"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Mitteametlik arvamuste vahetus USA riigisekretäri Antony Blinkeniga
Ministrid pidasid videokonverentsi teel mitteametliku arvamuste vahetuse USA riigisekretäri Antony Blinkeniga, keskendudes Venemaa agressioonile Ukraina vastu, olukorrale Lähis-Idas, Hiina suhtes võetavale lähenemisviisile ning India ja Vaikse ookeani piirkonnale.
Osalejad olid ühel meelel, et Atlandi-ülene ühtsus on jätkuvalt oluline aktuaalsete probleemidega tegelemiseks, ning konkreetsemalt leiti, et on vaja kiiresti tegutseda nii Ukraina kui ka Lähis-Ida puhul, eelkõige et edendada Iisraeli ja Palestiina vahelist püsivat rahu, mille aluseks on kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu
Välisasjade nõukogu arutas seejärel Venemaa Ukraina-vastast agressiooni, olles kuulanud ära Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles ta andis ELi välisministritele ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina praegustest prioriteetidest.
Järgnenud ministrite arutelu käigus võttis nõukogu vastu otsuse, millega eraldatakse Euroopa rahutagamisrahastust 5 miljardit eurot Ukraina sõjaliseks toetamiseks. Uus Ukraina abifond suurendab ELi sõjalise toetuse prognoositavust ja juhindub peamiselt Ukraina vajadustest.
ELi ministrid nõustusid samuti viimistlema lõplikult sanktsioonid Aleksei Navalnõi mõrva eest vastutavate isikute suhtes kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames.
Seejärel arutas nõukogu sanktsioonide tõttu ELis tõkestatud Venemaa varadest saadud erakorralise tulu võimalikku kasutamist.
Pärast tänast arutelu nägin, et on olemas tugev toetus ootamatu tulu võtmisele ja kasutamisele Ukraina toetuseks. Milleks seda kasutada? Sõjalise poole pealt selleks, et suurendada Euroopa rahutagamisrahastu vahendeid ja samuti toetada Ukraina kaitsetööstuse arengut.
Ma esitan sellekohase nõukogu otsuse ettepaneku ja teen komisjoniga nõukogu määruse heakskiitmiseks koostööd, et liikmesriigid saaksid konkreetset ettepanekut arutada enne Euroopa Ülemkogu kohtumist.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Lisaks vahetas nõukogu arvamusi seoses Venemaa presidendivalimistega, mis toimusid 15.–17. märtsini väga piiranguterohkes keskkonnas, kus valijatel puudus tegelik valik ja kus nad seisid silmitsi süstemaatiliste siserepressioonidega. Vahetult enne nõukogu istungit tegid ELi 27 liikmesriiki avalduse, kus EL mõistab hukka nn valimiste ebaseadusliku korraldamise Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Valgevene teemal, keskendudes nii sellele, mida EL saab teha, et reageerida inimõiguste olukorrale ning toetada Valgevene kodanikuühiskonda ja demokraatlikku opositsiooni, kui ka Valgevene osalemisele Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu.
Nõukogu väljendas muret riigi pidevalt halveneva siseolukorra pärast, kus repressioonid on jõudnud enneolematule tasemele, inimõiguste olukord halveneb ning Valgevene rahva kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumine ei lõpe.
Ministrid kinnitasid, et Valgevene on jätkuvalt ELi päevakorras tähtsal kohal, ning kutsusid režiimi veel kord tungivalt üles viivitamata ja tingimusteta vabastama kõik poliitvangid.
Kooskõlas ELi järkjärgulise lähenemisviisiga on EL valmis võtma täiendavaid piiravaid ja sihipäraseid meetmeid.
Välisasjade nõukogu arutas seejärel olukorda Lähis-Idas ja eelkõige Gaza sektoris.
Ministrid arutasid pidevalt halvenevat humanitaarolukorda Gaza sektoris, kus Maailma Toiduprogrammi hiljutise aruande kohaselt on valdav enamik elanikkonnast näljahäda ohus.
Nõukogu käsitles põgusalt ka Küprose algatust humanitaarmeretee kohta. Kõrge esindaja rõhutas, et Küprose mereteed tuleb arendada, kuid toonitas samuti, et Iisrael peab tagama suurema hulga maismaateede kasutamise ja täiendavate piiriületuskohtade avamise.
Seejärel arutasime sanktsioone: sanktsioone Hamasi ja sanktsioone äärmuslastest asunike suhtes. [...] Eelmisel välisasjade nõukogu istungil ei olnud see võimalik, kuid seekord oli. Töötasandil on saavutatud kindel kompromiss ja ma loodan, et töö jätkub kuni peatse täieliku vastuvõtmiseni.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Nõukogus toimus samuti arvamuste vahetus ELi-Iisraeli assotsieerimislepingu üle. Kõnealune leping põhineb sõnaselgelt ELi ja Iisraeli ühistel väärtustel, nagu inimõiguste austamine, õigusriik ja demokraatia.
Ministrid soovivad jätkata koostööd Iisraeliga, et arutada olukorda Gazas, ning mõned neist tegid ettepaneku kutsuda Iisraeli välisminister ja Palestiina omavalitsuse uus peaminister uuesti mõnele järgmisele nõukogu istungile.
Päevakajalised küsimused
Päevakajaliste küsimuste raames vahetas nõukogu arvamusi Armeenia ja Aserbaidžaani, Nigeri ja Haiti üle.
Viimati nimetatu osas väljendasid ministrid tugevat toetust käimasolevatele jõupingutustele tagada elujõuline, kaasav ja kestlik Haiti juhitud poliitiline üleminek. Nad rõhutasid samuti, et need poliitilised jõupingutused peavad viima kiiresti käegakatsutavate edusammudeni kohapeal.
Kõrge esindaja rõhutas, kui oluline on kiiresti lähetada ÜRO Julgeolekunõukogu poolt volitatud rahvusvaheline julgeoleku toetamise missioon.
EL uurib, kuidas oma koostöövahendite kaudu toetada rahvusvahelise missiooni laiemaid eesmärke.
Nõukogu järeldused
Nõukogu kiitis heaks järeldused rohelise diplomaatia kohta.
Pärast tänast arutelu nägin, et on olemas tugev toetus ootamatu tulu võtmisele ja kasutamisele Ukraina toetuseks. Milleks seda kasutada? Sõjalise poole pealt selleks, et suurendada Euroopa rahutagamisrahastu vahendeid ja samuti toetada Ukraina kaitsetööstuse arengut. Ma esitan sellekohase nõukogu otsuse ettepaneku ja teen komisjoniga nõukogu määruse heakskiitmiseks koostööd, et liikmesriigid saaksid konkreetset ettepanekut arutada enne Euroopa Ülemkogu kohtumist.