Skip to content
  • Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused)

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 10. märts 2026

Peamised tulemused

Hoiuste ja investeeringute liit

Ministrid vahetasid arvamusi turgude integreerimise ja järelevalve paketi üle, mis on hoiuste ja investeeringute liidu üks põhielemente.

<p>Küprose Vabariigi rahandusminister Makis Keravnos</p>

Turgude integreerimise ja järelevalve pakett on kesksel kohal meie jõupingutustes süvendada Euroopa kapitaliturge, mis omakorda suurendab meie konkurentsivõimet. Meie juhid on väljendanud kiire tegutsemise vajadust väga selgelt. Eesistujariik Küpros jagab arvamust kiireloomulisusest ja on kindlalt otsustanud valmistada ette poliitiline pinnas. Tänane arutelu annab meile poliitilise suuna järgmise tööetapi sihipäraseks ja koordineeritud juhtimiseks.

<p>Küprose Vabariigi rahandusminister Makis Keravnos</p>

Küprose Vabariigi rahandusminister Makis Keravnos

Paketi eesmärk on süvendada ELi kapitaliturgude integratsiooni, milleks kõrvaldatakse piiriülest investeerimistegevust takistavad tegurid ja parandatakse järelevalvetõhusust. Tänu erasektori säästude mobiliseerimisele peaks see omakorda aitama suurendada ELi konkurentsivõimet.

Ettepanek koosneb koondmäärusest, koonddirektiivist ja uuest arvelduse lõplikkuse määrusest, millega kokku soovitakse luua tingimused turupõhiseks konsolideerimiseks, kõrvaldades tõkked, mis takistavad ettevõtetel arendada oma äritegevust kogu ühtsel turul.

Eeskätt hõlmavad kavandatud õigusnormid meetmeid, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) rolli, tõhustades muuhulgas tema vahendeid järelevalvealase ühtsuse edendamiseks ja suurendades tema osa teatavate valdkondade ELi tasandi järelevalves.

Arutelul väljendasid liikmesriigid laialdast toetust paketiga tehtava töö kiirendamisele tehnilisel tasandil, nagu pakkus välja eesistujariik Küpros.

Seoses ettepaneku järelevalveaspektidega väljendas mitu liikmesriiki tugevat toetust ESMA suuremale rollile, nagu komisjon välja pakkus, samas kui teised leidsid, et suurema lisaväärtuse annaks ühtsem järelevalve ja parem liikmesriikidevaheline koordineerimine.

Osa delegatsioone kutsus olema ettevaatlik igasuguse uue raamistiku võimaliku negatiivse mõju suhtes ELi väiksemate riikide finantsturgudele.

Teatavad delegatsioonid pidasid väga oluliseks paketi tehnilisi aspekte, eelkõige hajusraamatu tehnoloogiat käsitlevaid sätteid, mis võiksid toetada innovatsiooni kapitaliturgudel. Osa tegi ettepaneku, et paketi üle peetavatel aruteludel võiks seada prioriteediks nende elementide puhul edusammude tegemise.

Samal ajal kutsus mitu liikmesriiki üles veelgi lihtsustama ELi ühtset kapitaliturgude alast reeglistikku ning rõhutas, et ELi raamistiku mis tahes muudatused ei tohiks tekitada turuosalistele ja järelevalveasutustele täiendavat halduskoormust.

Majanduse juhtimine

Nõukogu kehtestas Iirimaa maksimaalse netokulude kava, mis on riigi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava üks põhielemente.

2024. aasta aprilli lõpus jõustunud ELi majandusjuhtimise raamistiku alusel palutakse liikmesriikidel esitada riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mis hõlmavad 4–5 aastat.

Nimetatud kavad on ELi uue majandusjuhtimise raamistiku nurgakiviks, sisaldades liikmesriikide eelarvetrajektoori koos kavandatud reformide ja investeeringutega.

Nõukogu kehtestatud netokulude kavad on ELi tasandi eelarvejärelevalve kõige olulisem tegevusnäitaja. See eelarvepiirang kujundab Iirimaa riiklikku eelarvepoliitikat 2030. aastani ja aitab kindlaks teha, kas riigi rahandus on heas korras.

Taaste- ja vastupidavusrahastu

Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Eesti esitatud sihipärased muudatused oma taaste- ja vastupidavuskavasse.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi ulatuslik rahalise toetuse programm reageerimaks COVID-19 pandeemiast Euroopa majandusele tekkinud probleemidele. See on keskne element ajutises taasterahastus „NextGenerationEU“, mis võimaldab komisjonil koguda rahalisi vahendeid pandeemia tekitatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks.

Rahastust toetuse saamiseks peavad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, milles on esitatud 2026. aasta augusti lõpuks ellu viia kavatsetud reformid ja investeeringud.

Praeguseks on taaste- ja vastupidavusrahastust välja makstud ligikaudu 395 miljardit eurot.

Rahvusvahelised kohtumised

Ministrid vahetasid arvamusi G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise ning IMFi kevadise kohtumise ettevalmistamiseks.

Nõukogu volitas majandus- ja rahanduskomiteed koostama lõplikult ELi G20 volitused ning Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele esitatava avalduse.

Sõna võtnud liikmesriigid kutsusid tegema ELis tihedat koostööd enne kohtumisi ja nende ettevalmistamist, võttes arvesse geopoliitilisi arenguid ja laialdaselt teada rahvusvahelisi probleeme.

Makromajanduslik dialoog poliitilisel tasandil

9. märtsi istungi raames toimus makromajanduslik dialoog poliitilisel tasandil.

Sotsiaalpartnerid vahetasid arvamusi praeguse ja kahe tulevase eesistujariigi ning komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurorühma esimehega. Kohtumisel keskenduti hiljutistele arengutele majanduses, samuti tehisintellektile ja ELi tööturu tulevikule.

Muud küsimused

Prantsusmaa teavitas nõukogu oma ettepanekutest, mis käsitlevad süsiniku piirimeetme sihipärast muutmist vastavalt ELi äärepoolseimate piirkondade eriolukorrale.

Kohtumisega seotud dokumendid

Ettevalmistavad dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 13. märts 2026