Üldasjade nõukogu (ühtekuuluvuspoliitika), 30. november 2023

Peamised tulemused

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik

Nõukogu kiitis heaks järeldused ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.

Järeldustes esitatakse nõukogu seisukoht ühtekuuluvuspoliitika väljavaadete kohta pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppemist 2027. aastal, sealhulgas selle põhijoonte kohta, mida tuleb tulevikus säilitada ja arendada.

Need on aluseks eelseisvatel aastatel toimuvatele aruteludele ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle ja komisjoni tööle 2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistikuga.

• Ühtekuuluvuspoliitika: nõukogu kehtestas juhtpõhimõtted tulevikuks (pressiteade, 30. november 2023)

Ühtekuuluvuspoliitika ja strateegiline autonoomia

Ministrid arutasid, kuidas ühtekuuluvuspoliitika saaks aidata kaasa Euroopa strateegilise autonoomia saavutamisele.

Mitmesugused uued geopoliitilised, tehnoloogilised ja keskkonnaalased väljakutsed on esile toonud vajaduse vähendada ELi sõltuvusi sellistes valdkondades nagu energeetika, tervishoiutarbed, digitehnoloogia ja toit ning toetada ELi suurte ettevõtete konkurentsivõimet strateegilistes sektorites ja takistada nende ümberpaiknemist EList väljapoole.

Mõttevahetuse käigus rõhutasid ministrid, kui oluline on nende väljakutsetega tegeleda, muu hulgas toetades ELi suuri ettevõtteid strateegilistes sektorites, ning väljendasid samuti mitmesuguseid seisukohti ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta selles valdkonnas.

Mõned sõnavõtjad juhtisid tähelepanu eri viisidele, kuidas ühtekuuluvuspoliitika juba toetab ELi konkurentsivõimet tulevikku suunatud investeeringute ja nutika spetsialiseerumise strateegiate kaudu. Mitu ministrit rõhutas, kui oluline on säilitada toetus VKEdele ja toetada kogu väärtusahelat, suurendades ettevõtluse ökosüsteemi kui terviku konkurentsivõimet. Samuti juhiti mitu korda tähelepanu ühtsel turul võrdsete tingimuste tagamise tähtsusele.

Valitses laiapõhjaline üksmeel, et ühtekuuluvuspoliitika toetus ELi strateegilise autonoomia eesmärkidele peaks olema ka edaspidi kooskõlas selle poliitika põhieesmärgiga toetada harmoonilist regionaalarengut kogu ELis, keskendudes individuaalsete piirkondade konkreetsetele vajadustele.

• Taustteave aruteluks

Programmitöö periood 2014–2020

Ministrid arutasid ka seda, milliseid meetmeid võiks võtta, et aidata suurendada perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamist. Nendest vahenditest oli 2023. aasta oktoobri lõpu seisuga kasutatud 84%.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise tempot sellel perioodil mõjutasid märkimisväärselt COVID-19 pandeemia, sõda Ukrainas ja energiahindade tõus. Vastusena nendele kriisidele on tehtud mitu seadusandlikku muudatust, sealhulgas abikõlblikkuse ja rakendusnormide osas.

Arutelu käigus tõstsid ministrid esile mitmesuguseid meetmeid, mida võiks võtta, et suurendada vahendite kasutamise määra ja vähendada korraldusasutuste halduskoormust, näiteks andes rohkem aega selle programmitöö perioodi lõpetamiseks, ning juhtisid samal ajal tähelepanu sellele, et kõnealuse küsimuse kohta tuleb kiiresti otsus teha, võttes arvesse eelseisvaid lõpetamistähtaegu.

• Taustteave aruteluks

Muud küsimused

Muude küsimuste raames rõhutas eesistujariik ka seda, kui tähtsad on ühtekuuluvuse seisukohast nõukogu järeldused ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta, mis kiideti heaks 20. novembril.

Järeldustes antakse komisjonile ja liikmesriikidele poliitilisi suuniseid tulevaste meetmete kohta, et toetada kõnealuseid piirkondi, mis hõlmavad üle 80% ELi territooriumist.

• Nõukogu järeldused ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta, 20. november 2023

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 20. november 2023