Isikutunnistuste suurem turvalisus: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe

EL kehtestab isikutunnistuste suurema turvalisuse, et vähendada identiteedipettuseid. Täna jõudsid nõukogu eesistujariigi Rumeenia ja Euroopa Parlamendi esindajad mitteametlikule kokkuleppele määruse suhtes, millega suurendatakse ELi kodanike isikutunnistuste ning ELi kodanikele ja nende kolmandate riikide kodanikest pereliikmetele väljastatavate elamislubade turvalisust. Mitteametlik kokkulepe esitatakse nüüd ELi suursaadikutele nõukogu nimel kinnitamiseks.

Kavandatavate uute normidega suurendatakse nimetatud dokumentide turvalisust, kehtestades miinimumstandardid nii nendes sisalduva teabe kui ka turvaelementide jaoks, mis on ühised kõigile neid väljastavatele liikmesriikidele.

Turvalisust kogu ELis on võimalik saavutada ainult turvalisuse tagamise kaudu igas liikmesriigis. Isikutunnistuste turvastandardeid käsitlevad uued õigusnormid võimaldavad meil lihtsamalt tuvastada dokumendipettusi ja identiteedivargusi, muutes terroristidele ja kurjategijatele tegutsemise raskemaks, samal ajal hõlbustades tõeliste reisijate vaba liikumist. Rumeenia siseminister Carmen Daniela Dan

Isikutunnistuste turvastandardid

Kavandatavate uute normide kohaselt tuleb isikutunnistused väljastada ühtses krediitkaardi vormis (ID-1), neis peab olema masinloetav ala ning need peavad vastama ICAO (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) sätestatud minimaalsetele turvastandarditele. Samuti peavad need sisaldama kaardi omaniku fotot ja kahte sõrmejälge, mis on digitaalselt salvestatud kontaktivabale kiibile. Isikutunnistusele märgitakse ELi lipu sisse selle väljastanud liikmesriigi kood.

Isikutunnistuste minimaalne kehtivusaeg on 5 aastat ja maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat. Liikmesriigid võivad väljastada pikema kehtivusajaga isikutunnistusi vähemalt 70-aastatele isikutele. Kui isikutunnistus väljastatakse alaealisele, võib selle kehtivusaeg olla lühem kui 5 aastat.

Vanade isikutunnistuste järk-järguline kasutuselt kõrvaldamine

Läbirääkimisvolitustes nähakse ette, et uued õigusnormid hakkavad kehtima kaks aastat pärast nende vastuvõtmist, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peavad kõik uued dokumendid vastama uutele kriteeriumitele.

Üldiselt kaotavad olemasolevad isikutunnistused, mis kõnealustele nõuetele ei vasta, kehtivuse 10 aastat pärast uute õigusnormide kohaldamise alguskuupäeva või oma kehtivusaja lõppedes, olenevalt sellest, kumb on varasem. Vähemalt 70-aastastele isikutele väljastatud isikutunnistused jäävad kehtima kuni oma kehtivusaja lõpuni, tingimusel et need vastavad turvastandarditele ja neis on masinloetav ala.

Vähem turvalised kaardid, mis ei vasta minimaalsetele turvastandarditele ja milles ei ole masinloetavat ala, kaotavad kehtivuse viie aasta jooksul.

Andmekaitsealased kaitsemeetmed

Kavandatavad uued õigusnormid sisaldavad rangeid andmekaitsealaseid kaitsemeetmeid, mis tagavad, et kogutud teave ei satu valedesse kätesse. Eeskätt peavad riiklikud ametiasutused tagama kontaktivaba kiibi ja selles salvestatud andmete turvalisuse, nii et see peaks vastu andmepiraatlusele ja sellele ei oleks võimalik loata ligi pääseda.

Uued õigusnormid käsitlevad ainult isikutunnistuste turvalisust ja nendes salvestatavat teavet. Need normid ei ole õiguslik alus uute andmebaaside loomiseks liikmesriigi või ELi tasandil. Seda reguleerib siseriiklik seadusandlus, mis peab olema täielikus vastavuses andmekaitse-eeskirjadega.

Elamisload

Samuti täpsustatakse kavandatavate normidega minimaalset teavet, mida peavad sisaldama ELi kodanikele väljastatavad elamisload, ning ühtlustatakse liidu kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmetele väljastatavate elamislubadele vorm ja muud tunnused.

Taustteave

Viimastel aastatel on kehtestatud ELi ühised turvastandardid isikut tõendavatele ja reisidokumentidele, sealhulgas passidele, viisadele ja kolmandate riikide kodanike elamislubadele. Siiski on praeguste õigusnormide kohaselt riiklike isikutunnistuste ning ELi kodanike ja nende pereliikmete elamislubade turvalisuse tase ikka veel väga erinev, mis suurendab dokumendipettuste riski.

Uued õigusnormid on esitatud määruse eelnõus, mille komisjon esitas 17. aprillil 2018.

Kavandatavate õigusnormide kohaselt ei nõuta liikmesriikidelt isikutunnistuste või elamislubade kasutuselevõttu, kui need ei ole siseriikliku õiguse kohaselt ette nähtud.