"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 14. juuli 2023
Peamised tulemused
Omavahendid
Komisjon esitas oma ettepaneku järgmise põlvkonna omavahendite kohandatud paketi kohta.
Pakett hõlmab ettevõtete kasumil põhineva uue statistilise omavahendi kasutuselevõtmist. Sellega täiendatakse komisjoni 2021. aasta ettepanekut, mille eesmärk on lisada osa heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) ja süsiniku piirmeetme (SPIM) tuludest ELi omavahendite süsteemi.
Nõukogu vahetas arvamusi Ukrainale antava rahalise toetuse üle ELi pikaajalise eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) läbivaatamise raames ning sellega seotud Ukraina rahastu loomist käsitleva ettepaneku üle.
Ministrid väljendasid tugevat ühehäälset toetust Ukrainale ning nõukogu jätkab vastavate dokumentidega tegelemist esmajärjekorras.
Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine ja Ukraina rahastut käsitleva määruse ettepanek hõlmavad 50 miljardi euro suurust rahastamist aastatel 2024–2027, et rahuldada Ukraina esmaseid vajadusi, taastumist ning keskpikas perioodis toimuvat ülesehitamist ja moderniseerimist, mis on tihedalt seotud Ukraina liikumisega ELi suunas.
Ministrid vahetasid arvamusi komisjoni teatise üle, milles käsitletakse seda, kuidas viia tolliliit järgmisele tasemele. Teatis on osa reformipaketist, mille eesmärk on ajakohastada ELi tolliliitu ja see sisaldab kolme ettepanekut.
Ministrid väljendasid oma esialgseid seisukohti reformi eesmärkide kohta ja oma arusaama lisaväärtusest, mida annavad ettepaneku peamised meetmed, nagu täiendav ELi riskijuhtimistasand, uued e-kaubanduse normid, ühtne keskne andmelahendus ja uus ELi tollijuhtimine.
Arutelu käigus tehti ettevalmistusi edasisteks aruteludeks ja anti poliitilisi suuniseid tehnilisel tasandil tehtavaks tööks.
Ministrid väljendasid oma esialgseid seisukohti reformi eesmärkide kohta ja oma arusaama lisaväärtusest, mida annavad ettepaneku peamised meetmed, nagu täiendav ELi riskijuhtimistasand, uued e-kaubanduse normid, ühtne keskne andmelahendus ja uus ELi tollijuhtimine.
Arutelu käigus tehti ettevalmistusi edasisteks aruteludeks ja anti poliitilisi suuniseid tehnilisel tasandil tehtavaks tööks.
Eesistujariik Hispaania tutvustas oma majandus- ja rahandusküsimuste prioriteete 2023. aasta teiseks pooleks.
Oleme selleks eesistumiseks ettevalmistunud ja tegeleme sellega kindlameelselt, lähtudes väga euroopameelsest lähenemisviisist, mida oleme näidanud alates liiduga ühinemisest 1986. aastal, ning seame eesmärgiks viia lõpule võimalikult paljude dokumentide menetlemine ning aidata kaasa tugevama, jõukama ja õiglasema Euroopa kujundamisele.
Hispaania majandusküsimuste ja digiülemineku minister Nadia Calviño
Nõukogu kiitis heaks järeldused makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seonduvate 2023. aasta põhjalike analüüside kohta.
2011. aastal loodud Euroopa poolaasta võimaldab ELi liikmesriikidel aasta kestel oma majandus-, eelarve- ja tööhõivepoliitikat koordineerida ning lahendada majanduslikke probleeme, millega EL silmitsi seisab.
Nõukogu vahetas arvamusi taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise üle. Nõukogu võttis vastu nõukogu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Prantsusmaa, Malta, Slovakkia ja Iirimaa muudetud taaste- ja vastupidavuskavad.
Prantsusmaa, Malta ja Slovakkia muudetud kavad sisaldavad nüüd uut peatükki REPowerEU. See aitab kiirendada nende üleminekut puhtale energiale, mitmekesistada nende energiavarustust ja parandada nende energiatõhusust.
Nõukogu arutas 11.–12. oktoobril 2023 IMFi iga-aastaste kohtumiste raames Marrakechis toimuva G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise ettevalmistamist.
Nõukogu andis suuniseid, mille alusel jätkata tööd G20 ELi volitustega ning Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele esitatava avaldusega.
G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumised on rahvusvahelise finantssüsteemi võtmeriikide foorumid, kus arutatakse peamisi rahvusvahelisi majandusküsimusi ning koordineeritakse maailma majanduse stabiilset ja kestlikku kasvu.
Eesistujariik teavitas ministreid läbirääkimistest OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus, mida peetakse seoses esimese samba rakendamisega, mis on esitatud avalduses kahesambalise lahenduse kohta majanduse digiüleminekust tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, eesmärgiga allkirjastada mitmepoolne konventsioon enne 2023. aasta lõppu.
Eesistujariik tutvustas ministritele 10.–12. juulil 2023 toimunud OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku kohtumise tulemusi, kus toodi esile töö esimese sambaga ning lepiti kokku lõppavalduses, pidades silmas eelseisvat G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumist, mis toimub 17.–18. juulil 2023.
Oleme selleks eesistumiseks ettevalmistunud ja tegeleme sellega kindlameelselt, lähtudes väga euroopameelsest lähenemisviisist, mida oleme näidanud alates liiduga ühinemisest 1986. aastal, ning seame eesmärgiks viia lõpule võimalikult paljude dokumentide menetlemine ning aidata kaasa tugevama, jõukama ja õiglasema Euroopa kujundamisele.
