Välisasjade nõukogu, 19. veebruar 2024

Peamised tulemused

Olukord Lähis-Idas

Välisasjade nõukogu käivitas ELi merendusjulgeoleku kaitseoperatsiooni EUNAVFOR ASPIDES, mille eesmärk on taastada meresõiduvabadus Punasel merel ja Pärsia lahes ning seda kaitsta.

• Julgeolek ja meresõiduvabadus Punasel merel: nõukogu käivitas operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES (pressiteade, 19. veebruar 2024)

Seejärel arutas nõukogu olukorda Lähis-Idas, keskendudes humanitaarolukorrale. Liikmesriigid arutasid viivitamatu humanitaarpausi küsimust ja kavandatavat Iisraeli sõjalist operatsiooni Rafahis. Samuti arutasid nad vajadust, et Iisrael pingutaks rohkem, et hõlbustada abi andmist ja kaitsta tsiviilelanikke.

Sellega seoses vahetasid ministrid arvamusi ÜRO Gaza humanitaar- ja ülesehitustegevuse vanemkoordinaatori Sigrid Kaagiga. Osalejad arutasid temaga toetust ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA) ning rõhutati, et toetuse katkestamine tähendaks elutähtsate teenuste katkemist Palestiina tsiviilelanikkonnale mitte ainult Gazas, vaid ka Jordani Läänekaldal, Liibanonis ja Jordaanias.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu

ELi välisministrid tervitasid Julija Navalnaja sõnavõttu ja mälestasid Aleksei Navalnõid. Julija Navalnaja andis ülevaate Putini režiimi repressioonide tasemest ja poliitilise opositsiooni olukorrast Venemaal.

Olen teinud ministritele ettepaneku nimetada kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastane ELi sanktsioonirežiim Aleksei Navalnõi nimeliseks. Kui ministrid on sellega nõus, nimetatakse see režiim Aleksei Navalnõi nimeliseks kogu maailmas rakendatavaks inimõiguste rikkujate vastaseks sanktsioonirežiimiks. See on viis tema mälestuse elus hoidmiseks.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

• Venemaa: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus Aleksei Navalnõi surma kohta (19. veebruar 2024)

Välisasjade nõukogu arutas Venemaa Ukraina-vastast agressiooni pärast videokonverentsi teel toimunud Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnavõttu, kes andis ELi välisministritele ülevaate kohapealsest olukorrast mõni päev enne seda, kui täitub kaks aastat päevast, kui algas Putini Ukraina-vastane agressioonisõda.

Kõrge esindaja rõhutas, et Putin jätkab tsiviilobjektide ja -taristu sihikule võtmist, et põhjustada inimkannatusi ja panna proovile Ukraina elanike vastupanuvõime, ning et EL jätkab Ukraina toetamist.

Seejärel keskendus nõukogu oma arutelus ELi julgeolekualastele kohustustele ja Ukrainale antavale sõjalisele toetusele ning arutas, kuidas EL saaks kahepoolsete ja Euroopa raamistike kaudu suurendada laskemoona tarnimist.

Ministrid vahetasid arvamusi ka 13. sanktsioonide paketi üle, mis võetakse vastu enne 24. veebruari, ning ELis tõkestatud Venemaa varade investeerimisest saadud erakorralise tulu kasutamise üle.

Väljendasime solidaarsust Eesti peaministriga ning teiste meie liikmesriikide poliitikute ja kodanikega, kelle Venemaa ametivõimud on kuulutanud „tagaotsitavaks“ ja algatanud nende suhtes „kriminaalmenetluse“. See on šokeeriv ja lisandub Venemaa pikka aega tehtud jõupingutustele hirmutada neid, kes juhivad tähelepanu rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete rikkumistele Venemaal. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Sahel

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi olukorra üle Sahelis ning arutas ELi kõnealust piirkonda käsitleva kohandatud lähenemisviisi juhtpõhimõtteid, mis on kooskõlas lähenemisviisiga, mille järgi tuleb pakkuda Aafrika probleemidele Aafrika lahendusi. Nende hulgas on järgmised juhtpõhimõtted:

• jätkata elanikkonnale humanitaarabi andmist
• tugevdada koostööd Tšaadi, Mauritaania ja Guinea lahe riikidega
• jätkata ECOWASi ja piirkondlike osalejate toetamist
• lähtuda tehingupõhisemast lähenemisviisist
• tugevdada ELi strateegilist kommunikatsiooni, et võidelda läänevastaste valenarratiivide vastu

Valgevene

Päevakajaliste küsimuste raames puudutas välisasjade nõukogu Valgevene teemat ja kiitis heaks järeldused, milles kinnitatakse ELi vankumatut toetust kodanikuühiskonnale ning mõistetakse praegune režiim hukka demokraatia represseerimise, inimõiguste rikkumise ja Venemaa Ukraina-vastases sõjas osalemise eest.

• Valgevene: nõukogu järeldustes kinnitatakse ELi vankumatut toetust demokraatiale ja inimõigustele (pressiteade, 19. veebruar 2024)

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur

Enne välisasjade nõukogu istungi algust pidasid ELi välisministrid mitteametliku arvamuste vahetuse IAEA peadirektori Rafael Grossiga, kes teavitas ministreid oma hiljutisest visiidist Ukrainasse ja Zaporižžja tuumaelektrijaama ning IAEA laiematest töösuundadest. Brüsselis 21. märtsil 2024 toimuva esimese tuumaenergiaalase tippkohtumise eel viitasid ministrid ka ELi ja IAEA tihedama koostöö väljavaadetele.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.