ELi suhted Ameerika Ühendriikidega
ELil ja USA-l on maailma kõige ulatuslikumad kahepoolsed kaubandus- ja investeerimissuhted ning nad teevad koostööd ülemaailmsete julgeolekuprobleemide lahendamiseks.
Kaubandus ja investeeringud
ELi ja USA kaubandus
Atlandi-ülesed suhted on maailmamajanduse üks olulisim toiteliin. Euroopa Liidu ja USA vaheline kaubandus moodustab peaaegu 30% ülemaailmsest kaubavahetusest ja teenuskaubandusest ning 43% maailma sisemajanduse koguproduktist (SKPst, väljendatuna USA dollarites). ELil ja USA-l on kogu maailmas kõige tihedamalt lõimunud majandussuhted.
2025 oli järjekordne rekordiline aasta: kaupade ja teenustega kaubeldi kahepoolselt 1,77 triljoni euro väärtuses (esialgsete andmete kohaselt). See tähendab, et kauplemise maht oli suurem kui Hispaania SKP. Üle Atlandi ookeani liigub iga päev enam kui 4,6 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid.
2025. aastal oli ELil USAga kaubandusbilansi ülejääk 20 miljardit eurot, võttes arvesse nii kaupu kui ka teenuseid.
Atlandi-ülese kaubanduse areng (2014–2025)
Diagramm, mis näitab, kuidas ELi ja USA vaheline kaubavahetus ja teenuskaubandus arenes aastatel 2015–2025. Nii kaubavahetus kui ka teenuskaubandus enam kui kahekordistus selle ajavahemiku jooksul. 2015. aastal oli kaubanduse kogumaht veidi üle 856 miljardi euro, 2025. aastal aga juba 1,77 triljonit eurot.
Allikas: Eurostat
ELi ja USA kaubavahetus – faktid ja arvud
ELi ja USA ühisavaldus
Pärast ELi ja USA 21. augusti 2025. aasta ühisavaldust võttis nõukogu 2026. aasta juunis ametlikult vastu kaks määrust, millega kehtestatakse ELi tariifide vähendamine.
Määrustega kaotatakse USA tööstuskaupade suhtes kehtivad allesjäänud tollimaksud, antakse soodustingimustel juurdepääs teatavatele põllumajandustoodetele ning pikendatakse homaaride impordi suhtes kohaldatavate tollimaksude peatamist (kõikidest riikidest, mitte ainult USAst). Seoses sellega võetakse tugevdatud kaitsemeetmeid, et kaitsta ELi tootjaid, ettevõtjaid ja töötajaid.
Eespool nimetatud määrused hõlmavad kaitsemehhanismi, peatamismehhanismi, mis võimaldab ELil reageerida, kui USA ei täida oma kohustusi, ning aegumisklauslit, mille kohaselt kohaldatakse põhimäärust kuni 2029. aasta lõpuni ja mille kohaselt homaarimäärus kaotab kehtivuse 2030. aasta juulis, juhul kui ei võeta täiendavaid meetmeid.
Kõnealused määrused jõustuvad järgmisel päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Homaari importi käsitlevat määrust hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2025.
- ELi ja USA kaubavahetus: Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele ühisavalduse tollimaksudega seotud aspektide rakendamises (pressiteade, 20. mai 2026)
- Ühisavaldus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vastastikuse, õiglase ja tasakaalustatud kaubanduse lepingu raamistiku kohta (Euroopa Komisjon)
- ELi ja USA kaubavahetus: nõukogu andis lõpliku heakskiidu ühisavaldusest tulenevatele tariifikohustustele (pressiteade, 25. juuni 2026)
Investeeringud
ELi ja USA vastastikused investeeringud on maailma suurimad ning on Atlandi-üleste suhete üheks oluliseks edasiviivaks jõuks. 2024. aastal oli vastastikuste välismaiste otseinvesteeringute maht üle 4,8 triljoni euro. See on peaaegu sama palju kui kogu Prantsusmaa ja Hispaania majanduse väärtus kokku.
Kõigist ELi ettevõtetest, kes investeerivad välismaale, investeerib umbes kolmandik USAsse, ja kõigist välisinvesteeringutest ELis on umbes kolmandik pärit USAst.
USA on ELi investeerinud peaaegu neli korda suuremas mahus kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda. ELi välismaised otseinvesteeringud USAsse omakorda on ligikaudu kümme korda suuremad kui ELi poolt Indiasse ja Hiinasse kokku investeeritud summa.
Kahepoolne kaubandus ja investeeringud toetavad ELis ja Ameerika Ühendriikides miljoneid töökohti. USA kaupade ja teenuste eksport ELi toetab 2,3 miljonit töökohta USAs ning ELi ettevõtete investeeringud USAsse annavad tööd 3,4 miljonile inimesele.
Energeetika
Tihedal Atlandi-ülesel koostööl on pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust olnud oluline roll ELi energiajulgeoleku tagamisel. Nimelt on EL osaliselt hakanud Venemaalt imporditud gaasi asemel tarbima USAst hangitud veeldatud maagaasi (LNG).
2025. aastal importis EL USAst üle 82,9 miljardi kuupmeetri LNGd. See moodustab 26,4% kogu ELi gaasiimpordist ja peaaegu 58% LNG-impordist.
ELi gaasiimport
Tulpdiagramm, millel võrreldakse peamiste partnerite gaasitarneid ELi aastatel 2021, 2023 ja 2025.
Import Venemaalt vähenes rohkem kui 150 miljardilt kuupmeetrilt (2021) 38 miljardile kuupmeetrile (2025). Vähenemine korvati eeskätt suuremate impordikogustega teistelt partneritelt. Import Norrast kasvas 86,4 miljardilt kuupmeetrilt (2021) 97,1 miljardi kuupmeetrini (2025). Import USAst suurenes 21 miljardilt kuupmeetrilt (2021) 82,9 miljardi kuupmeetrini (2025) ning import muudelt partneritelt suurenes 51,7 miljardilt kuupmeetrilt (2021) 56,9 miljardi kuupmeetrini (2025).
Allikas: Bruegel
Atlandi-ülesed partnerid teevad koostööd ELi-USA energianõukogus, mis on vastastikust huvi pakkuvate strateegiliste energiaküsimuste koordineerimise ning teadus- ja arendustegevuskoostöö foorum.
Ülemaailmsete julgeolekuprobleemide lahendamine
EL ja USA teevad koostööd, et lahendada ülemaailmseid julgeolekuprobleeme, nagu terrorism, vägivaldne äärmuslus, tuumarelvade levik ja rahvusvaheline kuritegevus. Lisaks on neil tihedad sidemed julgeoleku- ja kaitseküsimustes.
EL ja USA on G7 ülemaailmse taristu- ja investeerimispartnerluse, sealhulgas ELi strateegia „Global Gateway“ kaudu investeerinud maailma eri paigus kokku 600 miljardit USA dollarit.
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse ilmne rikkumine. See on tõsine väljakutse mitte ainult Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, vaid ka reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale.
EL ja USA toetavad Ukrainat ja selle rahvast tihedas koostöös oma G7 partneritega, rakendades mitmesuguseid meetmeid, et suurendada survet Venemaale Ukraina-vastase agressioonisõja lõpetamiseks.
Solidaarsus Ukrainaga
EL toetab kindlalt Ukrainat ja Ukraina rahvast ning jätkab poliitilise, finants-, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise abi andmist.
EL ja USA toetavad Ukrainat kõigis valdkondades, sealhulgas andes sõjalist abi, jätkates diplomaatilisi jõupingutusi rahu saavutamiseks, täites julgeolekualaseid kohustusi ning toetades ülesehitamist ja (ühinemisega seotud) reforme.
EL ja selle liikmesriigid on Venemaa agressioonisõja algusest alates andnud Ukraina riigi ja rahva toetamiseks üle 215 miljardi euro.
ELi solidaarsus Ukrainaga
Venemaa vastu suunatud sanktsioonid
Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on EL, USA ja teised sarnaselt meelestatud partnerid kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud ja enneolematud sanktsioonid.
Nende meetmete eesmärk on nõrgendada Venemaa majanduslikku baasi, jätta ta ilma kriitilise tähtsusega tehnoloogiast ja turgudest ning piirata märkimisväärselt riigi võimet sõda pidada.
ELi sanktsioonid puudutavad Venemaa finants-, kaubandus-, energeetika-, transpordi-, tehnoloogia- ja kaitsesektorit ning Venemaale või Venemaa kodanikele pakutavaid teenuseid. Lisaks kohaldatakse sanktsioone isikute ja üksuste suhtes, kes vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust või sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest.
Sanktsioneeritud isikute hulka kuuluvad Venemaa president Vladimir Putin, ministrid, kubernerid ja kohalikud poliitikud, Venemaa Riigiduuma ja Venemaa Julgeolekunõukogu liikmed, propagandistid, kõrged ametnikud ja sõjaväelased.
EL koordineerib oma sanktsioonipoliitikat tihedalt USA ja teiste G7 partneritega, et suurendada selle mõju ja tõhusust.
Inimestevaheline koostöö
EL ja USA edendavad mitmesuguseid inimestevahelisi kontakte ja akadeemilisi programme, sealhulgas:
- Erasmus+ ja Erasmus Mundus
- Jean Monnet’ meetmed
- Marie Skłodowska-Curie meetmed
- Fulbrighti-Schumani programm
- ELi külastusprogramm
- ELi ja USA tärkavate juhtide külastusprogramm
Vaata ka
ELi ja Kanada kaubandussuhted – faktid ja arvud
ELi ja Mehhiko kaubavahetus ning teenuskaubandus – faktid ja arvud
ELi roll ülemaailmses kaubanduses
Viimati läbi vaadatud: 1. juuli 2026