Konkurentsivõime nõukogu (kosmos, teadusuuringud ja innovatsioon), 23. mai 2024

Peamised tulemused

Kosmos

Kosmoseküsimusi reguleeriv õigusakt 

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse ELi kosmoseküsimusi reguleeriva õigusakti üle, mille kohta komisjon peaks peagi ettepaneku esitama. 

Arutelu põhines eesistujariigi Belgia koostatud märkusel, milles tuuakse välja mitmed probleemid, mida tuleb tulevases ELi kosmoseküsimusi reguleerivas õigusaktis käsitleda, sealhulgas teatavate orbiitide (eelkõige Maa-lähedase orbiidi) ülekoormatus, kosmosetaristule suunatud küberrünnete oht, kosmosetegevuse keskkonnamõju ning sõltuvus kolmandatest riikidest tehnoloogia ja toorainete osas. Liikmesriigid kutsusid üles ELi kosmoseküsimusi reguleeriva õigusakti kiiresti vastu võtma.

• Eesistujariik Belgia märkus „ELi kosmoseküsimusi reguleeriv õigusakt: ELi kosmosetegevuse ohutus, kerksus ja kestlikkus
• Kosmoseküsimusi reguleerivat õigusakti käsitlev sihtkonsultatsioon (Euroopa Komisjon)

ELi ja ESA kosmosenõukogu ühise istungi ettevalmistamine

Ministrid tegid ettevalmistusi ELi ja ESA kosmosenõukogu ühiseks istungiks, mis toimus pärast konkurentsivõime nõukogu istungi kosmosevaldkonda käsitlevat osa. Kosmosenõukogu on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ministrite tasandil toimuv ühine kohtumine. See põhineb 20 aastat tagasi allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja ESA vahelise raamlepingu artiklil 8. Tänane kohtumine oli kosmosenõukogu 11. istung pärast lepingu allkirjastamist.

ELi ministrid arutasid ELi mittekuuluvate ESA liikmetega (Norra, Šveits, Kanada ja Ühendkuningriik) dokumenti „Euroopa konkurentsivõime tugevdamine kosmosevaldkonna kaudu“, mis võeti vastu kahe eraldi dokumendina: nõukogu järeldused (ELi nõukogu poolt – vt allpool) ja ESA resolutsioon (ESA poolt).

• Euroopa Kosmoseagentuuri ministeeriumidevaheline tippkohtumine (eesistujariik Belgia veebisait)
• Euroopa Kosmoseagentuur (veebisait)

Kosmosevaldkonna panus Euroopa konkurentsivõimesse 

Nõukogu võttis vastu järeldused „Euroopa konkurentsivõime tugevdamine kosmosevaldkonna kaudu“. Tekstis käsitletakse seda, kuidas konkurentsivõimelisem Euroopa kosmosesektor saab aidata kaasa liidu majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisele ning tugevdada liidu rolli üleilmsel tasandil. Järeldustes rõhutatakse kosmosesektori kasvavat tähtsust paljude ELi sotsiaal-majanduslike probleemide ja seda puudutavate poliitikameetmete puhul alates rohelisest kokkuleppest (eelkõige andmete kogumine, et parandada teadmisi kliimamuutustest ja nendeks valmistumist), digiüleminekust (kosmosepõhise side ja teabeteenused) ja ELi üldisest konkurentsivõimest. Lisaks aitab kosmos kaasa majanduskasvule, luues uuenduslikke lahendusi, süsteemseid rakendusi ja teenuseid, millest võivad kasu saada paljud teised sektorid tänu integreeritumale koostööle kosmosesektori ja muude sektorite vahel.

Kosmosesektoril on Euroopa strateegilises sõltumatuses üha olulisem roll. Ambitsioonikas kosmosepoliitika loob selles kiiresti kasvavas sektoris ärivõimalusi ja kvaliteetseid töökohti ning aitab meie majandusel nii tööstuse kui ka teenuste osas kiirendada rohe- ja digipööret ning olla paremini valmis konkureerima ülemaailmsel tasandil.

Thomas Dermine, majandus- ja tööhõiveministri riigisekretär taastumise ja strateegilise investeerimise vallas, vastutav teaduspoliitika eest

• Nõukogu võttis vastu järeldused kosmosevaldkonna poolt Euroopa konkurentsivõimesse antava panuse kohta (pressiteade, 23 mai 2024)
• Nõukogu järeldused „Euroopa konkurentsivõime tugevdamine kosmosevaldkonna kaudu“
• ELi kosmosepoliitika (taustteave)

Muud küsimused

Muude küsimuste raames teavitati ministreid kahest asjast: 

• Järgmise eesistujariigi programm

Ungari delegatsioon teavitas nõukogu järgmise eesistujariigi tööprogrammist kosmose valdkonnas.

• Kosmose kasutamise kiirendamine Euroopas 

ESA peadirektor Josef Aschbacher esitas ettekande teemal „Kosmose kasutamise kiirendamine Euroopas“.

Teadusuuringud

Ühisettevõte EuroHPC ja tehisintellekt (tehisintellektivabrikute määrus)

Teadusvaldkonna eest vastutavad ministrid avasid konkurentsivõime nõukogu teadusuuringute osa poliitilise kokkuleppega muudatuse suhtes, mis tehakse määruses, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ühisettevõte EuroHPC) ja mida nimetatakse ka tehisintellektivabrikute määruseks. Selle muudatusega seatakse ühisettevõttele täiendav ülesanne: toetada tehisintellekti ökosüsteemi ELis, arendades ja käitades tehisintellektivabrikuid. Tehisintellektivabrikud on määratletud kui üksused, mis pakuvad tehisintellekti jaoks mõeldud superandmetöötlusteenuse taristut, mis hõlmab muu hulgas spetsiaalset tehisintellekti jaoks mõeldud superarvutit, sellega seotud andmekeskust ja tehisintellektile suunatud superandmetöötlusteenuseid.

Euroopa tugevus on ühtsus ja üheskoos oleme saavutanud suuri eesmärke. Seda on näidanud meie maailmatasemel superarvutite arendamine ja nüüd tahame usaldusväärse tehisintellekti abil parandada nende võimsate masinate tulemusi. Meie poliitilise kokkuleppe peamised eesmärgid on aidata meie tehisintellektiga tegelevatel idufirmadel jõuda selle äärmiselt olulise tehnoloogia kõrgeimale tasemele, toetada väga konkurentsivõimelise ja uuendusliku tehisintellekti ökosüsteemi kujunemist ning tugevdada ELi tehnoloogilist autonoomiat.

Willy Borsus, Valloonia valitsuse asepeaminister ning majandus-, väliskaubandus-, teadus- ja innovatsiooni-, digimajanduse, ruumilise planeerimise, põllumajandus-, IFAPME (Vallooni täienduskoolituse ja vabakutseliste koolituse ning VKEde instituut) ning pädevuskeskuste minister

• Tehisintellekt: nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele tehisintellekti arendamiseks superandmetöötluse kasutamise suhtes (pressiteade, 23. mai 2024)
• Komisjoni ettepanek, mis käsitleb nõukogu määrust seoses EuroHPC algatusega idufirmade kohta, et suurendada Euroopa juhirolli usaldusväärse tehisintellekti vallas
• Nõukogu 13. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1173, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Vaata avalikku istungit
• Tehisintellekt (taustteave)

Teadusjulgeolek 

Ministrid võtsid samuti vastu soovituse, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist, et toetada komisjoni, liikmesriike ja teadusuuringutega tegelevaid organisatsioone avatusest ja rahvusvahelisest koostööst tulenevate teadusjulgeolekuriskide käsitlemisel. Soovituses hoiatatakse tungiva vajaduse eest suurendada teadlaste ja akadeemikute teadlikkust ja parandada nende vastupanuvõimet kogu Euroopas. Ministrite poolt vastu võetud tekstis tuuakse välja riskid, mis on peamiselt seotud soovimatu teadmiste edasiandmise, pahatahtliku mõju ning eetika- või usaldusväärsusalaste rikkumistega. Soovitus ei sisalda siduvaid sätteid, kuid annab suuniseid meetmete kohta, mida komisjon, liikmesriigid ja teadusringkonnad võiksid võtta. 

See soovitus on teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas olnud eesistujariik Belgia prioriteet. Kuigi me oleme teadusuuringute valdkonnas avatud teadmiste vahetamisele ja rahvusvahelisele koostööle, ei tohiks me olla naiivsed. Muutuv geopoliitiline kontekst nõuab kiiresti meie ühist reageerimist, et vältida meie enda teadusuuringute kasutamist meie julgeoleku või väärtuste vastu. Teadusringkonnad vajavad viivitamata suuniseid.

Willy Borsus, Valloonia valitsuse asepeaminister ning majandus-, väliskaubandus-, teadus- ja innovatsiooni-, digimajanduse, ruumilise planeerimise, põllumajandus-, IFAPME (Vallooni täienduskoolituse ja vabakutseliste koolituse ning VKEde instituut) ning pädevuskeskuste minister

• Nõukogu võttis vastu soovituse teadusjulgeoleku suurendamise kohta (pressiteade, 23. mai 2024)
• Nõukogu soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist
• Vaata avalikku istungit
• Komisjoni ettepanek

Teadmiste väärindamine 

Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused, mis käsitlevad teadmiste väärindamist, st teadusuuringutest ja innovatsioonist tulenevatest teadmistest sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomist. Kõnealuste järelduste peamine eesmärk on arutada viise, kuidas teadmiste väärindamist toetada. Vastu võetud tekstis tehakse kokkuvõte hiljutistest algatustest ja suunistest teadmiste väärindamise tugevdamiseks ning antakse soovitusi Euroopa innovatsioonimaastikul lünkade täitmiseks. 

Teadmiste väärindamine on võimas vahend meie tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks ning meie kodanike elukvaliteedi parandamiseks. Meie rikkalikud teadmised ei tohi jääda laboriseinte vahele, selle asemel et leida rakendust meie ühiskonna hüvanguks loodud konkreetsetes projektides. Üksnes oma teadusuuringuid ja innovatsiooni täielikult ära kasutades saame konkureerida üleilmsel tasandil ning võtta juhtrolli tulevases teadmistepõhises tööstusrevolutsioonis.

Willy Borsus, Valloonia valitsuse asepeaminister ning majandus-, väliskaubandus-, teadus- ja innovatsiooni-, digimajanduse, ruumilise planeerimise, põllumajandus-, IFAPME (Vallooni täienduskoolituse ja vabakutseliste koolituse ning VKEde instituut) ning pädevuskeskuste minister

• Nõukogu võttis vastu järeldused teadmiste väärindamise kohta (pressiteade, 23. mai 2024)
• Nõukogu järeldused teadmiste väärindamise kohta
• Nõukogu 2022. aasta soovitus, mis käsitleb teadmiste väärindamise juhtpõhimõtteid
• Eesistujariigi 2023. aasta märkus „Teadusuuringute väärindamine kui majanduse ja tööstuse taastamise ja vastupanuvõime parandamise vahend“

Programmi „Horisont 2020“ järelhindamine

Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused 2014.–2020. aastal väldanud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ järelhindamise kohta. Järeldustes analüüsitakse programmi „Horisont 2020“ peamisi põhimõtteid, selle teaduslikku, ühiskondlikku ja majanduslikku mõju ning programmi „Horisont 2020“ ning muude Euroopa programmide ja fondide koostoimet. Järeldustes väljendatakse heameelt programmi raames Euroopa teadusruumile antud toetuse üle ning kutsutakse üles parandama tulevaste programmide rakendamist ja järelevalvet. Need järeldused on tulevase raamprogrammi üle peetavate läbirääkimiste esimene verstapost.

Kuigi programm „Horisont 2020“ on osutunud edukaks, ei saa me loorberitele puhkama jääda. Teadusuuringud ja innovatsioon on lähiaastatel meie konkurentsivõime ja suveräänsuse jaoks otsustava tähtsusega. Peame maksimaalselt ära kasutama programmi „Horisont 2020“ raames saadud kogemusi, et järgmine teadusuuringute ja arenduse raamprogramm oleks veelgi ambitsioonikam, tõhusam ja edukam.

Willy Borsus, Valloonia valitsuse asepeaminister ning majandus-, väliskaubandus-, teadus- ja innovatsiooni-, digimajanduse, ruumilise planeerimise, põllumajandus-, IFAPME (Vallooni täienduskoolituse ja vabakutseliste koolituse ning VKEde instituut) ning pädevuskeskuste minister

• Nõukogu kiitis heaks järeldused programmi „Horisont 2020“ hindamise kohta (pressiteade, 23. mai 2024)
• Nõukogu järeldused programmi „Horisont 2020“ järelhindamise kohta
• Programmi „Horisont 2020“ järelhindamine

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Programm „Euroopa horisont“ (taustteave)

Kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud teadusuuringud ja innovatsioon – poliitiline mõttevahetus

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse teemal „kõrgtehnoloogiliste materjalidega seotud teadusuuringud ja innovatsioon juhtpositsiooni saavutamiseks tööstuses“. Kõnealune mõttevahetus põhines eesistujariigi Belgia koostatud märkusel ning selle eesmärk oli keskenduda ühisele koordineerimisele killustatuse vähendamiseks, küsimusele, milliseid rakendusvaldkondi tuleks prioriseerida, ja olemasolevate parimate tavade jagamisele. Kõrgtehnoloogilised materjalid on täiustatud omadustega (nt tugevus, vastupidavus või juhtivus) uued materjalid või ained, mis võimaldavad luua uusi tooteid ja seadmeid, mis on olulised paljudes eri valdkondades, sealhulgas kosmose-, kaitse-, põllumajandusliku toidutööstuse ja tervishoiu valdkonnas.

• Eesistujariigi märkus „Kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonna teadusuuringud ja innovatsioon juhtpositsiooni saavutamiseks tööstuses“
• Komisjoni teatis „Kõrgtehnoloogilised materjalid juhtpositsiooni saavutamiseks tööstuses“

Muud küsimused

• Järgmise eesistujariigi programm 

Ungari delegatsioon teavitas nõukogu enda kui järgmise eesistujariigi tööprogrammist teadusuuringute valdkonnas.