"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 20. jaanuar 2026
Peamised tulemused
Eesistujariigi tööprogramm
Eesistujariik Küpros tutvustas oma majandus- ja rahandusküsimuste valdkonna tööprogrammi esimeseks poolaastaks.
Praeguses kriitilises olukorras on eesistujariigi Küprose juhtpõhimõteteks majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu tegevuskava suunamisel ELi finantsautonoomia suurendamine ja ELi ülemaailmse majanduspositsiooni tugevdamine. Soovime anda hoogu õitsvale ja konkurentsivõimelisemale Euroopale. Ja lubage mul väga selgelt öelda: töötame selle nimel, et ELi toetus Ukrainale, sealhulgas rahaline toetus, jääks vankumatuks.
Makis Keravnos, Küprose rahandusminister
Eelkõige kordas eesistujariik muude algatuste hulgas oma pühendumust hoiuste ja investeeringute liiduga seoses tehtava seadusandliku töö edendamisele, ELi maksunduse valdkonna korrastamist ja lihtsustamist käsitlevale tegevuskavale ning ajakohastatud tolliliidu suunas tehtava töö edendamisele.
Nõukogu algatas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Soome suhtes. Nõukogu võttis ka vastu soovituse Soomele, milles esitatakse netokulude kava ja ajakava, mida tuleks järgida, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2028. aastaks.
Nõukogu tänane otsus algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on põhjendatud, võttes arvesse, et Soome eelarvepuudujääk 2024. aastal oli 4,4 % SKPst ja 2025. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk oli 4,3 % SKPst.
Oma soovituses märgib nõukogu, et Soome peaks seetõttu võtma tõhusaid meetmeid ja esitama 30. aprilliks 2026 vajalikud meetmed oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Samuti peaks Soome tagama, et tema nominaalne kumulatiivne netokulude kasvumäär ei ületa 2026. aastal 2,5 %, 2027. aastal 4,1 % ja 2028. aastal 5,9 %.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on mehhanism, mille eesmärk on tagada, et ELi liikmesriigid taastavad või säilitavad oma valitsemissektori eelarvedistsipliini. Menetlus algatatakse, kui liikmesriigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3% SKPst.
Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused 2026. aasta häiremehhanismi aruande kohta, mille komisjon avaldas 25. novembril 2025.
2026. aasta häiremehhanismi aruandega algatatakse Euroopa poolaasta iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus.
Menetluse eesmärk on teha kindlaks potentsiaalselt kahjulik makromajanduslik tasakaalustamatus, mis võib negatiivselt mõjutada konkreetse liikmesriigi, euroala või ELi kui terviku majanduslikku stabiilsust, ning seda ennetada ja sellega tegeleda.
Nõukogu nõustub oma järeldustes üldjoontes aruandes esitatud hinnanguga makromajandusliku tasakaalustamatuse arengu ja tekkivate riskide kohta. Samuti tehakse järeldustes üleskutse jätkata tööd makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks ning liikmesriike kutsutakse üles jätkama selles valdkonnas nõrkade kohtade käsitlemist.
Käesoleva aasta aruandes ei ole kindlaks tehtud ühtegi uut riiki, mille kohta oleks vaja teha põhjalik analüüs. Selle tulemusena jätkab nõukogu olukorra jälgimist seitsmes riigis, kus 2025. aastal tuvastati tasakaalustamatus. Põhjalikud analüüsid avaldatakse 2026. aasta kevadel enne Euroopa poolaasta kevadpaketti.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Soome, Iirimaa, Madalamaade, Hispaania, Saksamaa ja Rootsi esitatud sihipärased muudatused taaste- ja vastupidavuskavades.
Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi ulatuslik rahalise toetuse programm reageerimaks probleemidele, mida Euroopa majandusele tekitas COVID-19 pandeemia. See on keskne element ajutises taasterahastus „NextGenerationEU“, mis võimaldab komisjonil koguda rahalisi vahendeid pandeemia tekitatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks.
Rahastust toetuse saamiseks peavad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, milles on esitatud reformid ja investeeringud, mis nad kavatsevad 2026. aasta augusti lõpuks ellu viia.
Praeguseks on taaste- ja vastupidavusrahastust välja makstud ligikaudu 393 miljardit eurot.
Aruteluta päevakorrapunkti alusel otsustas nõukogu täna ametlikult anda Jordaaniale veel 500 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi.
ELi abi aitab tugevdada Jordaania majanduslikku stabiilsust ning toetab riigis rakendatavat reformikava kasvavate sise- ja välisprobleemide kontekstis. Selle eesmärk on toetada riigi kestliku välisrahastamise taastamist, toetades seeläbi riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Abi, mida antakse 2025. aasta jaanuaris esitatud Jordaania täiendava toetuse taotluse alusel, on kättesaadav kahe ja poole aasta jooksul ning seda antakse pikaajaliste laenudena, mis makstakse välja kolme osamaksena.
Osamaksete väljamaksmine on rangelt seotud Jordaania edusammudega Jordaania ja komisjoni vahel kokkulepitavas vastastikuse mõistmise memorandumis kirjeldatud reformide elluviimisel.
