"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi olukorra üle Lähis-Idas, alustades ELi panusest Gaza julgeolekusse ja stabiliseerimisse.
Meie kaks kohapealset missiooni võivad operatsioone laiendada: üks neist on piiriületuste abistamine ja teine Palestiina politsei toetamine. Mõlemad võivad anda väärtusliku panuse rahuplaani ja rahvusvaheliste stabiliseerimisjõudude töösse, kuid me vajame Iisraeli heakskiitu.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Sellega seoses keskendusid ministrid ELi ÜJKP missioonidele, EU BAM Rafah’le ja EUPOL COPPSile, Palestiina omavalitsuse reformile, humanitaarabile ja ülesehitusele, mille puhul mitu ministrit nõustus, et ELil peaks olema suurem sõnaõigus.
Seejärel arutas nõukogu olukorda Süürias aasta pärast Assadi režiimi langemist. Arutelu keskendus Süüria üleminekuolukorrale ja sellele, kuidas EL saaks paremini toetada valitsemist, julgeolekusektori reformi ja kaubandust.
Assadi režiim langes aasta tagasi ja Süüria seisab endiselt silmitsi tohutute probleemidega. Usupõhine vägivald, vähene kaasatus, nõuetekohaste institutsioonide ja õigusriigi puudumine – need probleemid on endiselt alles. [...] Tuletan teile meelde, et EL oli esimene, kes tühistas sanktsioonid, et aidata riiki uuesti üles ehitada. Kuid ainuüksi sanktsioonide tühistamine ei too majanduslikku heaolu. Investorid peavad õigussüsteemi usaldama, investorid peavad olema kindlad, et olukord on stabiilne ega välju kontrolli alt.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid arutasid vajadust kohandada olukorra arenedes ELi sanktsioonirežiimi ning liikuda edasi uue ELi ja Süüria poliitilise partnerlusega.
Lõpetuseks käsitles nõukogu ELi-Liibanoni assotsiatsiooninõukogu istungi eel olukorda Liibanonis.
Töölõunal vahetas välisasjade nõukogu arvamusi ELi ja Hiina kahepoolsete suhete, sealhulgas geomajanduslike suhete ja geopoliitiliste küsimuste üle.
Hiina kasutab majandussidemeid üha enam relvana poliitilise kasu saamiseks. Hiljuti avaldasime koos komisjoniga ühise majandusjulgeoleku strateegia ja kavatseme mitmekesistada kriitilise tähtsusega maavarade tarneid. Ministrid arutasid täna, kuidas saaksime oma kaubandusarsenali paremini kasutada, et tugevdada Euroopa vastupanuvõimet. Ükski Euroopa riik ei tule Hiinaga üksi toime. Siin on tugevuseks ühtsus.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Välisasjade nõukogu arutas Venemaa Ukraina-vastast agressiooni, olles eelnevalt ära kuulanud Ukraina välisministri Andri Sõbiha videokonverentsi teel tehtud pöörudmise, kes andis ülevaate kohapealsest olukorrast, sealhulgas praegustest diplomaatilistest aruteludest ja Ukraina kõige pakilisematest prioriteetidest.
Meil on kaks prioriteeti: Moskvale suurema surve avaldamine ja Kiievile suurema toetuse loomine. Euroopa annab Ukrainale sel aastal rekordilist 27 miljardi euro suurust sõjalist toetust ning oleme täitnud ka oma lubaduse anda kaks miljonit suurtükimürsku. Kuid samuti on selge, et aeglustumiseks ei ole aega. Peame tegema rohkem, et tugevdada Ukraina kaitset ja tema positsiooni läbirääkimistel, samal ajal kui Venemaa keeldub jätkuvalt rahust.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Sellele järgnenud EL 27 arutelu keskendus kõigepealt ELi julgeolekutagatistele Ukraina jaoks. Ministrid vahetasid arvamusi eesmärgi üle anda Ukrainale käimasolevatel diplomaatilistel läbirääkimistel tugev positsioon.
Ministrid olid selgelt seisukohal, et mis tahes rahukokkulepe peab sisaldama tugevaid julgeolekutagatisi. Kuna Ukrainale on avaldatud survet NATO liikmesusest loobumiseks, on see ainus kaitsemeede, mis võib peatada Venemaa sissetungi. EL annab oma panuse, sealhulgas väljaõppe ja kaitsetööstuse toetamise kaudu.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Enne detsembris Euroopa Ülemkogu kohtumisel toimuvat arutelu käsitlesid ministrid ka Ukraina rahastamist aastatel 2026–2027.
Lisaks keskenduti ministrite arutelus viisidele, kuidas suurendada survet Venemaale, eelkõige varilaevastiku ja selle võimaldajate tegevuse häirimise kaudu. Sellega seoses võttis nõukogu vastu piiravad meetmed üheksa varilaevastiku võimaldaja suhtes.
Ministrid leidsid ühiselt, et Venemaa varilaevastiku vastu võitlemine peaks jääma ELi peamiseks prioriteediks ning et nii varilaevastiku kui ka selle võimaldajate suhtes täiendavate piiravate meetmete kehtestamine peaks jätkuma korrapäraselt.
Lõpetuseks kehtestas nõukogu täiendavad piiravad meetmed 12 isiku ja kahe üksuse suhtes, võttes arvesse Venemaa jätkuvat hübriidtegevust, sealhulgas välisriigist lähtuvaid infomanipulatsioone ja sekkumisi ELi, selle liikmesriikide ja partnerite vastu, ning laiendas Valgevene vastu suunatud sanktsioonide kohaldamisala, võttes arvesse hiljutisi õhuruumi rikkumisi Leedus ja teistes liikmesriikides, keda Valgevene hübriidtegevus mõjutab.
Nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide deklaratsiooni rahvusvahelise mereõiguse raamistiku täiel määral ära kasutamise kohta seoses varilaevastikust lähtuvate ohtudega ja elutähtsa merealuse taristu kaitsega
Päevakajaliste küsimuste raames teavitas kõrge esindaja välisministreid vägivalla eskaleerumisest Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas, sealhulgas olukorrast Ida-Aafrika järvede piirkonnas.
Muude küsimuste raames teavitas Küpros nõukogu Küprose kandidatuurist OSCE eesistuja kohale. Sloveenia tõstatas hiljutise kohtumise Lääne-Aafrika riikidega, mis toimus ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumise raames, mida kõrge esindaja nimel juhatas Sloveenia, ning Austria teavitas ministreid Lääne-Balkani sõprade hiljutisest kohtumisest Viinis.
Nõukogu võttis vastu täiendavad sanktsioonid kolme isiku ja ühe üksuse suhtes, kes vastutavad jõukude vägivalla eest Haitis.
Nõukogu kiitis heaks järeldused vastastikku kasulike partnerluste edendamise kohta parema rahastamise, soolise võrdõiguslikkuse, ülemaailmse tervishoiu ja kaubanduse kaudu, milles kinnitatakse taas ELi pühendumust rahvusvahelistele partnerlustele kui oma välistegevuse nurgakivile, mis aitavad kaasa kestlikule arengule, vaesuse kaotamisele, ülemaailmsele stabiilsusele ja reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale.
Ministrid kinnitasid järeldustes esitatud tervikliku lähenemisviisi, eelkõige arengu rahastamise, ELi ülemaailmse tervishoiustrateegia tõhusa rakendamise, soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamise ning kaubandussuutlikkuse tugevdamise kohta kaubandusabi kaudu.
Nimetatud järelduste heakskiitmisega kinnitas nõukogu ELi valmisolekut kohandada oma välistegevust muutuva ülemaailmse keskkonnaga, jäädes samal ajal koos liikmesriikidega usaldusväärseks ja põhimõttekindlaks partneriks, sealhulgas maailma suurima ametliku arenguabi andjana. Ülemkogu kutsus üles tagama tõhusa rakendamise, mõõdetava mõju, läbipaistvuse ja vastutuse kõigis tegevussuundades ning jätkama koostööd rahvusvaheliste partnerite ja institutsioonidega, et edendada kestlikku arengut, ülemaailmset terviseturvet, soolist võrdõiguslikkust ja kaasavat kaubandust kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja muude rahvusvaheliste kohustustega.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Nõukogu võttis vastu järeldused tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osalisriikide 2026. aasta läbivaatamiskonverentsiks, kinnitades taas oma ühemõttelist toetust NPT-le, mis on ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi, tuumadesarmeerimise saavutamise alus ning oluline element rahuotstarbeliste tuumaenergiarakenduste väljatöötamisel. 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi eel ohustavad lepingut märkimisväärsed probleemid, sealhulgas tuumaretoorika taaspuhkemine, nagu on näha Venemaa tegevuses tema põhjendamatu ja ebaseadusliku täiemahulise Ukraina-vastase agressioonisõja raames.
