Üldasjade nõukogu, 18. juuli 2025

Peamised tulemused

Euroopa asjade eest vastutavad ministrid kohtusid Brüsselis, et kuulata ära komisjoni ettekanne ELi 2027. aasta järgset pikaajalist eelarvet (mitmeaastane finantsraamistik) käsitlevate ettepanekute esimese paketi kohta, ning pidasid poliitilise mõttevahetuse.Nõukogu arutas ka Hispaania taotlust lisada katalaani, baski ja galeegi keel ELi ametlike keelte hulka.

Mul on väga hea meel, et komisjon on nüüd esitanud oma ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning olen rahul täna üldasjade nõukogus toimunud esimese elava aruteluga. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab vastama väljakutsetele, millega me praegu ja eelseisvatel aastatel silmitsi seisame – praeguse olukorra säilitamine ei ole võimalik. Peame Euroopa jaoks looma ambitsioonika ja vastutustundliku tegevuskava, mille eesmärgiks on tugev, vastupidav ja konkurentsivõimeline EL. See eeldab ka uut lähenemisviisi ELi eelarvele. Arutamist vajavaid küsimusi on palju ja on oluline, et me teeksime võimalikult palju edusamme, et vältida viivitusi ning olla alates 2028. aastast valmis rakendama uut, tõhusat ja nüüdisaegset ELi eelarvet.

Marie Bjerre, Taani Euroopa asjade minister

ELi 2027. aasta järgne pikaajaline eelarve

Komisjon esitas nõukogule oma esimese ja ühtlasi peamise ettepanekute paketi ELi pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034, mille maht on peaaegu 2 triljonit eurot, ning ministrid pidasid esialgse arvamuste vahetuse. Komisjon rõhutas, et suurem paindlikkus kogu eelarves võimaldaks ELil kiiresti tegutseda ja reageerida, kui asjaolud ootamatult muutuvad või kui tuleb tegeleda uute poliitiliste prioriteetidega. Ettepanek hõlmab ka lihtsamaid, sujuvamaid ja ühtlustatumaid rahastamisprogramme, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks lihtne rahastamisvõimalusi leida ja kasutada. Kavandatud eelarve on kohandatud vastavalt kohalikele vajadustele ja hõlmab riiklikke ja piirkondlikke partnerluskavasid, et avaldada sihipärast mõju seal, kus see on kõige olulisem, et teha investeeringuid ja reforme kooskõlas ELi eesmärkidega ning et tagada toetus suuremale majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele kogu ELis. Lisaks tehakse ettepanek luua Euroopa jaoks uus konkurentsivõime fond, et kindlustada tarneahelad, laiendada innovatsiooni ning juhtida ülemaailmset võidujooksu puhta ja aruka tehnoloogia nimel. Lisaks teeb komisjon ettepaneku uute omavahendite paketi kohta, mille eesmärk on tagada piisavad tulud ELi prioriteetide teostamise jaoks, minimeerides samal ajal survet riikide rahandusele.

Järgnenud arvamuste vahetus ministrite vahel tähistas nõukogus uue mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate arutelude algust. Taani eesistumise ajal toimuvad üldasjade nõukogus korrapärased arutelud, et tagada võimalikult suur edasiminek ning suunata edasisi läbirääkimisi ettepaneku üle. Eesistujariigi kavatsus on seega pidada oktoobris üldasjade nõukogus teine ja põhjalikum arutelu uue mitmeaastase finantsraamistiku üle.

• ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034, komisjoni teatis, 16. juuli 2025.
• Ambitsioonikas eelarve tugevama Euroopa jaoks: 2028–2034, komisjoni pressiteade, 16. juuli 2025. Küsimused ja vastused järgmise pikaajalise eelarve kohta, komisjoni taustteave, 16. juuli 2025.
• Küsimused ja vastused järgmise pikaajalise eelarve kohta, komisjoni taustteave, 16. juuli 2025.
• ELi eelarve 2028–2034, komisjoni teabelehed, 16. juuli 2025.
• ELi pikaajaline eelarve (taustteave)

Katalaani, baski ja galeegi keel

Nõukogu arutas ka Hispaania taotlust lisada katalaani, baski ja galeegi keel ELi ametlike keelte hulka. Ministrid pidasid konstruktiivse arvamuste vahetuse ja otsustasid jätkata tööd Hispaania taotlusega muuta määrust nr 1/1958, millega reguleeritakse ELi keeltekasutuse korda. Üldasjade nõukogu jätkab selle teema käsitlemist.

Muud küsimused

Nõukogu võttis teadmiseks eesistujariigi Taani esitatud teabe selle kohta, kuidas kajastub lihtsustamiskava nõukogu eri koosseisude, eelkõige üldasjade nõukogu, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning konkurentsivõime nõukogu päevakordades.

Muud päevakorrapunktid

Nõukogu võttis aruteluta vastu 18. majanduslike ja individuaalsete meetmete paketi seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga.

Nõukogu võttis aruteluta vastu ka järgmised õigusaktid:

• käibemaksudirektiivi muutmine, et motiveerida kolmandate riikide tarnijaid ja platvorme kasutama käibemaksualast impordi ühe akna süsteemi, mis hõlbustab käibemaksu kogumist ja parandab nõuete täitmist
• patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtetega seonduvaid ettevõtjate kohustusi käsitleva määruse muutmine, mis on osa IV koondmääruse lihtsustamispaketist
• määrus riiki sisenemise ja riigist lahkumise digitaalse piirihaldussüsteemi (EES) järkjärgulise töölerakendamise kohta ning
• gaasi hoiustamise määruse muutmine talvise gaasivaru tagamiseks