Skip to content
  • Nõukogu (üldasjad)

Üldasjade nõukogu, 12. detsember 2023

Peamised tulemused

Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumine

Ministrid valmistasid ette 14.–15. detsembril 2023 toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist, arutades järelduste eelnõu.

Oma detsembri kohtumisel käsitlevad ELi juhid järgmist:

  • Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu
  • olukord Lähis-Idas
  • edasised sammud laienemisprotsessis
  • mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muutmine
  • julgeolek ja kaitse
  • ränne ja muud küsimused
  • ELi strateegiline tegevuskava 2024–2029

Laienemine

Nõukogu kiitis heaks järeldused laienemise kohta, milles käsitletakse kuut Lääne-Balkani partnerit, Türgit ning esimest korda Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat.

Iga-aastane õigusriigidialoog

Nõukogu vaatas läbi oma iga-aastase õigusriigidialoogi ning arutas selleteemalisi järeldusi. Kuna teksti suhtes konsensust ei saavutatud, otsustas nõukogu eesistujariik esitada eesistujariigi järeldused. Eesistujariik tõdes, et teksti toetas või sellele ei avaldanud vastuseisu 25 delegatsiooni. 20. detsembril 2023 avaldas Poola ELi liikmesriikide alaliste esindajate (COREPER) kohtumisel toetust eesistujariigi 12. detsembri 2023. aasta järeldustele iga-aastase õigusriigidialoogi hindamise kohta.

Järeldustes konsolideeritakse kehtiv lähenemisviis nõukogu iga-aastasele õigusriigidialoogile kui väärtuslikule ennetavale vahendile ELi õigusriiki käsitlevas meetmekogumis. Ühtlasi tugevdatakse nendega nõukogu dialoogi, nähes ette kiirema tsükli, mis hõlmab rohkem liikmesriike aastas, ning ergutades sagedasemat teabevahetust nõukogus ja asjakohasuse korral väliste sidusrühmadega.

Demograafilised muutused

Nõukogu kiitis samuti heaks järeldused demograafiliste muutustega toimetuleku kohta Euroopas.

Järeldustes tervitatakse komisjoni 2023. aasta oktoobris avaldatud demograafia poliitikavahendeid, muu hulgas komisjoni koostatud liikmesriikide demograafiliste probleemide analüüsi, üleskutset töötada nendega toimetulekuks välja terviklik käsitlusviis ning komisjoni võetud kohustust toetada sellega seoses liikmesriike ELi tasandil olemas olevate poliitikavahenditega.

Nõukogu rõhutab, kui tähtis on jätkata jõupingutusi, et käsitleda demograafilisi muutusi ja nende mõju konkurentsivõimele, inimkapitalile ja võrdõiguslikkusele, pidades silmas edasisi arutelusid sellel liidu jaoks strateegilise tähtsusega teemal.

Assotsieerimisleping Andorra ja San Marinoga

Komisjoni juhtiv asepresident Šefčovič teavitas ministreid kokkuleppest, mis saavutati pealäbirääkijate vahel Andorra ja San Marinoga assotsieerimislepingu üle peetud läbirääkimiste viimases voorus, mis toimus 5.–7. detsembril 2023.

Assotsieerimisleping oleks kaugeleulatuv leping, mis võimaldaks Andorral ja San Marinol osaleda ELi ühtsel turul ja teha koostööd muudes poliitikavaldkondades. Samuti looks see sidusama ja tõhusama institutsioonilise raamistiku suhete jaoks.

Arutelu käigus väljendasid ministrid oma täielikku toetust eriliste ja kindlate suhete loomisele San Marino ja Andorraga, võttes arvesse ka praegust geopoliitilist konteksti. Mõned ministrid rõhutasid, et selles protsessis tuleks erilist tähelepanu pöörata ühtse turu terviklikkuse ja võrdsete võimaluste tagamisele, eelkõige finantsteenuste valdkonnas.

Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust nr 1/1958

Nõukogu pidas samuti arvamuste vahetuse Hispaania taotluse üle muuta määrust nr 1/1958, et arvata ELi ametlike keelte hulka ka katalaani, baski ja galeegi keel. See oli ministritel neljas kord käsitleda seda küsimust pärast Hispaania taotluse varasemat arutamist 19. septembril, 24. oktoobril ja 15. novembril 2023 toimunud üldasjade nõukogu istungitel.

Arutelu käigus rõhutas Hispaania delegatsiooni esindaja, et 11. detsembril 2023 saatis Hispaania välis-, Euroopa Liidu asjade ja koostööminister José Manuel Albares kõigile delegatsioonidele kirja, milles kirjeldati elemente, mis muudavad Hispaania juhtumi ainulaadseks.

Komisjon viitas oma esialgsele hinnangule Hispaania taotlusega kaasneva finantsmõju kohta, mis edastati 6. detsembril 2023.

Järgmine eesistujariik Belgia väljendas valmisolekut jätkata tööd Hispaania taotlusega oma eesistumisperioodil.

Euroopa poolaasta

Eesistujariik Hispaania ja järgmine eesistujariik Belgia tutvustasid 2024. aasta Euroopa poolaasta tegevuskava.

Muud küsimused

Päevakorrapunkti „Muud küsimused“ all teavitas eesistujariik ministreid nõukogu sekretariaadi hiljutisest hinnangust Euroopa tuleviku konverentsi järelmeetmete kohta. Kõnealune avalik dokument on ainus üksikasjalik ja põhjalik hinnang, mis annab konkreetset tagasisidet konverentsi lõpparuandes sisalduva 49 ettepaneku ja 326 meetme kohta.

Hinnangust nähtub, et poolteist aastat pärast konverentsi lõppu on valdav enamik konverentsi ettepanekutest ja meetmetest ellu viidud või rakendamisel. See osutab, et nõukogu soovib kindlalt reageerida kodanike mureküsimustele, mida konverentsil väljendati.

Eesistujariik esitas ka eduaruande oma eesistumisperioodil Euroopa tulevikuga seoses tehtud töö kohta ning teavitas ministreid ELi Atlandi ookeani piirkonna makropiirkondliku strateegia loomise ettepanekust.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu muu kui seadusandliku tegevusega seotud A-punktide nimekirjas esitatud punktid.

Kohtumisega seotud dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (üldasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 8. jaanuar 2025