"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu arutas Venemaa Ukraina-vastast agressiooni. Arutelu algas Ukraina välisministri Andri Sõbiha videokonverentsiga, kes andis ülevaate kohapealsest olukorrast, Ukraina kõige pakilisematest prioriteetidest ja hiljutistest diplomaatilistest arengutest.
Järgnenud EL 27 arutelu keskendus kõigepealt Venemaa ulatuslikele rünnakutele Ukraina energiataristu vastu ja vajadusele anda Ukrainale energiaalast toetust.
Tsiviiltaristu, näiteks energiataristu, haiglate, koolide ja korterelamute ründamine on sõjakuritegu. Venemaa ei suuda lahinguväljal võita, seega püüab ta talve relvana kasutada. Nüüd on uueks eesliiniks energia. Selleks on EL vastu võtnud kõigi aegade suurima talvise abipaketi.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Seejärel arutas nõukogu, kuidas suurendada survet Venemaale, käsitledes otsust lisada Venemaa rahapesuohuga riikide nimekirja ning käimasolevat tööd 90 miljardi euro suuruse laenu ja 20. sanktsioonide paketiga.
Ministrid arutasid käimasolevat tööd, mille eesmärk on määrata kindlaks ELi panus Ukraina julgeolekutagatistesse ning laiendada sõjalist väljaõpet Ukraina territooriumile ja toetada Ukraina kaitsetööstust.
Kõrge esindaja rõhutas, et süüdlaste vastutusele võtmine on endiselt väga oluline ja seetõttu eraldas EL eelmisel nädalal esimesed 10 miljonit eurot, et aidata luua Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohus.
Lõpetuseks kehtestas nõukogu piiravad meetmed kuue isiku suhtes, võttes arvesse Venemaa jätkuvat hübriidtegevust, sealhulgas välisriigist lähtuvaid infomanipulatsioone ja sekkumisi ELi, selle liikmesriikide ja partnerite vastu.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi olukorra üle Lähis-Idas, alustades olukorrast Iraanis, pidades silmas Iraani režiimi hiljutisi massilisi repressioone teisitimõtlejate vastu ja meeleavaldajate meelevaldseid kinnipidamisi.
Nõukogu võttis vastu piiravad meetmed 15 isiku ja kuue üksuse suhtes, kes on seotud Iraani tsiviilelanike vastu suunatud vägivalla, meelevaldse kinnipidamise ja hirmutamistaktika kasutamisega. Lisaks võttis nõukogu drooni- ja raketirünnakute vastase sanktsioonirežiimi raames vastu piiravad meetmed seoses Iraani toetusega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale.
Iraanis on kohutav meeleavaldajate mahasurumine põhjustanud hulgaliselt inimohvreid. EL on juba kehtestanud ulatuslikud sanktsioonid. Täna leppisid ministrid kokku, et Iraani revolutsiooniline kaardivägi nimetatakse terroriorganisatsiooniks. Sellega asetatakse see samale tasandile Daeshi, Hamasi, Hezbollah’ ja Al Qaedaga. [...] Repressioonid ei saa jääda vastuseta.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Süüria osas vahetasid ELi välisministrid arvamusi viimaste arengute üle riigis, käsitledes ka hiljutist vägivallapuhangut riigi kirdeosas. Ministrid vaatasid läbi ELi tasandil diplomaatilise kohaloleku ja humanitaarabi valdkonnas tehtud töö, kuid keskendusid ka riigi stabiilsust ähvardavatele ohtudele. Üldiselt rõhutasid ministrid, et kaasav poliitiline üleminek ja rahvuslik lepitusprotsess on keskse tähtsusega, et vältida ebastabiilse olukorra taastekkimist Süürias.
Lisaks arutasid ministrid ELi panust Gaza konflikti lõpetamise ulatusliku kava rakendamisse pärast USA 14. jaanuari teadaannet kava teise etapi käivitamise kohta, keskendudes julgeolekule, juhtimisele ja ülesehitamisele.
Sellega seoses keskendusid ministrid ÜJKP alase koostöö tõhustamisele, sealhulgas kohandades ELi tsiviilmissioonide EUBAM Rafah ja EUPOL COPPS volitusi Palestiina tsiviilpolitsei koolitamiseks.
Lõppkokkuvõttes peab vastutus Gaza julgeoleku eest kuuluma palestiinlastele.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Valitsemise teemal vahetasid ELi välisministrid arvamusi ELi võimaliku rolli üle „rahunõukogus“ Euroopa Ülemkogu liikmete 22. jaanuari 2026. aasta mitteametliku kohtumise järelmeetmena. Ministrid väljendasid valmisolekut teha USAga koostööd ulatusliku Gaza rahuplaani rakendamisel, nii et rahunõukogu täidab oma ülesandeid üleminekuvalitsusena kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2803.
Välisasjade nõukogu arutas ka humanitaarolukorda ja juurdepääsu Gazale, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide registreerimise küsimust, halvenevat olukorda Jordani Läänekaldal, kus suureneb asundustegevus ja vägivald, ning samuti ELi toetust Palestiina omavalitsusele ja selle reformikava.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi olukorra üle Ida-Aafrika järvede piirkonnas, pidades silmas hiljutist vägivalla eskaleerumist Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas.
Detsembris toimunud välisasjade nõukogu arutelude järelmeetmena arutasid ELi ministrid, kuidas EL saab toetada Washingtoni kokkulepetel ja Doha deklaratsioonil põhinevaid rahupüüdlusi ning Aafrika Liidu vahendustegevust. ELi välisministrid keskendusid ka sellele, kuidas parandada jätkuvalt halvenevat humanitaarolukorda ning kuidas EL saaks intensiivistada diplomaatilist tegevust kohapeal ja toetada piirkondlikke stabiliseerimispüüdlusi.
Nõukogu pidas piiratud koosseisus mitteametliku arutelu 2026. aasta välispoliitika strateegiliste väljavaadete üle, võttes arvesse praeguseid poliitilisi arenguid.
Töölõunal pidasid ELi välisministrid mitteametliku arvamuste vahetuse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türkiga, arutades inimõigusi konflikti- ja kriisiolukordades, keskendudes Ukrainale, Lähis-Idale ja Ida-Aafrika järvede piirkonnale.
Samuti kiitis nõukogu heaks järeldused Euroopa Liidu prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2026. aastal.
Nõukogu võttis vastu täiendavad sanktsioonid seitsme isiku suhtes, kes vastutavad vägivalla ja inimõiguste rikkumiste eest Sudaanis.
