"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 14.6.2019, 14. juuni 2019
Peamised tulemused
Stabiilsuse ja kasvu pakt
Nõukogu lõpetas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Hispaania suhtes ning kinnitas, et riigi eelarvepuudujääk on langenud allapoole ELi kontrollväärtust 3% SKPst.
Nüüd on kõik eurokriisi haripunktis algatatud menetlused lõpetatud.
Nüüdsest kohaldatakse Hispaania suhtes ELi eelarvereeglistiku ennetuslikku osa.
Nõukogu tegi otsused ka Ungari ja Rumeenia suhtes, kelle suhtes kohaldatakse juba märkimisväärse kõrvalekalde menetlust. Nõukogu kinnitas, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, ning esitas uued meetmesoovitused kõrvalekallete korrigeerimiseks.
Ministrid arutasid ka 5. juunil komisjoni esitatud riigipõhistes soovitustes käsitletud asjakohaseid küsimusi, pidades silmas 20.–21. juuni ülemkogu arutelusid.
Puhas planeet kõigi jaoks
Ministrid arutasid komisjoni teatist, mis käsitleb pikaajalist strateegilist visiooni kliimaneutraalse majanduseni jõudmise kohta.
Üleminek kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks nõuab olulisi investeeringuid, sealhulgas energiasüsteemidesse, infrastruktuuri ja elamuehitusse. Avaliku sektori vahenditest kõigi vajaminevate investeeringute rahastamiseks selgelt ei piisa. Seepärast peame propageerima investeerimisstrateegiaid, mis aitavad meil saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke.
Rumeenia rahandusminister Eugen Teodorovici
Aruteludel keskenduti komisjoni teatise investeerimis- ja rahastamisaspektidele ning tunnistati, et üleminek nõuab olulisi investeeringuid. Prognooside kohaselt peaks praegune aastane investeeringute maht 2% SKPst tõusma ajavahemikus 2031–2050 ligi 3%le SKPst või üle 500 miljardi euro aastas.
14. juunil 2019 Luxembourgis toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungi kokkuvõte
Finantstehingute maks
Tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid andsid nõukogule Saksamaa teatise põhjal ülevaate viimastest arengutest seoses finantstehingute maksuga.
Osalevad liikmesriigid osutasid sellele, et nad arutavad võimalust kehtestada finantstehingute maks, mis põhineb Prantsusmaa maksustamismudelil, ning osalevate liikmesriikide tulude võimalikku ühiskasutamist panusena ELi eelarvesse.
Ehkki aruteludel osalevad kõik liikmesriigid, nõuab nõukogus direktiivi vastuvõtmine osalevate riikide ühehäälset nõusolekut, pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Nõukogu kiitis heaks eesistujariigi Rumeenia eduaruande pangandusliidu olukorra kohta. Komisjon esitas ühtlasi aruande viivislaene pangandussektoris käsitleva tegevuskava rakendamise kohta.
Nõukogu võttis aruteluta vastu ka määruse, millega kehtestatakse üleeuroopaline personaalne pensionitoode, ja uued normid, millega hõlbustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist.