"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu (kaitseküsimused), 1. detsember 2025
Peamised tulemused
ELi sõjaline toetus Ukrainale
Peale mõttevahetust Ukraina kaitseministri Denõss Šmõhaliga arutasid ELi kaitseministrid NATO asepeasekretäri Radmila Šekerinska osavõtul ELi sõjalist toetust Ukrainale.
See nädal võib tuua diplomaatias pöördelisi sündmusi. Jätkuvad intensiivsed kõnelused Venemaa sõja lõpetamise üle. Kõik, välja arvatud Venemaa, peavad rahupüüdlusi tervitatavaks. [...] Selles sõjas on üks agressor ja üks ohver. Meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et toetada ohvrit, mitte aga premeerida agressiooni. Eesmärk on saavutada õiglane ja püsiv rahu.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid arutasid Ukrainale antava sõjalise toetuse rahastamisvõimalusi, kaitsetööstusalase koostöö tõhustamist ja meetmeid Venemaa varilaevastiku vastu võitlemiseks. Kõrge esindaja teavitas nõukogu ka käimasolevast tööst seoses ELi panusega Ukraina julgeolekutagatistesse.
Rahastamise osas rõhutasid ELi kaitseministrid, et rahastamisvõimalustes tuleb kiiremas korras kokku leppida. Kõrge esindaja rõhutas, et mitmeaastane lahendus muudaks Ukraina kaitseolukorda radikaalselt, kuna see tähendaks Putini sõja kiiremat lõpetamist.
Nõukogu arutas ka kahe ELi missiooni – EUMAM Ukraine ja EUAM Ukraine – võimalikku rolli Ukraina tugevdamisel.
Mis puutub kaitsetööstusalasesse koostöösse Ukrainaga, arutasid ministrid, kuidas kaasata täiendavaid erasektori rahalisi vahendeid, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga kaudu.
Euroopa ja Ukraina peavad koos ehitama, tootma ja uuendusi tegema. Sellest võidavad mõlemad pooled. Ukrainal on lahingukogemus, mida vajame oma kaitsetööstuse jaoks. Mul on hea meel, et seda teeb rohkem liikmesriike.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu arutas ELi kaitsevalmidust, keskendudes 16. oktoobril 2025 esitatud ühisteatise „Hoidmaks rahu – 2030. aasta kaitsevalmiduse tegevuskava“ rakendamisele ja sellele järgnenud Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumisel kindlaksmääratud ülesannetele. Erilist tähelepanu pöörati prioriteetsetele võimevaldkondadele ja konkreetsetele projektidele.
Kõik olid nõus, et Euroopa peab jätkama oma kaitse tugevdamist. Meil ei ole tegutsemiseks palju aega. [...] Juhid on kaitsevalmiduse programmiga andnud selge suuna. Praegu on loomisel kaitsevõime koalitsioonid. Mõned on juba kohtunud näiteks õhukaitse ja droonide teemal. Teised järgnevad peagi. Konkreetseid projekte on oodata järgmise aasta esimesel poolel.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu käsitles ka juhtalgatusi, mis aitavad koordineerida investeeringuid valdkondades, kus ükski liikmesriik ei suuda seda üksi teha.
Viimasena arutasid ministrid sõjalise liikuvuse paketti, mille kõrge esindaja ja Euroopa Komisjon esitasid 2025. aasta novembris. Sellega seoses rõhutas kõrge esindaja, et võime vägesid liigutada on heidutuse seisukohast äärmiselt tähtis ning et sõjaline liikuvus on Euroopa julgeoleku oluline tagatis ja nõnda tuleb selle arengut kiirendada.
ELi kaitseministrid kohtusid Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juhi kohuseid täitva kõrge esindaja Kaja Kallase juhtimisel EDA juhtnõukogus.
Lisaks Euroopa Kaitseagentuuri 2026. aasta üldeelarvele, ametikohtade loetelule ja kolmeaastasele planeerimisraamistikule andsid ministrid suuniseid selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa Kaitseagentuuri kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2025. aasta oktoobri järeldustega.
Ministritele esitati ka kokkuvõte keskpikkade ja pikaajaliste koostööpõhiste võimearendusprojektide ettepanekutest.
