Kava „REPowerEU“: energiapoliitika ELi riikide taaste- ja vastupidavuskavades

Mis on kava „REPowerEU“?

Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud Ukrainale laastav mõju. See on rängalt mõjutanud ka ELi majandust ja ühiskonda. ELi juhid leppisid 2022. aasta märtsis kokku, et järk-järgult kaotatakse ELi sõltuvus Venemaa gaasi-, nafta- ja söeimpordist, milleks:

• vähendatakse kiiremini üldist sõltuvust fossiilkütustest
• mitmekesistatakse energiaallikaid ja tarneteid
• arendatakse edasi ELi vesinikuturgu
• kiirendatakse taastuvate energiaallikate arendamist
• tõhustatakse Euroopa gaasi- ja elektrivõrkude ühendamist
• tugevdatakse ELi varustuskindluse alast erandolukorra planeerimist
• parandatakse energiatõhusust ja edendatakse ringluspõhisust

• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine Versailles’s, 10.–11. märts 2022

Juhid kutsusid Euroopa Komisjoni üles koostama kava, et kiiresti vähendada ELi liigset sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Komisjon esitas kava „REPowerEU“ 18. mail 2022.

Lisaks ELi strateegilise autonoomia tugevdamisele energiasektoris on kava fookuses puhtale energiale ülemineku toetamine ja jõudude ühendamine vastupanuvõimelisema energiasüsteemi saavutamiseks.

Kava „REPowerEU“ eesmärk on

• säästa energiat
• toota puhast energiat
• mitmekesistada ELi energiatarneid
• ühendada arukalt investeeringud ja reformid

Kava „REPowerEU“ tugineb paketi „Eesmärk 55“ täielikule rakendamisele. Paketis seatakse eesmärk saavutada 2030. aastaks vähemalt 55% väiksem kasvuhoonegaaside netoheide ja 2050. aastaks kliimaneutraalsus kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.

Kuidas ELi liikmesriigid kava „REPowerEU“ rakendavad?

ELi riigid lisavad taasterahastu „Next Generation EU“ kohastesse riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse konkreetsed peatükid, et rahastada olulisi investeeringuid ja reforme, mis aitavad saavutada kava „REPowerEU“ eesmärke. Need eesmärgid hõlmavad energiasäästu, energiatarnete mitmekesistamist ja taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu.

Eelkõige peaksid reformid ja investeeringud keskenduma järgmisele:

• energiataristu ja -rajatiste täiustamine, et täita vahetuid gaasivarustuskindlusega, sealhulgas veeldatud maagaasi (LNG) varustuskindlusega seotud vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarnete mitmekesistamist ELi kui terviku huvides
• hoonete energiatõhususe suurendamine
• tööstuse süsinikuheite vähendamine
• kestliku biometaani ning taastuvallikatest toodetud või fossiilkütusevaba vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine
• taastuvenergia osakaalu suurendamine ja selle kasutuselevõtu kiirendamine
• energiaostuvõimetuse käsitlemine
• energianõudluse vähendamise stimuleerimine
• riigisisese ja piiriülese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohtade kaotamine ning heiteta transpordi ja selle taristu, sealhulgas raudteede toetamine
• elektrienergia salvestamise toetamine

Kava „REPowerEU“ peatükkides kirjeldatakse alates 1. veebruarist 2022 elluviidavaid uusi reforme ja investeeringuid. Samuti kirjeldatakse vastuvõetud taaste- ja vastupidavuskavades juba sisalduvate reformide ja investeeringute neid aspekte, mida on tugevdatud. Ühtlasi esitatakse vastavad vahe-eesmärgid ja sihid.

Komisjon esitas 2022. aasta mais taaste- ja vastupidavusrahastu määruse vajalikud muudatused. 2022. aasta detsembris jõudsid nõukogu ja parlament poliitilisele kokkuleppele kava „REPowerEU“ rahastamises, võimaldades ELi riikidel lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse vastavad peatükid. 21. veebruaril 2023 võttis nõukogu muutmismääruse ametlikult vastu.

• ELi taastekava: nõukogu võttis vastu REPowerEU (pressiteade, 21. veebruar 2023)

Kuidas kava „REPowerEU“ rahastatakse?

Kava „REPowerEU“ peamine rahastamisallikas on taaste- ja vastupidavusrahastu. Kava „REPowerEU“ peatükke rahastatakse peamiselt ülejäänud laenudest, mis moodustavad 225 miljardit eurot.

Liikmesriigid peavad tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse taaste- ja vastupidavusrahastust juba rahastatavate meetmete ning muude riiklike või ELi vahendite kaudu toetatavate algatuste vahel.

Liikmesriigid võivad taotleda eelmakseid kuni 20% ulatuses kava „REPowerEU“ peatükkidele eraldatud vahenditest, mis makstakse välja kuni kahes osas.

Kuni 20 miljardit eurot on ette nähtud sihttoetusteks, mida rahastatakse innovatsioonifondist (60%) ja heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide müügist (40%).

Igale liikmesriigile eraldatavad sihttoetuse summad määratakse kindlaks valemi abil, milles võetakse arvesse:

• ühtekuuluvuspoliitika kriteeriume
• liikmesriikide sõltuvust fossiilkütustest
• investeerimishindade tõusu

Samuti võivad liikmesriigid kanda kava „REPowerEU“ meetmete rahastamiseks üle kuni 5,4 miljardit eurot Brexitiga kohanemise reservist ja ühtekuuluvuspoliitika vahenditest.

Millised on kava „REPowerEU“ peamised tulemused?

Kava „REPowerEU“ raames võetud meetmed on ELi kodanikke ja ettevõtjaid kaitsnud energianappuse eest, kiirendades samal ajal üleminekut puhtale energiale ja tugevdades ELi strateegilist autonoomiat. Samuti on need aidanud mitmekesistada tarneallikaid ja -teid.

Täpsemalt on EL võtnud kava raames järgmisi meetmeid:

• gaasinõudluse vähendamise meetmete vastuvõtmine
• gaasi hoiustamise normide kehtestamine
• taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute suurendamine
• taastuvate energiaallikate jaoks kiirendatud loamenetluste kehtestamine
• gaasi ühisostude hõlbustamine

Lisaks vähenes Venemaa gaasi import 45%-lt 2021. aastal 13%-le 2025. aastal. Mis puudutab muude fossiilkütuste importi, siis pärast ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide vastuvõtmist keelati 2025. aastal kogu Venemaa söe import ja naftaimporti vähendati 27%-lt vähem kui 3%-le.

Selleks et täielikult lõpetada seni veel toimuv Venemaa nafta ja gaasi import, esitas komisjon 2025. aasta mais kava „REPowerEU“ järelmeetmena tegevuskava „REPowerEU“. Üks selle peamisi tulemusi on uus määrus, millega lõpetatakse täielikult Venemaa gaasi import ELi.

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 2025. aasta detsembris selle määruse suhtes esialgsele kokkuleppele ja määrus võeti ametlikult vastu 26. jaanuaril 2026. Määrus sisaldab etapiviisiliselt kohaldatavat keeldu importida Venemaalt nii veeldatud maagaasi kui ka torugaasi ning impordi täielikku keeldu vastavalt alates 2026. aasta lõpust ja 2027. aasta sügisest.

• Venemaa gaasi import: nõukogu andis astmelisele keelustamisele lõpliku heakskiidu (pressiteade, 26. jaanuar 2026)

Lisateave

• REPowerEU (Euroopa Komisjon)