"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Euroopa asjade eest vastutavad ministrid alustasid ettevalmistusi 2025. oktoobris toimuvaks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit. Komisjon esitas oma 2026. aasta tööprogrammi ettevalmistamise raames kavatsusavalduse ning ministrid vahetasid selle üle arvamusi.
Ministrid arutasid nõukogu iga-aastase õigusriigidialoogi raames üldisi arenguid seoses õigusriigi olukorraga ELis ning vahetasid arvamusi õigusriigi üldise suundumuse üle mitmes kandidaatriigis, täpsemalt Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias.
Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi laienemine peamine prioriteet. Õigusriigi põhimõte kui Kopenhaageni kriteeriumide osa on jätkuvalt ELi liikmesuse saavutamise põhitingimus, mida kõik uued liikmed peavad täitma. Täna nõukogus toimunud arutelu Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbiaga näitab seda kui tähtis on kandidaatriikide kaasamine meie dialoogi. See tõestab ka taas, et EL suhtub õigusriigiga seotud küsimustesse väga tõsiselt. Õigusriigi põhimõtte järgimine ei ole ainult ühinemisprotsessi jaoks oluline tingimus. ELi liikmete jaoks on see põhjapanev ja määrav väärtus.
Taani Euroopa asjade minister Marie Bjerre
Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumise ettevalmistamine
Nõukogu alustas ettevalmistusi 2025. sasta oktoobriks toimuvaks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit, mis hõlmab järgmisi küsimusi:
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda
viimased arengud Lähis-Idas, keskendudes Gazale
Euroopa kaitse ja julgeolek
konkurentsivõime ja kaksiküleminek
eluase ja
ränne
Ettevalmistav töö jätkub järgmisel üldasjade nõukogu istungil 21. oktoobril 2025
Õigusloome kavandamine
Komisjon esitas oma 10. septembri 2025. aasta kavatsusavalduse, mis avaldati pärast kõnet olukorrast Euroopa Liidus. Selles avalduses esitas komisjon enne 2026. aasta tööprogrammi vastuvõtmist poliitiliselt olulised algatused järgmiseks aastaks. Komisjon tutvustas eelsiseisva aasta peamisi prioriteete:
uus Euroopa kestliku heaolu ja konkurentsivõime kava
uus ajastu Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitikas
inimeste toetamine ning ühiskonna ja sotsiaalse mudeli tugevdamine
elukvaliteedi säilitamine: toiduga kindlustatus, vesi ja loodus
demokraatia kaitsmine ja väärtuste hoidmine
globaalne Euroopa: meie mõjuvõimu ja partnerluste edendamine
Ettekandele järgnes ministrite arutelu. Eesistujariik võtab arvamuste vahetuse kokku komisjoni presidendileadresseeritud kirjas, mille eesmärk on anda komisjonile ülevaade ministrite seisukohtadest seoses kavandatavate prioriteetide ja algatustega. 2026. aasta tööprogramm esitatakse üldasjade nõukogule 17. novembril 2025.
Seejärel teevad kolm institutsiooni tööd selle nimel, et valmistada ette ühisavaldus ELi 2026. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, mis esitatakse üldasjade nõukogule heakskiitmiseks 16. detsembril 2025 ja allkirjastamiseks detsembris toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise raames.
Nõukogu iga-aastase õigusriigidialoogi osana pidasid ministrid horisontaalse arutelu õigusriigi olukorraga seotud üldiste arengute üle ELis. Arutelu põhines komisjoni 2025. aasta aruandel õigusriigi kohta, mis avaldati 8. juulil 2025.
Arutelu hõlmas nelja õigusriigi olukorraga seotud valdkonda: kohtusüsteemid, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused.
Selle käigus väljendasid ministrid heameelt üldiste edusammude üle komisjoni soovituste täitmisel ning selle üle, et käesoleva aasta aruandesse on lisatud struktureeritud hinnang õigusriigi mõju kohta ühtsele turule.
Nad väljendasid ka heameelt selle üle, et juba teist aastat järjest lisati aruandesse kandidaatriigid – 2025. aasta aruandesse lisati neli kandidaatriiki. Ministrid kordasid oma toetust õigusriigidialoogile, mis on kasulik vahend riiklike reformide suunamiseks, ning pidasid oluliseks dialoogi jätkata, järgides täielikult objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Nõukogu peaks novembris toimuval üldasjade nõukogu istungil pidama riigipõhise arutelu, milles keskendutakse Bulgaariale, Tšehhile, Saksamaale ja Iirimaale.
Juba teist aastat järjest vahetasid ministrid arvamusi õigusriigi olukorra üldise suundumuse üle kandidaatriikides, täpsemalt arutati olukorda neljas kandidaatriigis: Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias. Selles arutelus osalesid ka asjaomaste riikide ministrid.
Õigusriigi olukorral kui ELi liikmesuse põhitingimusel on laienemisprotsessis keskne roll. Kandidaatriikide lisamisega õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse soovitakse seada nad liikmesriikidega võrdsele alusele ning luua täiendav platvorm nende reformipüüdluste ja ühinemisprotsessi toetamiseks.
Sellest tulenevalt pidasid ministrid nende kandidaatriikidega õigusriigi küsimustes ulatusliku arvamuste vahetuse. Arutelu keskendus üldistele suundumustele õigusriigiga seotud neljas valdkonnas pärast mida ametlikke järledusi ei esitatud. Arutelud õigusriigi olukorra üle konkreetsetes kandidaatriikides jätkuvad laienemisprotsessi raames.
Nõukogu võttis teadmiseks Prantsusmaa delegatsiooni esitatud teabe komisjoni kavandatava ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa demokraatia kaitse programmi. Prantsusmaa delegatsioon rõhutas, et kõnealune algatus peaks:
suurendama märkimisväärselt kodanikuühiskonna vastupanuvõimet teabega manipuleerimise suhtes,, edendades usaldusväärse, pluralistliku ja kvaliteetse teabe levitamist, ning
tagama ELi demokraatlike protsesside terviklikkuse, eelkõige digitaalteenuseid käsitlevate Euroopa õigusaktide täieliku rakendamise.
Poola delegatsioon teavitas nõukogu ka 9.–10. septembri öösel aset leidnud Poola õhuruumi rikkumisest Venemaa droonide poolt ning Poola ja liitlasvägede reaktsioonist.
Muud küsimused
Nõukogu võttis vastu soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi Ukraina põgenike ajutise kaitse järk-järgulisele lõpetamisele ning võimaluse korral üleminekule mõnele muule elanikustaatusele Selles esitatakse ka meetmed millega hõlbustada Ukraina põgenike taasintegreerimist Ukraina ühiskonda.
Selle soovitusega valmistab EL ette koordineeritud lähenemisviisi juhuks, kui olukord Ukrainas võimaldab järk-järgult lõpetada ajutise kaitse seisundit.
