Konkurentsivõime nõukogu (siseturg ja tööstus), 7. märts 2024

Peamised tulemused

Hilinenud maksmise määrus

Ministrid arutasid edusamme, mida on tehtud hilinenud maksmist käsitleva määruse suhtes ühise seisukoha saavutamiseks. Ministrid vahetasid oma seisukohti eesistujariigi Belgia koostatud dokumendi alusel. Peamised aruteluteemad olid õigusakti valik (direktiiv või määrus) ja siduvad 30päevased maksetähtajad (kas need tuleks kindlaks määrata või kohandada vastavalt olukordadele, milles ettevõtjad tegutsevad).

Hilinenud maksmise määruse ettepanek on osa VKEde abipaketist, mis sisaldab mitmeid algatusi, mille komisjon esitas 12. septembril 2023, et käsitleda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vajadusi praeguses majanduskeskkonnas.

Komisjoni esitatud õigusaktiga muudetakse kehtiv õigusakt (hilinenud maksmise direktiiv) määruseks ja käsitletakse selle puudusi, sealhulgas piisavate ennetusmeetmete ja sobiliku heidutuse puudumist ning ebapiisavaid õigusakti täitmise tagamise ja õiguskaitsemehhanisme.

• Ettepanek: Euroopa Komisjoni määrus hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul
• Teatis „VKEde abipakett“
• Eesistujariigi märkus aruteluks

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine (taustteave)

Ühtse turu ja konkurentsivõime 2024. aasta aruanne

Ministrid vahetasid arvamusi ühtse turu ja konkurentsivõime 2024. aasta aruande üle, mille komisjon avaldas 14. veebruaril. Iga-aastane ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne on vastus Euroopa Ülemkogu 2023. aasta märtsi soovile jälgida ühtse turu olukorda ja selle konkurentsivõimet. Võrreldes eelmiste aruannetega sisaldab käesoleva aasta oma uusi konkurentsivõime näitajaid, mis on kooskõlas komisjoni 2023. aasta teatisega: „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“. Aruandes analüüsitakse ühtse turu olukorda üheksa konkurentsivõime valdkonna põhjal: ühtse turu toimimine, juurdepääs erakapitalile, avaliku sektori investeeringud ja taristu, teadusuuringud ja innovatsioon, energeetika, ringlus, digiüleminek, haridus ja oskused ning kaubandus ja avatud strateegiline autonoomia.

Arutelu põhines eesistujariigi Belgia koostatud dokumendil, milles kutsuti ministreid üles mõtlema neljale teemale: peamised konkurentsivõime edasiviijad; kuidas parandada iga-aastast kontrollimehhanismi tulevikus (st uute peamiste tulemusnäitajate abil); kuidas tugevdada ELi avatud strateegilist autonoomiat, tekitamata seejuures moonutusi ühtsel turul; ning ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma (SMET) peamised eesmärgid.

• Ühtse turu ja konkurentsivõime 2024. aasta aruanne
• Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm (SMET)
• Eesistujariigi märkus aruteluks

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• ELi ühtne turg (taustteave)
• ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega

Muud küsimused

Muude küsimuste raames teavitati ministreid viiest teemast.

• Eesistujariik teavitas liikmesriike praegu arutlusel olevate seadusandlike algatuste menetlemise seisust. Eelkõige andis eesistujariik ministritele ülevaate olukorrast seoses kolme olulise ettepanekuga:

Sunniviisilise töö keelustamise direktiiv

• Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele sunniviisilise töö tulemusena valmistatud toodete keelustamises (pressiteade, 5. märts 2024)
• Komisjoni ettepanek

Äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus

• Äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus – nõukogu ja parlament sõlmisid kokkuleppe keskkonna ja inimõiguste kaitseks (pressiteade, 14. detsember 2023)
• Komisjoni ettepanek
• Äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus (taustteave)

Siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus (endine ühtse turu hädaolukorra mehhanism)

• Ühtse turu hädaolukorra mehhanism ning siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus: nõukogu ja parlament saavutasid kriisivalmiduse suhtes esialgse kokkuleppe (pressiteade, 1. veebruar 2024)
• Lõplik kompromisstekst kokkuleppe saavutamiseks

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Nõukogu läbirääkimisvolitused

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Komisjoni ettepanek

• Eesistujariik ja komisjon teavitasid ministreid edusammudest seoses Euroopa turismi tegevuskavaga 2030 ning 19.–20. veebruaril Louvain-la-Neuve’is eesistujariigi Belgia korraldatud turismiministrite mitteametlikust nõukogu istungist.

• Nõukogu järeldused Euroopa turismi tegevuskava 2030 kohta
• ELi turismiministrite mitteametlik kohtumine (eesistujariigi Belgia veebisait)

• Saksamaa, Madalmaade, Taani, Hispaania, Soome ja Portugali delegatsioon teavitasid ministreid vajadusest ajakohastada Euroopa tasandil merendusstrateegiat. Praegune strateegia „LeaderSHIP 2020“ võeti vastu vastusena 2013. aasta laevaehitussektori majanduskriisile ning seda ei ole hiljem muudetud. Saksamaa ja Madalmaad kutsusid komisjoni üles avaldama uue merendusstrateegia ja palusid eesistujariigil Belgial võtta tulevases tööstuspoliitikat käsitlevate nõukogu järelduste eelnõus arvesse merendussektori erivajadusi.

• LeaderSHIP 2020

• Riigiabi eeskirjade mõju pikaajalisele konkurentsivõimele

Rootsi delegatsiooni ja veel kümne liikmesriigi taotlusel teavitati ministreid riigiabi eeskirjade mõjust pikaajalisele konkurentsivõimele. Rootsi delegatsioon pakkus välja pikaajalise lähenemisviisi riigiabile praeguste lühiajaliste leevendusmeetmete asemel.

• Raviminappus

Prantsusmaa delegatsiooni taotlusel oli ministrite päevakorras punkt selle kohta, kuidas parandada ELis ravimite varustuskindlust. Prantsusmaa delegatsioon juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa sõltub esmatähtsate ravimite puhul suurel määral Aasia toodete impordist, nagu COVID-19 pandeemia näitas. Delegatsioon märkis, et 2. mail 2023 allkirjastasid 22 liikmesriiki mitteametliku dokumendi, milles rõhutatakse vajadust parandada ravimite varustuskindlust Euroopas, kasutades selleks seadusandlikku algatust esmatähtsate ravimite õigusakti kujul, et tugevdada Euroopa tootmisvõimsust ning Euroopa vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat.

ELi tööstuspoliitika tulevik

Lõunalauas pidasid ministrid mõttevahetuse ELi tööstuspoliitika tuleviku üle. Arutelu raamis eesistujariigi koostatud märkus, milles kutsuti ministreid üles mõtlema sektoritele, kus ELil on juba konkurentsieelis, ning nende kindlakstegemiseks kasutatavatele põhinäitajatele.

Konkurentsivõime tugevdamine on üks Belgia eesistumisaja kuuest prioriteedist. Eesistujariik kutsub ELi üles seadma prioriteediks oma pikaajalise konkurentsivõime ja tööstuspoliitika muutuvas maailmas, kus valitsevad uus geopoliitiline olukord ja lõhkuvad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt. Üks selle prioriteediga seotud konkreetseid tulemusi on ELi tööstuspoliitika tulevikku käsitlevate nõukogu järelduste vastuvõtmine konkurentsivõime nõukogu 24. mai istungil. Lõunalauas toimuvat arvamuste vahetust kasutatakse arutelus ELi tööstuspoliitika tuleviku üle ja see aitab kaasa nimetatud nõukogu järelduste koostamisele.

• ELi tööstuspoliitika (taustteave)