"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Euroopa asjade eest vastutavad ministrid alustasid ettevalmistusi juunis toimuvaks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit, ning pidasid poliitilise mõttevahetuse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle, keskendudes selle panusele ühtse turu integratsiooni. Nõukogu arutas ka ELi ja Ühendkuningriigi suhete seisu ning pidas õigusriigidialoogi raames riigipõhiseid arutelusid, keskendudes olukorrale Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias ja Lätis.
Juunis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist silmas pidades tähistas tänane mõttevahetus meie ettevalmistuste algust. Samal ajal hoogustub eesistujariik Küprose töö järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga. Meil oli viljakas arutelu selle üle, kuidas mitmeaastane finantsraamistik saab aidata kaasa ühtse turu integratsioonile ja seega parandada ELi konkurentsivõimet, mis on üks meie peamisi prioriteete ja täielikult kooskõlas ühisavalduses „Üks Euroopa, üks turg“ võetud kohustusega.
Küprose Vabariigi Euroopa asjade aseminister Marilena Raouna
Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumise ettevalmistamine
Nõukogu alustas ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit. Seekordsel kohtumisel arutavad juhid eeldatavasti järgmisi küsimusi:
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda
viimased arengud Lähis-Idas
järgmine mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034
ülemaailmsed majanduslikud väljakutsed
Euroopa kaitse ja julgeolek
ränne
ebaseaduslikud uimastid
Euroopa poolaasta
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Nõukogu pidas avalikul istungil poliitilise mõttevahetuse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle, keskendudes selle panusele ELi ühtse turu integratsiooni. Mitmeaastane finantsraamistik on ELi pikaajaline eelarve seitsmeks aastaks.
Euroopa Komisjoni ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta hõlmab mitut ühtse turu integratsiooni toetavat elementi. Riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade eesmärk on soodustada investeeringuid ja reforme, millega kõrvaldatakse ühtse turu tõkkeid. Uue Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärk on toetada strateegilisi tööstusharusid ja tehnoloogiaid. Instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärk on liidu strateegiliste huvide edendamiseks arendada välispartnerlusi. Lisaks rahastatakse erifondidest, näiteks Euroopa ühendamise rahastust, piiriülest taristut, samal ajal kui sihtotstarbelised vahendid, nagu ühtse turu ja tolli programm, keskenduvad täitmise tagamisele, standardimisele ja halduskoostööle.
Muude küsimuste raames eraldi päevakorrapunktina juhtis Prantsusmaa delegatsioon nõukogu tähelepanu ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide erilisele rollile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.
Nõukogu pidas arvamuste vahetuse ELi ja Ühendkuningriigi suhete hetkeseisu üle.
Komisjon ja Euroopa välisteenistus andsid ministritele ülevaate olemasolevate lepingute rakendamise arengutest ja uuendatud tegevuskavast pärast esimest ELi ja Ühendkuningriigi tippkohtumist 2025. aasta mais. Nõukogu võttis teadmiseks edusammud, mida on muu hulgas tehtud seoses käimasolevate läbirääkimistega ühise sanitaar- ja fütosanitaarala lepingu, ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteemide omavahelise sidumise lepingu ning noortekogemuste programmi käsitleva lepingu üle. Ministreid teavitati ka julgeoleku- ja kaitsepartnerluse rakendamisest ning eelseisvatest läbirääkimistest Ühendkuningriigi osalemist ELi elektrienergia siseturul käsitleva lepingu (elektrileping) ja Ühendkuningriigi rahalist panust ELi majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste vähendamisse käsitleva lepingu (ühtekuuluvusleping) üle.
Ministrid pidasid iga-aastase õigusriigidialoogi raames riigipõhise arutelu, keskendudes olukorrale Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias ja Lätis.
See oli sel aastal teine riigipõhiste arutelude voor. Euroopa Komisjon tutvustas iga riigi puhul kõigepealt oma 2025. aasta aruandes õigusriigi olukorra kohta sisalduva vastava riigipõhise peatüki peamisi järeldusi. Seejärel paluti asjaomastel delegatsioonidel tutvustada oma riigi peamisi arenguid ja selle õigusriigiraamistiku konkreetseid aspekte. Sellele järgnes kommenteerimis- ja küsimuste voor, milles teised delegatsioonid jagasid oma kogemusi ja parimaid tavasid seoses mainitud arengutega. Hiljem esitas arutelualune delegatsioon lisamärkusi.
Muude küsimuste raames eraldi päevakorrapunktina andis Ungari delegatsioon ülevaate käimasolevast ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohasest menetlusest, mis on seotud õigusriigi olukorraga riigis.
Nõukogu võttis vastu direktiivi, mis käsitleb liikmesriigis elavate, kuid selle riigi kodakondsuseta ELi kodanike õigust hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel. Nõukogu võttis samuti vastu otsuse Euroopa Parlamendi valimisi käsitleva akti muutmise kohta, võimaldades Euroopa Parlamendi liikmetel raseduse hilises järgus ja sünnitusjärgselt hääletada volitatud esindaja kaudu.
Hommikusöögil pidasid ministrid mitteametliku arvamuste vahetuse tulevikusuundade strateegilise analüüsi üle, kusjuures komisjon tutvustas lühidalt ka oma põlvkondadevahelise õigluse strateegiat.
