Sõjalise liikuvuse tugevdamine ELis
EL suurendab oma jõupingutusi, et kõrvaldada regulatiivsed, taristu- ja võimetõkked, mis takistavad piiriülest sõjalist liikumist, et reageerida tõsistele julgeolekuohtudele ja -probleemidele. See aitab suurendada ka ELi kaitsevalmidust.
2025. aasta sõjalise liikuvuse pakett
2025. aasta novembris esitasid Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja uue ELi sõjalise liikuvuse paketi, mis koosneb määruse ettepanekust, millega kehtestatakse meetmete raamistik sõjalise transpordi hõlbustamiseks kogu ELis, ja ühisteatisest.
Eesmärk on suurendada liikmesriikide suutlikkust liigutada oma relvajõude sujuvalt, kiiresti ja ulatuslikult kogu ELis ja sellest väljaspool.
Pakett sisaldab meetmeid, mille eesmärk on:
- ühtlustada loamenetlusi ja vähendada regulatiivseid tõkkeid digitaliseerimise kaudu
- luua Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem (EMMERS), et suuremahulise ja kiire sõjalise transpordi jaoks, kui see on erandjuhul vajalik
- ajakohastada kahesuguse kasutusega transporditaristut ja tugevdada sõjalise transpordi jaoks kriitilise tähtsusega taristu kaitset
- parandada transpordivõimaluste kättesaadavust sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi kaudu
- tugevdada sõjalise liikuvuse koordineerimist ELi ja liikmesriikide tasandil
Liikmesriikide esindajad leppisid 17. juunil 2026 kokku nõukogu volitustes pidada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi sõjalise liikuvuse määruse üle. Nõukogu keskendub liikmesriikide paindlikkuse suurendamisele, sätete ühtlustamisele, et relvajõud saaksid neid tõhusalt rakendada, ning sõjaliste eksperditeadmiste kaasamisele.
Euroopa Ülemkogu poolt 18.–19. juunil vastu võetud järeldustes kutsusid ELi juhid kaasseadusandjaid üles leppima sõjalise liikuvuse ettepanekus kokku 2026. aasta lõpuks.
Sõjaline liikuvus praktikas
Alates 2021. aastast on EL muutnud oma sõjalise liikuvuse eesmärke konkreetseteks taristuinvesteeringuteks.
Euroopa ühendamise rahastust (2021–2027), mille eelarve on 1,74 miljardit eurot, on rahastatud projekte, mille eesmärk on kohandada olemasolevaid transpordivõrke nii tsiviil- kui ka sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Sellega tagatakse, et maanteed, raudteed, sadamad ja lennujaamad kogu Euroopas suudavad rahuldada tänapäevase sõjalise logistika vajadusi.
2022. aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu suurendas selle töö kiireloomulisust. Liikmesriigid reageerisid investeerimisprotsessi kiirendamisega, eraldades aastatel 2021–2023 kogu eelarvesumma kolme projektikonkursi kaudu.
Praeguseks on ELi sõjalise liikuvuse programmist kaasrahastatud 95 projekti 21 liikmesriigis.
Rahastatud projektid puudutavad kõigi transpordiliikide kriitilisi kitsaskohti. Peamised investeerimisvaldkonnad on järgmised:
- sillad, mis ei suuda toetada sõjaväe raskesõidukeid ja mille kandevõimet on vaja suurendada
- rööpmelaiuse kokkusobimatus piiridel
- sadamad ja lennujaamad, kus puuduvad sõjaotstarbelised rajatised
- teelõigud, kus vaba kasutatav kõrgus on suurte mõõtmetega sõjaväelasti jaoks ebapiisav
Miks on sõjaline liikuvus oluline?
Sõjaline liikuvus on Euroopa Liidu kaitsevalmiduse ja kollektiivse julgeoleku tugevdamise jõupingutuste nurgakivi. See on relvajõudude ja nende varustuse võime liikuda kiiresti, ohutult ja sujuvalt kogu ELi territooriumil.
Sõjaline liikuvus nimetati 2025. aasta valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ prioriteetseks võimeks. Valges raamatus kirjeldatakse ELi uut lähenemisviisi kaitsetööstuse küsimustele, määratakse kindlaks investeerimisvajadused ja seatakse eesmärgid, et tagada Euroopa pikaajaline kaitsevalmidus.
Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldustes määrasid riigipead ja valitsusjuhid sõjalise liikuvuse prioriteetseks ELi tasandi tegevusvaldkonnaks.
Tõhus sõjaline liikuvus toetab ELi suutlikkust hoida ära ohte, reageerida kiiresti kriisidele, tagada liidu turvalisus ja kaitsta oma kodanikke. Võimaldades vägede ja varustuse kiiremat piiriülest liikumist, tugevdab see ka koostööd partneritega ning toetab ELi laiemaid julgeoleku- ja kaitse-eesmärke.
Vaata ka
Euroopa kaitsevalmidus
Paremini ühendatud transport
ELi-poolne kaitse rahastamine
Viimati läbi vaadatud: 1. juuli 2026