"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 16. juuni 2023
Peamised tulemused
See oli viimane majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung Rootsi eesistumise ajal. Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson andis vastutuse majandus- ja rahandusküsimuste eest üle oma Hispaania kolleegile Nadia Calviñole
Maksustamine: käibemaks digiajastul
Ministrid pidasid selle seadusandliku paketi üle poliitilise mõttevahetus ja andsid poliitilisi suuniseid mitmetes võtmeküsimustes, mida oli siiani arutatud liikmesriikide ekspertide tasandil.
Meie käibemaksu kogumise süsteemid peavad järgima digiüleminekut, et saaksime maksudest kõrvalehoidmisega tõhusalt võidelda. Meie lähenemisviis selles küsimuses oli vähendada siseturul esinevaid vastuolusid ja tarbetut halduskoormust nii ettevõtjate kui ka maksuhaldurite jaoks. Mul on hea meel ministrite toetuse üle.
Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson
Nõukogul vahetas arvamusi majanduse juhtimise raamistiku kavandatava reformi üle. 14. märtsil leppis nõukogu kokku oma suunistes kõnealuse reformi kohta.
On tähtis, et juhinduksime kogu läbirääkimiste käigus märtsis seatud nõukogu prioriteetidest. Ministrid rõhutasid seda eesmärki täna toimunud arutelude käigus.
Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson
ELi majanduse juhtimise raamistik on liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika ühiste reeglite kogum, mida kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes. See võimaldab tagada liidu makromajanduslikku stabiilsust ja majanduskasvu ning aitab liikmesriikidel saavutada oma majandus- ja eelarvepoliitika eesmärke. Nende ühiste reeglitega tagatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja edendatakse lähenemist, käsitledes samal ajal makromajanduslikku tasakaalustamatust.
Nõukogu suunised ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimiseks (Infograafik)
Taaste- ja vastupidavusrahastu
Nõukogu võttis vastu rakendusotsuse, millega kiidetakse heaks Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskava. Eesti kava on nüüd esimene riiklik kava, mis sisaldab REPowerEU peatükki.
2023. aasta jooksul peaksid kõik 27 liikmesriiki järk-järgult esitama oma muudetud taaste- ja vastupidavuskavad, et saada juurdepääs uutele REPowerEU toetustele, taotleda olemasolevaid laene, võtta arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu ajakohastatud eraldisi või taotleda vahendite ülekandmist muudest programmidest.
Nõukogu kiitis heaks oma riigipõhisedsoovitused 2023. aasta riiklike reformikavade kohta ning esitas arvamused ajakohastatud stabiilsus- või lähenemisprogrammide kohta. Ministrid kiitsid nõukogu soovitused heaks, et edastada need kinnitamiseks Euroopa Ülemkogule.
Mul on väga hea meel, et leppisime täna kokku riigipõhistes soovitustes. See aitab kaasa meie üldisele eesmärgile suurendada majanduskasvu ja tugevdada meie vastupanuvõimet. Arvestades Venemaa sõda Ukrainas ja rasket majandusolukorda, on meie majanduse vastupanuvõime tagamine ja vastutustundliku eelarvepoliitika järgimine väga oluline.
Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson
2011. aastal kasutusele võetud Euroopa poolaasta aitab ELi liikmesriikidel aasta kestel oma majandus-, eelarve- ja tööhõivepoliitikat koordineerida ja lahendada majanduslikke probleeme, millega EL vastamisi seisab.
Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju
Ministrid arutasid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslikku ja finantsmõju. Nad keskendusid eelkõige Ukraina majandus- ja rahastamisolukorrale. Komisjon teavitas ministreid olukorrast seoses Ukrainale antava ELi makromajandusliku finantsabi rakendamisega.
Kogu 2023. aasta jooksul pakub EL Ukraina jätkuvaks toetamiseks enneolematut toetuspaketti – makromajanduslikku finantsabi+ (MFA+), mis ulatub 18 miljardi euroni ja mida eraldatakse sooduslaenudena, millest 7,5 miljardit eurot on Ukrainale juba välja makstud 1,5 miljardi euro suuruste igakuiste osamaksetena. Järgmine osamakse (1,5 miljardit eurot) makstakse kavakohaselt välja juunis.
Ministrid andsid suuniseid edasiseks tööks seoses 14.–18. juulil 2023 toimuva G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise ettevalmistamisega.
G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumised on rahvusvahelise finantssüsteemi võtmeriikide foorumid, kus arutatakse peamisi rahvusvahelisi majandusküsimusi ning koordineeritakse maailma majanduse stabiilset ja kestlikku kasvu.
Nõukogu kiitis heaks kaks korda aastas esitatava majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu aruande Euroopa Ülemkogule maksuküsimuste kohta. Selles aruandes antakse ülevaade edusammudest, mis on tehtud nõukogus Rootsi eesistumise ajal maksustamise valdkonna kõige tähtsamate ettepanekute menetlemisel, ja tutvustatakse nende menetlemise praegust seisu.
Nõukogu võttis aruteluta päevakorrapunktina teadmiseks kaheksanda eduaruande ELi ja NATO nõukogu poolt 6. detsembril 2016 ja 5. detsembril 2017 heaks kiidetud 74 ühise ettepaneku rakendamise kohta. Aruandes käsitletakse 2022. aasta juunist 2023. aasta maini tehtud edusamme ning tõstetakse esile konkreetsed edusammud kõigis koostöövaldkondades.
Nõukogu võttis aruteluta päevakorrapunktina vastu oma seisukoha seaduseelnõu kohta, millega pikendatakse tähtaega, mis võimaldab komisjonil rahastada tuletõrjelennukite ja helikopterite soetamist. Kuna rescEU varusid, mis hõlmavad tuletõrjelennukeid ja helikoptereid, ei ole võimalik komplekteerida enne 2024. aasta lõppu, tuleb pikendada üleminekuperioodi, mis võimaldab komisjonil pakkuda liikmesriikidele rahastust tulekahjude õhust tõrjumise võimekuse suurendamiseks.