ELi-poolne kaitse rahastamine
EL on asunud suurendama oma kaitsekulutusi mitme ELi eelarvest rahastatava algatuse ja vahendi kaudu.
Kuidas EL kaitset rahastab?
EL rahastab kaitset oma eelarvest erinevate vahendite kaudu, millega toetatakse teadus-, arendus-, tootmis-, hanke- ja taristuprojekte.
Julgeolek ja kaitse jäävad liikmesriikide pädevusse, ent EL täiendab ja võimendab liikmesriikide jõupingutusi nii suuremate riiklike kaitsekulutuste võimaldamise kaudu kui ka ELi eelarvevahendite kasutamise kaudu.
Peamine kaitsevaldkonna rahastamise vahend on Euroopa Kaitsefond, mis loodi 2021. aastal kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Lisaks rahastab EL sõjalise liikuvuse projekte Euroopa ühendamise rahastust, millega aidatakse tagada, et asjaomane taristu sobib nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks.
Kuivõrd julgeolekuolukord on alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest 2022. aastal radikaalselt muutunud, on EL suurendanud oma kaitsekulutusi ELi eelarves.
Seoses sellega võttis EL vastu:
- 2023. aastal kaks ajutist vahendit, mille eesmärk on toetada laskemoona tootmist ja tugevdada Euroopa kaitsetööstust ühishangete kaudu
- 2025. aastal Euroopa kaitsetööstuse programmi
Praegu on EL lihtsustamas kehtivaid norme ja menetlusi, et vähendada ELi õigusaktide kitsaskohti kaitsesektoris ja kiirendada juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele.
Euroopa Kaitsefond
Euroopa Kaitsefond käivitati 29. aprillil 2021.
Fondi kogueelarve oli mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 esialgu peaaegu 7,3 miljardit eurot (jooksevhindades), mis eraldati koostöiste kaitsealaste teadusuuringute ja koostöiste kaitsevõime arendamise projektide rahastamiseks.
Mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega suurendati fondi eelarvet 1,5 miljardi euro võrra Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi projektide jaoks.
Kõnealune fond täiendab ja võimendab liikmesriikide jõupingutusi ning edendab ELis igasuguse suuruse ja geograafilise päritoluga ettevõtete ja teadusuuringutes osalejate vahelist koostööd teadus- ja arendustegevuse ning koostalitlusvõimelise kaitsetehnoloogia ja -varustuse valdkonnas.
Fondi eesmärk on:
- ehitada üles konkurentsivõimeline, uuenduslik ja tõhus Euroopa kaitsetööstus
- edendada piiriülest koostööd ja luua ELis integreeritum kaitseturg
- hoogustada ühiseid teadusuuringuid ning kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia ühisarendamist
- aidata suurendada ELi strateegilist sõltumatust
Euroopa kaitsetööstuse programm
Nõukogu võttis 8. detsembril 2025 vastu Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP).
EDIPi kaudu eraldab EL ajavahemikus 2025–2027 toetustena 1,5 miljardit eurot, et suurendada ELi kaitsevalmidust. Seejuures toetab EL 300 miljoni euro suuruse sihtotstarbelise rahastamisvahendi kaudu ka Ukrainat.
Programmiga rakendatakse mitmeid meetmeid, mis on välja pakutud Euroopa kaitsetööstuse strateegias, mille Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitasid 2024. aasta märtsis.
Euroopa kaitsetööstuse programm
Erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 15. juulil 2026 poliitilisele kokkuleppele ettepaneku suhtes luua uus 115 miljoni euro suuruse eelarvega programm – erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm (AGILE).
Programmi AGILE eesmärk on anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), sealhulgas idu- ja kasvufirmadele kiiret, paindlikku ja sihipärast rahalist toetust. Selles keskendutakse eelkõige kujunemisjärgus ja lõhkuvate kaitseotstarbeliste toodete väljatöötamise ja katsetamise toetamisele, sealhulgas tsiviiltehnoloogiate kohandamisele kaitserakenduste jaoks.
Uus programm peaks käivituma 2027. aasta alguses.
Sõjaline liikuvus
EL rahastab sõjalise liikuvuse projekte Euroopa ühendamise rahastust. Need projektid – mille eelarve on 1,7 miljardit eurot – parandavad sõjalise liikuvuse koridore, võimaldamaks relvajõududel liikuda kiiremini ja paremini üle piiride ning tagamaks taristu kohandatuse nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel kasutamiseks.
Kui 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahehinnang vastu võetakse, saavad liikmesriigid soovi korral kanda vahendeid oma ühtekuuluvuspoliitika programmidest sõjalise liikuvuse algatustesse.
Näiteks on selle raamistiku kohaste projektide hulgas raudteede ehitamine ja täiustamine, teedevõrgu teatavate lõikude täiustamine ning kahesuguse kasutusega taristu täiustamine meresadamates, lennujaamades ja siseveeteedel.
2025. aasta novembris esitasid Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõjalise liikuvuse paketi, mille eesmärk on tagada vägede, varustuse ja sõjaliste vahendite sujuv liikumine kogu ELis.
Paketti kuulub määruse ettepanek ja ühisteatis. Nõukogu kiitis 17. juunil 2026 heaks volitused läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga kõnealuse määruse üle.
Laskemoona tootmine
2023. aasta märtsis leppis nõukogu kokku kolmeosalises kavas, et kiirendada laskemoona ja rakettide tarnimist Ukrainale ja nende ühishankeid. Kahte esimest osa (mõlemad 1 miljard eurot) rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastust (mida rahastavad vahetult liikmesriigid).
20. juulil 2023 rakendas EL ellu kava kolmanda osa: laskemoona tootmist toetava määruse (ASAP). Seda ajutist vahendit rahastatakse ELi eelarvest.
Asjaomasest programmist – eelarvega 500 miljonit eurot – rahastati projekte, mille eesmärk oli ergutada lõhkeainete, püssirohu, õõsmürskude ja rakettide tootmist ning katsetamist ja taastamise sertifitseerimist.
ASAPi kaudu andis EL rahalist tuge ELi tööstuse tootmisvõimsuse suurendamiseks maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide puhul.
Kaitsealased ühishanked
18. oktoobril 2023 jõustus määrus, millega luuakse ajutine instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA).
Nimetatud instrumendiga innustatakse liikmesriike hankima kaitseotstarbelisi tooteid ühiselt ning selle eelarve on 310 miljonit eurot, millest 300 miljonit eurot pärineb ELilt ja 10 miljonit eurot Norralt. Seda rahastatakse ELi eelarvest. EDIRPA projektides osales 20 ELi liikmesriiki.
Samuti aitab see instrument suurendada liikmesriikide hankemenetluste mastaabisäästu, muutes seeläbi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimelisemaks ja tõhusamaks.
Lisaks toetab EL ühishangete kaudu tehtavaid kaitseinvesteeringuid Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendiga (SAFE), mille raames antakse taotlevatele liikmesriikidele kuni 150 miljardi euro väärtuses laene.
Seda vahendit, mis võeti vastu 27. mail 2025, rahastab Euroopa Liit oma laenuvõtmissuutlikkuse kaudu, eelkõige ELi võlakirjade emiteerimisega.
Ühishanked on ka üks Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) tugisambaid, milles nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku 16. oktoobril 2025.
Kaitsealased ühishanked
Kaitsesektori normide ja menetluste lihtsustamine
Euroopa Komisjon on kavaga „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“ seoses pakkunud välja:
- meetmed kaitsesektori õigus- ja haldusraamistiku lihtsustamiseks (kaitsevalmiduse koondpakett)
- uued sihipärased muudatused olemasolevates ELi rahastamisprogrammides
Kaitsevalmiduse koondpakett
Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid 10. juunil 2026 esialgsele kokkuleppele uute õigusaktide suhtes, mille eesmärk on lihtsustada julgeoleku- ja kaitsealaseid hankeid, hõlbustada kaitsevaldkonna investeeringuid ja toetada kaitsetööstust.
Lihtsustatud õigusaktide eesmärk on kõrvaldada haldusviivitused hangete puhul, kiirendada loamenetlusi, hõlbustada kaitseotstarbeliste toodete vedu ELis ja tugevdada ELi-sisest koostööd.
See kokkulepe annab liikmesriikidele ja tööstusele selgema võimaluse kiiresti tegutseda ning tugevdab Euroopa kaitsevõimet.
- Lihtsustamine: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele ELi kaitsetööstuse ja -valmiduse suurendamises (pressiteade, 10. juuni 2026)
- ELi õigusnormide lihtsustamine
Muudatused olemasolevates ELi rahastamisprogrammides
18. detsembril 2025 võttis nõukogu vastu määruse, et stimuleerida kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest. Nende meetmetega rakendatakse kava „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“ ja nende eesmärk on hõlbustada kiiremaid, paindlikumaid ja koordineeritumaid investeeringuid Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisesse ja tööstuslikku baasi.
Uute normidega muudetakse viit olemasolevat ELi rahastamisprogrammi:
- programmi „Digitaalne Euroopa“
- programmi „Euroopa horisont“
- Euroopa Kaitsefondi
- Euroopa ühendamise rahastut
- Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi
Lisaks sisaldab kokkulepe pöördelist otsust kaasata Ukraina Euroopa Kaitsefondi.
Vaata ka
Euroopa kaitsevalmidus
Riikide vabastusklausel kaitsekulutuste tegemiseks
Mis on Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahend (SAFE)?
Viimati läbi vaadatud: 15. juuli 2026