ELi tööstuspoliitika strateegia: nõukogu võtab vastu järeldused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE nõukogu järeldusi 2017. aasta mais[1] ja novembris[2] ning Euroopa Ülemkogu 2017. aasta juuni järeldusi[3], milles kõigis rõhutati vajadust töötada välja terviklik ja pikaajaline ELi tööstuspoliitika strateegia,

1. RÕHUTAB, kui oluline on tugevdada tööstusbaasi, millel on Euroopa tuleviku seisukohast võtmetähtsus, pidades silmas, et Euroopa tööstus on jätkuvalt tootlikkuse, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive peamine edasiviiv jõud ning Euroopa majandusliku heaolu nurgakivi; LEIAB sellega seoses, et komisjoni 2017. aasta teatis „Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“[4] edastab olulise sõnumi ja on kasulik esimene samm tulevikku suunatud ELi tööstuspoliitika strateegia väljatöötamise suunas;

2. KORDAB, et täielikult toimiv siseturg digitaalajastul on tööstuse konkurentsivõime tugevdamise põhialus, ning RÕHUTAB, kui oluline on sellega seoses siseturu eeskirjade jõustamine ja rakendamine; ON SEISUKOHAL, et väljakutsetega toimetulekuks ja uute võimaluste ärakasutamiseks vajab tööstus selget, prognoositavat ja mittediskrimineerivat regulatiivset keskkonda, et teha tulevikku suunatud investeeringuid; sellega seoses TULETAB MEELDE ettevõtlusega seotud teenuste tähtsust ja RÕHUTAB vajadust kõrvaldada allesjäänud põhjendamatud või ebaproportsionaalsed tõkked; seetõttu RÕHUTAB, et vajalik on struktureeritud ja terviklik pikaajaline strateegiline lähenemisviis;

3. LEIAB pikaajalist tööstuspoliitikat ja maailma teiste piirkondade meetmeid silmas pidades, et EL vajab ühist lähenemisviisi, mis tugineb meie majanduse ja ettevõtete konkurentsieelistele, võttes arvesse kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega Euroopa mudelit ning seades ambitsioonika pikaajalise visiooni selle kohta, milline võiks Euroopa tööstus olla kümne aasta pärast ja hiljem kodanike ja majanduse hüvanguks; TUNNISTAB, et suured ja mõnikord murrangulised muutused, mida tööstus praegu läbib, võivad asjakohase käsitlemise korral aidata luua uusi töökohti, suurendada tootmist Euroopas ning muuta väljakutsed võimalusteks;

4. PEAB TERVITATAVAKS ELi algatusi digitaalvaldkonnas ning, arvestades et kiirus ja mastaapsus on turuedu saavutamiseks otsustava tähtsusega, KUTSUB ÜLES suurendama jõupingutusi ja kiiresti rakendama tööstuse digitaliseerimisega seotud poliitilised prioriteedid, pöörates erilist tähelepanu selliste algatuste tugevdamisele nagu digitaalse innovatsiooni keskused ja muud tööstuse digitaliseerimist käsitleva Euroopa platvormi kohased algatused, millega toetatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) nende üleminekul digitehnoloogiale; KORDAB seda, kui tähtsad on ambitsioonikad, sidusad, järjepidevad, õigeaegsed ja tööstuspõhised koostalitlusvõime standardid Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks ülemaailmsetel turgudel;

5. RÕHUTAB, et andmepõhises majanduses tegutsemiseks peavad ettevõtjad jätkuvalt keskenduma innovatiivsele arengule ja võtma kasutusele peamised tulevikku suunatud tehnoloogiad, sealhulgas asjade interneti, tehisintellekti, robootika, suurandmed ja platvormid, ühendatud ja autonoomsed süsteemid, 5G, 3D-printimise, standardimise, IKT turbe ja plokiahela; TOONITAB, et kuna andmetest on meie ühendatud maailmas saamas uus konkurentsitegur, tuleks ELis tugevdada andmete säilitamist, pilvandmetöötlust ning kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiaid ja -suutlikkust, et tagada ambitsioonikal tasemel küberturvalisus, andmekaitse ja usaldusväärsed IKT teenused; TUNNISTAB märkimisväärset riski seoses IKT-võimalusi ärakasutavate õigusrikkumistega ja intellektuaalomandi õiguste ebaseadusliku omastamisega ning selle riski kõrvaldamise tähtsust;

6. RÕHUTAB, et ELi suutlikkus kasutada ära uusi tehnoloogiaid sõltub tema innovatsioonivõimest, ning et seetõttu on otsustav tähtsus märkimisväärsetel ja tulemuslikumatel investeeringutel ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sobival raamistikul, seda ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perspektiivis; LEIAB, et parem teadmussiire ning kõrgetasemeliste ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate kasutamine tööstusbaasis on oluline tootlikkuse kasvu ja tööstuse üldise konkurentsivõime edendamiseks; TULETAB MEELDE, et ettevõtjate ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahelised sidemed on olulised turul rakendamise ja kasutuselevõtmise seisukohast ning selleks, et muuta teadmised uuteks toodeteks ja teenusteks, ning et kogu ELis tuleks innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamiseks luua, laiendada ja omavahel ühendada innovatsioonikeskusi;

7. KUTSUB ÜLES arendama edasi Euroopa klastripoliitikat, eesmärgiga omavahel ühendada piirkondlikud klastrid ja muuta need üleeuroopalisteks maailmatasemel klastriteks aruka spetsialiseerumise põhimõtete alusel, et toetada uute väärtusahelate teket kogu Euroopas;

8. TUNNISTAB Euroopa innovatsiooniprojektide kasutamata potentsiaali ning seda, et suuremahulisi innovatsioonialgatusi ja murrangulist innovatsiooni tuleks toetada; TOONITAB, kui tähtsad on käimasolevad algatused avaliku ja erasektori partnerluste, innovatsiooni ja investeeringute jaoks, ning PEAB positiivseks ELi riigiabi ajakohastamist käsitlevat teatist, milles esitatakse kriteeriumid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide toetamiseks, mille eesmärk on hõlbustada riikidevahelisi suuremahulisi innovatsiooniprojekte;

9. RÕHUTAB, kui olulised on avalikud hanked, sealhulgas kommertskasutusele eelnevad hanked ja avalikud hanked innovatsiooni valdkonnas, et edendada innovatsiooni ja suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet, ning SUHTUB pooldavalt sellistesse algatustesse nagu hiljuti vastu võetud teatis „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“, eesmärgiga kasutada hankeid strateegilise vahendina, millega edendada üleminekut innovatiivsemale, keskkonnasõbralikumale ja sotsiaalselt kaasavamale majandusele;

10. pidades silmas, et konkurents turumajanduses on innovatsioonile suunatud majanduse jaoks äärmiselt oluline, TUNNISTAB, et innovatsiooni ja digitaalse üleminekuga seoses peaksid EL ja selle liikmesriigid, selleks et olla ülemaailmselt konkurentsivõimelised, toetama investeeringuid ja looma soodsad tingimused erasektori investeerimisfondide jaoks, sealhulgas looma innovatiivseid rahastamisvorme ja võtma sihipäraseid kasvu toetavaid meetmeid VKEde ja idufirmade jaoks, mis on ELi majanduse alustala; lisaks OSUTAB, et jätkuvalt on vaja spetsiaalseid poliitikameetmeid kasvufirmade ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks, samuti suuremat toetust innovatsioonile, millel on kõrge tehnoloogiline risk ja pikk investeerimisperiood; RÕHUTAB, et vaja on ELi, liikmesriikide, piirkondade ja erasektori investeeringute ja rahastamisvahendite õiget tasakaalu;

11. TOONITAB, et liidu tööstussektori kasvu hoogustamiseks läheb vaja õigeid oskusi ning et digitehnoloogiale üleminek nõuab eelkõige tegelemist Euroopa tööjõu ebapiisava digitaaloskuste tasemega ning IKT-spetsialistide vähesusega, samuti loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika eriala lõpetajate vähesusega; KINNITAB TAAS täiendavate valdkondlike kavade potentsiaali kui alust, et teha alt-üles lähenemisviisi järgides kindlaks valdkonnaspetsiifiliste oskuste vajadused, ettevõtjate ja haridusasutuste tugevamad partnerlused ning sihipärased investeeringud noorte oskustesse ja elukestvasse õppesse;

12. ON SEISUKOHAL, et kaubandus on majanduskasvu ja töökohtade loomisel väga oluline; TUNNISTAB ülemaailmsete väärtusahelate ja kaubanduse tähtsust ELi tööstuse jaoks; MÄRGIB ülemaailmseid muutusi kaubanduspoliitikas ja seetõttu KORDAB, kui oluline on ELi lähenemisviis jätkata jõulise kaubanduspoliitika elluviimist, mis toetab avatud ja reeglitepõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, kus keskne roll on WTO-l, olles veendunud, et kaubandus ja investeerimine saavad olla vabad üksnes siis, kui need on ka ausad ja toovad kasu kõigile osapooltele; selle jõulise kaubanduspoliitika kontekstis ja püüdes tugevdada tõeliselt võrdseid tingimusi, KUTSUB kõiki osalisi TUNGIVALT ÜLES valmistama ette piisav vastus selle kohta, kuidas käsitleda kolmandate riikide tööstuspoliitika strateegiaid, hõlbustades Euroopa ettevõtjate lõimumist ülemaailmsetesse väärtusahelatesse, seda ka pikaajalise konkurentsivõime seisukohast;

13. TOONITAB, et erasektori panus on esmatähtis, et saavutada ambitsioonikad eesmärgid kliimamuutuste vastu võitlemisel ja kestlikkuse tagamisel; MÄRGIB, et rahuldavaid tulemusi on võimalik saada üksnes visiooni ja partnerluse kaudu ning luues asjakohased raamtingimused innovatsiooni, uute ettevõtlus- ja tootmismudelite jaoks, sealhulgas meetmete abil, mis toetavad tööstussektorite üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele; TUNNEB HEAMEELT mitmesuguste sektorite jõupingutuste üle töötada välja pikaajalised ülemineku tegevuskavad aastani 2030 ja pärast seda, ulatudes aastani 2050, ning KUTSUB komisjoni ÜLES koos tööstussektori ja liikmesriikidega tegema aktiivselt koostööd kõikide sektoritega selliste tegevuskavade edasiseks viimistlemiseks ja nende omavaheliseks seostamiseks sisendina tulevasse terviklikku ja pikaajalisse ELi tööstuspoliitika strateegiasse;

14. KUTSUB ÜLES töötama välja terviklik tööstuspoliitika, mis kasutab parimal viisil ära ohututele ja säästvatele tehnoloogiatele ning vähese CO2 heitega majandusele ja ringmajandusele üleminekust tulenevad võimalused ning on tasakaalus sidusa Euroopa kliima- ja energiapoliitikaga, seades eesmärgiks tugeva, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise Euroopa tööstusbaasi; TOONITAB, et see terviklik poliitika peaks võtma arvesse toorainete jätkusuutlikku tarnimist ja ELi kliimapoliitika välismõõdet, pöörates samal ajal erilist tähelepanu suurte energiakulude küsimuse käsitlemisele ja märkimisväärse ebasoodsa olukorra ärahoidmisele rahvusvahelises konkurentsis, eelkõige energiamahukate tööstusharude puhul;

15. KORDAB, et tööstuse konkurentsivõimega seotud kaalutlused tuleks süstemaatiliselt integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, ning KORDAB oma üleskutset komisjonile hinnata tööstuspoliitika ELi strateegilistesse algatustesse integreerimise mõju ning esitama ettepanekud selle protsessi tõhustamiseks; OSUTAB, et kumulatiivsete kulude hindamised ja tarbetu regulatiivse koormuse vähendamine on lahutamatu osa ELi tööstuse ülemaailmse konkurentsivõime toetuseks tehtavatest ulatuslikest jõupingutustest; RÕHUTAB sellega seoses tarbetu regulatiivse koormuse vähendamiseks seatud konkreetsete eesmärkide tähtsust, samal ajal järgides kehtivaid kaitsestandardeid ja kahjustamata õigusaktidega ette nähtud eesmärke; TOONITAB, et süsteemsed meetmed ELi tasandil võiksid tõhusalt täiendada riikliku ja piirkondliku tasandi meetmeid ning seega parandada ELi ja liikmesriikide poliitika vahelist kooskõlastamist ja sünergiat; KUTSUB komisjoni ÜLES tagama, et VKE-testi kohaldataks algatuste ettevalmistamisel põhjalikumalt;

16. TULETAB MEELDE, et asjakohaste raammeetmetega peaksid vajaduse korral kaasnema algatused, millega stimuleeritakse uusi ja esilekerkivaid suure kasvupotentsiaaliga sektoreid ning majanduslike muutustega silmitsi seisvaid sektoreid;

17. MÄRGIB, et tervikliku ELi tööstuspoliitika tõhusaks rakendamiseks peab seadma strateegilised eesmärgid ja jälgima pidevalt nende saavutamiseks tehtavaid edusamme; seetõttu KUTSUB komisjoni ÜLES intensiivistama liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerides tööd, et seada 2030. aastaks ja pärast seda asjakohased tööstuspoliitika eesmärgid, kooskõlastades jõupingutusi, mida tehakse ELi tööstus-, energia- ja keskkonnapoliitika (sealhulgas kliimamuutused) raames; VÕTAB huviga TEADMISEKS hiljutise ELi tööstuse päeva, sealhulgas kõrgetasemelise tööstuspoliitika ümarlaua „Tööstus 2030“ loomise, mis peaks eeldatavalt andma positiivse ja õigeaegse panuse tervikliku ja pikaajalise ELi tööstuspoliitika strateegia väljatöötamisse, ning KUTSUB komisjoni ÜLES hoidma liikmesriike ümarlaua tööga kursis;

18. RÕHUTAB vajadust jälgida tööstuspoliitika eesmärkide rakendamist ja, mis veelgi olulisem, suundumusi ELi tööstuse arengus asjakohaste näitajate abil, pidades silmas, et need näitajad peavad olema mõõdetavad, ajatundlikud ja, kui see on teostatav, võimaldama võrdlemist ülemaailmsel tasandil;

19. selleks, et hoida Euroopat ülemaailmselt konkurentsivõimelisena, RÕHUTAB pakilist vajadust tervikliku ja pikaajalise ELi tööstuspoliitika strateegia järele, mis peaks olema valmis hiljemalt ELi järgmise institutsioonilise tsükli alguseks; sel eesmärgil KUTSUB komisjoni ÜLES tuginema olemasolevale juhtimisstruktuurile ja keskenduma kõikide tulevasse strateegiasse kuuluvate elementide, sealhulgas tegevuskava ettevalmistamisele; MÄRGIB ka vajadust liikmesriigid sellesse protsessi tihedalt kaasata ning KINNITAB TAAS konkurentsivõime nõukogu strateegilise rolli poliitiliste suuniste ja hoo andmisel.

[1] Dok 9760/17.
[2] Dok 15223/17.
[3] Dok EUCO 8/17, punkt 15.
[4] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale: Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel - Uus ELi tööstuspoliitika strateegia, dok 12202/17 + ADD 1.