"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 12. detsember 2025
Peamised tulemused
Nõukogu istungil leppisid ministrid kokku ajutises meetmes, et kohaldada ELi saabuvate väikeste postipakkide sissevoolu suhtes tollimaksu. Nõukogu tegi kokkuvõtte ka edusammudest, mida on tehtud seoses ühisraha paketiga, mis hõlmab digieuro algatust ja meetmeid eurosularaha kui seadusliku maksevahendi staatuse tugevdamiseks ELis. Istungile eelnenud mitteametlikul ministrite õhtusöögil arutasid ministrid Ukraina rahastamist.
Eesistujariik Taani on teinud kõvasti tööd, et saavutada meie kaks prioriteeti, nimelt tugevam ja turvalisem Euroopa ning konkurentsivõimelisem Euroopa.
Julgeoleku valdkonnas oleme taganud edusammude tegemise Ukrainale antava kindla rahalise toetuse küsimuses, mis on oluline nii Ukraina kui ka Euroopa julgeoleku jaoks, sillutades seeläbi loodetavasti teed otsuse tegemiseks Euroopa Ülemkogul. Samuti oleme taganud liikmesriikidele paindlikkuse suurendada eelarvereeglite raames kaitsekulutusi.
Konkurentsivõime valdkonnas oleme vastu võtnud finantsteenuseid reguleerivate õigusnormide lihtsustamise põhimõtted, ülevaate ELi ettepanekute majanduslikest tagajärgedest ja töömeetodi ettevõtjate koormuse minimeerimiseks, saades samal ajal kasu ELi ühistest normidest. Oleme leidnud lahendused nii digieuro kui ka väärtpaberistamise ettepanekule, mis on esimene suur algatus hoiuste ja investeeringute liidu raames. Nõukogu peaks need kaks algatust mõne päeva pärast lõplikult viimistlema ja ametlikult heaks kiitma.
Taani majandusminister Stephanie Lose
Väikeste postipakkide import
Nõukogu leppis täna kokku, et alates 1. juulist 2026 kohaldatakse – peamiselt e-kaubanduse kaudu – ELi saabuvatele väikestele postipakkidele, mille väärtus jääb alla 150 euro, kindlasummalist kolme euro suurust tollimaksu.
Selle ajutise meetmega reageeritakse asjaolule, et need postipakid saabuvad praegu ELi tollimaksuvabalt, mis põhjustab ebaausat konkurentsi ELi müüjatele, tervise- ja ohutusriske tarbijatele, suurt hulka pettuseid ja keskkonnaprobleeme. Kolmeeurost tollimaksu kohaldatakse iga saadetises sisalduva kaubaartikli liigi suhtes vastavalt selle tariifirubriigile.
Meedet kohaldatakse seni, kuni jõustub selliste postipakkide suhtes 2025. aasta novembris kokku lepitud alaline kord.
Nõukogu tegi kokkuvõtte olukorrast seoses ühisraha paketiga, mis hõlmab digieuro algatuse aluseks olevat õigusraamistikku ja määrust, milles selgitatakse eurosularaha kui seadusliku maksevahendi staatuse aspekte.
Eesistujariik tunnustas ja pidas tervitatavaks suuri edusamme paketti käsitleva nõukogu läbirääkimisseisukoha väljatöötamisel. Nimetatud seisukoht võetakse eeldatavasti vastu enne aasta lõppu ja peale selle lõplikku viimistlemist on nõukogu valmis alustama institutsioonidevahelisi läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Austria, Kreeka, Küprose, Läti, Malta, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Sloveenia ja Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavades esitatud sihipärased muudatused.
Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi ulatuslik rahalise toetuse programm reageerimaks probleemidele, mida Euroopa majandusele tekitas COVID-19 pandeemia. See on keskne element ajutises taasterahastus „NextGenerationEU“, mis võimaldab komisjonil koguda rahalisi vahendeid pandeemia tekitatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks.
Rahastu kasutamiseks peavad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, milles on esitatud reformid ja investeeringud, mille nad kavatsevad 2026. aasta augusti lõpuks ellu viia.
Praeguseks on taaste- ja vastupidavusrahastust välja makstud ligikaudu 378 miljardit eurot.
Ministrid kiitsid heaks järeldused finantsteenuseid reguleerivate õigusnormide lihtsustamise kohta.
Oma järeldustes toob nõukogu välja positiivse mõju, mida ELi finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide lihtsustamine võiks avaldada ELi üldisele konkurentsivõimele, majandustulemustele ja julgeolekule. Nõukogu tunnistab, et kõik selle valdkonna õigusaktide väljatöötamises osalejad vastutavad ühiselt nimetatud eesmärgi saavutamise eest.
Järeldustes esitatakse ka loetelu selle töö konkreetsetest juhtpõhimõtetest ja kirjeldatakse järgmisi samme – kõigis seadusandlikes etappides ja normide eri tasanditel –, mida asjaomased osalejad võiksid selle eesmärgi saavutamiseks astuda.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil arutati ka ELi õigusaktide majanduslikke tagajärgi, pidades silmas, et üldasjade nõukogu 16. detsembri istungil kiidetakse eeldatavasti heaks järeldused sellel teemal. Mainitud teemast saab majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungitel korduv punkt.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Ministrid arutasid komisjoni ettekande järel häiremehhanismi 2026. aasta aruannet, mis avaldati 25. novembril 2025 ja millega algatatakse Euroopa poolaasta iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus.
Samuti vahetasid nad arvamusi samal päeval esitatud euroala käsitleva soovituse eelnõu üle. Selles soovituses käsitletakse euroala toimimisega seotud põhiküsimusi. Liikmesriigid arutavad eelnõu teksti ja muudavad seda vastavalt vajadusele, enne kui nõukogu selle järgmise aasta alguses kinnitab.
Nõukogu vahetas arvamusi komisjoni hiljutise ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva aruande üle, mis avaldati 25. novembril 2025.
Aruanne on stabiilsuse ja kasvu pakti põhielement, milles määratakse kindlaks liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika järelevalve ja koordineerimise normid ning mis sisaldab nii ennetuslikku kui ka paranduslikku osa.
Samuti kinnitasid ministrid pakti rakendamist käsitleva uuesti sõnastatud tegevusjuhendi, mille koostas ja milles leppis kokku majandus- ja rahanduskomitee.
Tegevusjuhendis antakse suuniseid seoses uue majanduse juhtimise raamistikuga, mis hakkas kehtima 30. aprillil 2024.
