ELi ühtne turg
Ühtne turg tagab kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise. See hõlbustab igapäevaelu, stimuleerib majanduskasvu ja edendab innovatsiooni.
ELi ühtne turg: kasu, faktid ja arvud
1993. aastal loodud ELi ühtne turg on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Sellega tagatakse kogu ELi territooriumil kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine – nn neli vabadust.
Ühtne turg võimaldab ELi kodanikel elada ja töötada kogu ELis, pakkudes neile paremaid töövõimalusi. See pakub tarbijatele laiemat valikut kvaliteetseid teenuseid ja tooteid, mille ohutuses ja keskkonnasõbralikkuses nad võivad kindlad olla.
Ühtne turg stimuleerib kaubandust, suurendades ELi kui kaubanduspartneri tähtsust ülemaailmsel tasandil. See soodustab majanduskasvu ja konkurentsi ning loob ELi ettevõtjatele uusi võimalusi, andes neile juurdepääsu 449 miljoni tarbijaga siseturule.
Tulevikku vaadates on ühtne turg:
- ELi rohe- ja digipöörde edu võti
- ELi uue tööstusstrateegia keskmes
- ELi konkurentsivõime, majanduskasvu ja COVID-19 kriisist taastumise soodustaja
ELi ühtse turu programm (2021–2027)
Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 2021. aasta aprillis vastu ELi ühtse turu programmi aastateks 2021–2027.
Programmi põhieesmärgid on:
- suurendada ühtse turu tõhusust
- toetada ELi ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet
- toetada tõhusate Euroopa standardite väljatöötamist
- suurendada tarbijate mõjuvõimu ja neid kaitsta
- tagada kestlik ja ohutu toiduahel
- edendada inimeste, loomade ja taimede tervist ning toetada loomade heaolu
- luua kvaliteetse statistika rahastamise raamistik
Uue programmiga koondatakse ühte programmi mitu varem eraldi rahastatud meedet, et neid tõhusamalt hallata. See hõlmab ka uusi algatusi ühtse turu toimimise parandamiseks.
Programmi kogueelarve on 4,2 miljardit eurot.
Euroopa edulugu
2023. aastal tähistati ühtse turu 30. aastapäeva. Juba üle 30 aasta on ühtne turg soodustanud majanduskasvu ja muutnud inimeste elu palju lihtsamaks.
ELi ühtne turg arvudes:
- ühtse turu SKP oli 2021. aastal 14 522 miljardit eurot
- 17 miljonit ELi kodanikku elab või töötab mõnes muus ELi riigis kui nende päritoluriik
- ühtse turu raames toimuv kaubandus pakub tööd 56 miljonile inimesele
ELi ühtse turu 30. aastapäev (Infograafik)
Ühtne turg kui rohe- ja digipöörde võti
Roheline ühtne turg
Ühtsel turul võib olla otsustav roll ringmajandusele ja kliimasõbralikumale majandusele üleminekul. EL on teinud algatusi, et kasutada täiel määral ära selle potentsiaali luua maksimaalselt võimalusi nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks. Euroopa rohelise kokkuleppega, milles seatakse eesmärgiks muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, on EL loonud uue raamistiku ühtse turu ümberkujundamiseks.
Kestlike toodete ökodisain
2024. aasta mais võttis nõukogu vastu kestlike toodete uued ökodisaininõuded.
Uue määrusega kehtestatakse miinimumnõuded peaaegu kõigile ELi turul müüdavatele toodetele. Need hõlmavad järgmist:
- toote vastupidavus, korduskasutatavus, uuendatavus ja parandatavus
- taastootmise ja ringlussevõtu võimalused
- energia- ja ressursitõhusus
Määrus sisaldab ka uut digitaalset tootepassi, mis annab ettevõtjatele ja tarbijatele teavet toote keskkonnamõju kohta.
Pass lihtsustab toodete ringlussevõttu ja parandamist ning ohtlike ainete jälgimist kogu tarneahelas.
Digitaalne ühtne turg
Digitaalse ühtse turu eesmärk on kõrvaldada tõkked, millega kodanikud ja ettevõtjad internetipõhiste vahendite ja teenuste kasutamisel kokku puutuvad. Kaotades peamised erinevused neti- ja tavamaailma vahel, avab digitaalne ühtne turg ettevõtjatele uusi võimalusi ja loob keskkonna, kus digiteenused saavad jõudsalt areneda.
Digiteenuste paketiga esitas komisjon 2020. aasta detsembris ajakohastatud ELi õigusraamistiku, et pidada sammu enneolematu kiirusega muutuvate digitehnoloogiate, ärimudelite ja teenustega.
Pakett koosneb digiteenuste määrusest ja digiturgude määrusest. Uute normidega püütakse paremini reguleerida digikeskkonda ja digiteenuseid, sealhulgas sotsiaalmeedia platvorme.
Digiteenuste määrus
Digiteenuste määruse eesmärk on luua kasutajatele ja ettevõtjatele turvalisem digiruum ning kaitsta põhiõigusi digikeskkonnas. Nõukogu võttis digiteenuste määruse vastu 2022. aasta oktoobris.
Digiturgude määrus
Digiturgude määruses keskendutakse võrdsete võimaluste tagamisele kõigile digiettevõtjatele, et tagada konkurentsivõimeline ja õiglane digisektor, edendades samal ajal majanduskasvu ja innovatsiooni. Nõukogu võttis digiturgude määruse vastu 2022. aasta juulis.
ELi tööstusstrateegia
Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta märtsis uue tööstuspoliitika paketi, mis sisaldab uut Euroopa tööstusstrateegiat.
Komisjon ajakohastas COVID-19 pandeemiat arvesse võttes 2021. aasta mais oma teatist ELi uue tööstusstrateegia kohta, lähtudes nõukogu 2020. aasta septembri järeldustest selle kohta, kuidas süvendada ELi ühtset turgu jõulise taastumise ning konkurentsivõimelise ja kestliku Euroopa nimel.
Komisjon kinnitas taas oma 2020. aasta prioriteete, ent esitas ka uued meetmed tugevama ühtse turu saavutamiseks, eelkõige kriisi ajal.
Ajakohastatud tööstusstrateegia keskendub järgmisele:
- ühtse turu vastupanuvõime tugevdamine häirete korral
- ELi tehnoloogilise ja tööstusliku strateegilise sõltuvuse käsitlemine
- tööstuse digi- ja rohepöörde kiirendamine
Ühtse turu vastupanuvõime
Hiljutised kriisid on näidanud vajadust hästi toimiva ühtse turu järele. Võttes eelkõige arvesse COVID-19 pandeemiat ja Venemaa sissetungi Ukrainasse, teeb EL tööd oma strateegilise autonoomia suurendamiseks, et kindlustada tarneahelaid ja vähendada välissõltuvust.
Euroopa Ülemkogu järeldustes märgiti, et strateegilise autonoomia saavutamine, säilitades samal ajal avatud majanduse, on üks liidu peamine eesmärk. Strateegilise autonoomia all mõistetakse üldiselt välissõltuvuse vähendamist strateegilistes valdkondades.
EL on võtnud meetmeid ühtse turu vastupanuvõime tugevdamiseks, investeeringute säilitamiseks ja ettevõtjate toetamiseks.
Siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus
Nõukogu võttis 2024. aasta septembris vastu siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määruse.
Siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määruse eesmärk on tulevasi kriise ennetada, nendeks valmistuda ja nende mõjule reageerida, kasutades siseturu tugevust.
Tuginedes kogemustele, mis on saadud sellistest hädaolukordadest nagu COVID-19, Venemaa sõda Ukraina vastu ja energiavarustuse kriis, tugevdatakse uue mehhanismiga kriisi ajal siseturgu järgmiselt:
- kaupade, teenuste ja isikute liikumise hõlbustamine
- tarneahelate jälgimine
- elutähtsatele kaupadele juurdepääsu tagamine
Sundlitsentsi andmine
EL töötab välja uusi norme, mis käsitlevad sundlitsentsi andmist, mida kohaldatakse kriisi korral kogu liidus.
Sundlitsentsi andmine võimaldab valitsusel lubada kolmandal isikul kasutada patenti ilma patendiomaniku loata.
Praegu reguleeritakse sundlitsentsi andmise mehhanisme riiklikul tasandil. Piiriüleste kriiside või hädaolukordade korral võib see takistada kriitilise tähtsusega toodete või teenuste vaba liikumist siseturul või põhjustada teatavates liikmesriikides teatavate tarnete nappust.
Sundlitsentsi andmine peaks olema võimalik alles pärast hädaolukorra- või kriisirežiimi kehtestamist ELi tasandil.
Nõukogu võttis määrust käsitleva seisukoha vastu 26. juunil 2024.
Ühtse turu toimimise jälgimine
Lähtudes nõukogu üleskutsest hinnata ühtse turu vastupanuvõimet, avaldas komisjon 2021. aastal esimese ühtse turu aastaaruande, milles analüüsitakse kriisi mõju ühtsele turule, sealhulgas 14 tööstusökosüsteemile. Aruandes on esitatud ka peamised tulemusnäitajad, mille abil saab analüüsida majandusarengut ja jälgida tehtud edusamme.
Euroopa Komisjon esitas 2022. aasta veebruaris oma teise aastaaruande ühtse turu kohta. Aruandes tutvustatakse ühtse turu olukorda, pöörates erilist tähelepanu majanduse taastumisele COVID-19 kriisist, määratledes ka investeerimisvajadused, mis muudaksid ühtse turu vastupidavamaks.
Ühtse turu aruande avaldamisel 2023. aasta jaanuaris oli ühtse turu loomisest möödunud 30 aastat. Aruandes analüüsitakse ühtse turu rolli praeguses geopoliitilises kontekstis ning kirjeldatakse, kuidas see parandab ELi konkurentsivõimet ning aitab kaasa rohe- ja digipöördele.
2024. aasta aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult ühtse turu konkurentsieeliseid ja kitsaskohti ning jälgitakse edusamme vastavalt 2023. aastal kindlaks määratud peamistele tulemusnäitajatele.
Nõukogu roll ELi ühtse turu süvendamises
Euroopa Ülemkogu annab poliitilisi suuniseid ELi poliitika kohta. Euroopa Ülemkogu ELi uues strateegilises tegevuskavas aastateks 2019–2024 määratletakse ühtne turg ELi majandusliku baasi arendamise põhielemendina.
Samuti soovisid ELi juhid integreeritumat lähenemisviisi, milles on ühendatud kõik asjakohased poliitikavaldkonnad ja mille abil kõrvaldatakse kõik allesjäänud põhjendamatud tõkked.
Liikmesriikide seisukohast strateegilise panuse andmise eest vastutab konkurentsivõime nõukogu, kes jälgib ka kavandatud meetmete rakendamist.
Seadusandliku ettepaneku puhul võtab nõukogu vastu õigusakti. Enamikul juhtudel kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, mille kohaselt nõukogu ja Euroopa Parlament teevad otsuseid kaasseadusandjatena.
Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm on foorum, kus ELi liikmesriigid ja komisjon saavad arutada, kuidas tegeleda ühtsel turul endiselt esinevate tõketega. 2020. aastal loodud rakkerühma eesmärk on hõlbustada ühtse turu tõrgeteta toimimist.
2024. aasta mais kutsus nõukogu üles koostama uue strateegia ELi ühtse turu tugevdamiseks, keskendudes järgmisele:
- tõhusam õigusraamistik, mis on kohandatud rohe- ja digipöördele ning võtab arvesse kiiresti muutuvat üleilmset olukorda
- nelja vabaduse edendamine
- ühtse turu kasutamine ülemaailmse standardimisjõuna