Üldasjade nõukogu, 15. november 2023

Peamised tulemused

Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumine

Ministrid alustasid ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2023. aasta kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit.

ELi juhid käsitlevad oma detsembri kohtumisel järgmist:

• Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda
• olukord Lähis-Idas
• laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi edasised sammud
• mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kavandatud muutmine
• julgeoleku- ja kaitseküsimused

• Selgitustega päevakorra kavand

Õigusriigi olukord Poolas

ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse raames arutas nõukogu õigusriigi olukorda Poolas.

Komisjon algatas Poolat käsitleva menetluse 2017. aastal ja see hõlmab mitmeid Poola kohtusüsteemi sõltumatusega seotud küsimusi. Poola viimane ärakuulamine toimus 2023. aasta mais.

Komisjon andis ministritele teavet pärast ärakuulamist toimunud arengutest, tuues välja allesjäänud mureküsimused seoses kõrgeima kohtu ja riikliku kohtute haldamise nõukoja ning konstitutsioonikohtu rolli ja kohtupraktikaga. Samuti tuletas komisjon meelde, et Poola ametiasutuste poolt elluviidav Poola kohtunike suhtes kohaldatava distsiplinaarkorra reform ei ole veel jõustunud.

Ministrid rõhutasid kõigi Poola kohtusüsteemi sõltumatuse ja õigusriigiga seotud küsimuste käsitlemise tähtsust ning avaldasid komisjonile toetust seoses tõstatatud probleemidega, väljendades lootust, et Poola kavatseb need peagi lahendada. Poolal oli võimalus esitada oma märkused.

Eesistujariik märkis kokkuvõtteks, et nõukogu jätkab selle teema käsitlemist.

• Põhjendatud ettepanek, millega algatatakse Poola suhtes artikli 7 kohane menetlus
• 2023. aasta aruanne õigusriigi kohta – Poolat käsitlev peatükk
• Õigusriigi põhimõte (taustteave)

ELi väärtuste austamine Ungaris

ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse raames arutas nõukogu ka ELi väärtuste austamise olukorda Ungaris.

Euroopa Parlament algatas Ungarit käsitleva menetluse 2018. aastal ja see hõlmab mitmeid küsimusi alates kohtusüsteemi sõltumatusest ja korruptsioonist kuni väljendusvabaduse, akadeemilise vabaduse ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusteni. Ungari viimane ärakuulamine toimus 2023. aasta mais.

Komisjon andis ministritele teavet edusammude kohta kohtusüsteemi sõltumatuse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas pärast viimast Ungari ärakuulamist, juhtides samal ajal tähelepanu selles vallas veel võtta jäänud meetmetele. Samuti toodi välja seni lahendamata tõsised probleemid teistes valdkondades, nt meedia sõltumatus ja pluralism, rändajate ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õigused, sealhulgas LGBTI-inimeste õigused, kodanikuühiskonna survestamine ja valitsuse poolt laialdane erakorraliste volituste kasutamine.

Ministrid avaldasid, et jagavad komisjoni muresid, ja kutsusid Ungarit tungivalt üles jätkama kõigi tõstatatud küsimuste käsitlemist. Ungari esitas oma märkused.

Eesistujariik märkis kokkuvõtteks, et nõukogu jätkab kõnealuse teema käsitlemist.

Euroopa Parlamendi valimisi käsitlev õigus

Nõukogus toimus poliitiline mõttevahetus Euroopa Parlamendi ettepaneku kohta vaadata läbi Euroopa Parlamendi valimisi reguleerivad ELi õigusnormid. See oli nõukogu kolmas arutelu selle ettepaneku teemal.

Ministritel paluti teada anda, kas nad saavad nõustuda riikideüleste valimisnimekirjade ja Euroopa valimisringkonna põhimõttega ning kuidas töö parlamendi ettepanekuga nende arvates võiks jätkuda.

Mõttevahetusel selgus, et mitmel liikmesriigil on selged reservatsioonid riikideüleste valimisnimekirjade kontseptsiooni ning esikandidaatide protsessi ja sellistel nimekirjadel põhineva kogu ELi hõlmava valimisringkonna suhtes. Enamik liikmesriike oli siiski valmis jätkama selle dokumendiga tööd tehnilisel tasandil, alustades Euroopa Parlamendi ettepaneku nende elementidega, mis olid eesistujariigi Rootsi korraldatud uuringu kohaselt leidnud kõige suurema toetuse.

Eesistujariik jõudis järeldusele, et selle dokumendiga jätkatakse tööd tehnilisel tasandil.

• Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa Parlamendi liikmete valimise kohta otsestel ja üldistel valimistel
• Taustteave aruteluks
• Eesistujariigi Rootsi uuringu tulemused

ELi ja Ühendkuningriigi suhted

Nõukogu tegi kokkuvõtte ELi ja Ühendkuningriigi suhetest.

Komisjon andis ministritele ajakohastatud teavet viimaste kuude arengutest ELi ja Ühendkuningriigi suhetes ning kavandatavast edasisest tööst.

Ministrid väljendasid heameelt selle üle, et Windsori raamistiku suhtes saavutatud kokkulepe tulemusena said EL ja Ühendkuningriik pöörata oma suhetes uue lehekülje ning keskenduda ühistel väärtustel põhineva positiivse ja stabiilse partnerluse arendamisele, tagades samal ajal ELi huvide austamise.

Nad rõhutasid kõigi ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste kokkulepete täieliku rakendamise tähtsust, sealhulgas seoses kodanike õigustega, ning toonitasid ELi jätkuvat ühtsust. Samuti väljendasid ministrid toetust kaubandus- ja koostöölepingu täieliku potentsiaali ärakasutamisele ELi ja Ühendkuningriigi vastastikuse kasu huvides, võttes arvesse kehtivatest lepingutest tulenevaid piiranguid.

Nõukogu andis täna aruteluta ka rohelise tule Ühendkuningriigi osalemisele ELi programmis „Euroopa horisont“ ja Copernicuse programmis, kiites heaks põhimõttelise kokkuleppe, mille komisjon ja Ühendkuningriigi valitsus saavutasid 7. septembril 2023.

• ELi ja Ühendkuningriigi suhted: nõukogu andis nõusoleku Ühendkuningriigi osalemiseks programmis „Euroopa horisont“ ja Copernicuse programmis (pressiteade, 15. november 2023)
• ELi suhted Ühendkuningriigiga (taustteave)

Euroopa tulevik

Ministrid arutasid ka ELi siseseid ettevalmistusi laienemiseks, st seda, kuidas EL saab võtta vastu uusi liikmesriike, säilitades ja süvendades samal ajal oma poliitika, eelarve ja tegutsemissuutlikkuse arengut. Arutelude käigus keskenduti sellealase arutelu- ja reformiprotsessi korraldamisele.

Käesoleval aastal arutasid Euroopa asjade ministrid ELi siseseid ettevalmistusi laienemiseks mitmel korral, sealhulgas 21.–22. juunil Stockholmis ja 28.–29. septembril Murcias toimunud mitteametlikel kohtumistel ning üldasjade nõukogu 19. septembri ja 24. oktoobri istungi raames toimunud ministrite lõunasöökidel.

ELi juhid käsitlesid seda küsimust ka 6. oktoobril Granadas toimunud mitteametlikul kohtumisel. Granada deklaratsioonis kinnitasid nad, et laienemine on geostrateegiline investeering rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse, ning märkisid, et paralleelselt ELiga ühineda soovivate riikide reformipüüdlustega peab EL teostama vajalikud sisemised ettevalmistused ja reformid.

• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, Granada, 6. oktoober 2023
• Ministrite mitteametlik kohtumine üldasjade teemal, Murcia, 28. september 2023
• Üldasjade nõukogu mitteametlik istung, Stockholm, 21.–22. juuni 2023

Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust nr 1/1958

Eesistujariik andis nõukogule ajakohastatud teavet Hispaania taotluse kohta muuta määrust nr 1/1958, et lisada sellesse katalaani, baski ja galeegi keel.

Eesistujariik teavitas ministreid, et Hispaania esitas 13. novembril kohandatud ettepaneku, mis põhineb varasematel üldasjade nõukogu istungitel peetud aruteludel.

Eesistujariik tuletas samuti meelde, et Euroopa Komisjon valmistab ette määruse nr 1/1958 muutmisega seotud kulude hindamist.

Õigusloomealane tegevus

Komisjon esitas oma 2024. aasta tööprogrammi, milles on kindlaks määratud 15 uut algatust ja ära toodud 154 pooleliolevat prioriteetset toimikut ning milles pööratakse suurt tähelepanu ettevõtjate, haldusasutuste ja kodanike halduskoormuse vähendamisele.

• Komisjoni 2024. aasta tööprogramm
• Taustteave arutelu jaoks