Skip to content
  • Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused)

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 17. veebruar 2026

Peamised tulemused

Hoiuste ja investeeringute liit

<p>Küprose Vabariigi rahandusminister Makis Keravnos</p>

Eesistujariik Küpros on algusest peale pidanud oma tegevuskava keskseks sambaks konkurentsivõimelisemat Euroopat. Nagu näitas eelmisel nädalal toimunud ELi juhtide kohtumine, jagavad liikmesriigid seda poliitilist impulssi. Hoiuste ja investeeringute liit, sealhulgas täna arutatud pensionipakett, on peamised vahendid kapitalivoogude suurendamiseks ning tugeva, uuendusliku ja majanduslikult elujõulise Euroopa saavutamiseks.

<p>Küprose Vabariigi rahandusminister Makis Keravnos</p>

Küprose Vabariigi rahandusminister Makis Keravnos

Ministrid vahetasid arvamusi täiendavate pensionide paketi üle, mis on hoiuste ja investeeringute liidu üks põhielement. Paketi eesmärk on aidata suurendada kodanike pensionisissetulekut, suurendades samal ajal ELi konkurentsivõimet.

Täpsemalt muudetakse paketiga üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) määrust ja tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi.

Reform peaks muutma täiendavad pensionid ELi kodanikele atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks ning samal ajal aitama kaasa majanduse rahastamisele.

Arutelu käigus väljendasid ministrid üldist toetust komisjoni ettepanekutele parandada ELi täiendavate pensionide raamistikku. Nad rõhutasid eelkõige paketi potentsiaali tagada ELi kodanikele piisav pension, mobiliseerida pikaajalisi erasääste, mis võivad aidata suurendada investeeringuid ELis, ja toetada majanduse kestlikkust laiemalt.

Samal ajal rõhutasid ministrid vajadust austada liikmesriikide pädevusi, näiteks sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas. Samuti toonitasid nad, et väiksemate turuosaliste jaoks on vaja proportsionaalsust, ning palusid selgitusi PEPPide mittediskrimineeriva maksustamise korra kavandatava lisamise kohta riiklikesse raamistikesse.

Töö paketiga jätkub nüüd nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil. Eesistujariik Küpros püüab teha kindlaks ühised seisukohad, võttes samal ajal arvesse riiklike pensionisüsteemide suurt mitmekesisust liikmesriigiti.

Kaitsevaldkonna rahastamine

Nõukogu otsustas aktiveerida stabiilsuse ja kasvu pakti alusel riikide vabastusklausli Austria puhul. See meede hõlbustab Austria üleminekut suurematele kaitsekulutustele riigi tasandil, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse.

Riikide vabastusklausel võimaldab liikmesriigil eelarvenõuetest ajutiselt kõrvale kalduda, et reageerida erandlikele asjaoludele, mis ei ole tema kontrolli all, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse. Seetõttu võib liikmesriikidel olla suurem eelarvepuudujääk, ilma et neid peetaks stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvenorme rikkuvaks.

Klausel hõlmab nelja-aastast ajavahemikku ning paindlikkust maksimaalselt 1,5% SKP ulatuses. Tänase otsusega on nende ELi liikmesriikide arv, kes on kasutanud riikide vabastusklauslit oma riiklike kaitsekulutuste suurendamiseks, 17.

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu

Nõukogu otsustas täna aruteluta päevakorrapunktina lisada maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu kaks riiki – Turksi ja Caicose saared ning Vietnami.

Loetelu on ELi vahend, mis on osa ELi jõupingutustest edendada head maksuhaldustava kogu maailmas. Loetelus on riigid, kes ei täida kokkulepitud rahvusvahelisi maksustandardeid või ei ole täitnud hea maksuhaldustavaga seotud omapoolseid kohustusi kindlaksmääratud aja jooksul.

Samuti jättis nõukogu loetelust välja kolm riiki – Fidži, Samoa ning Trinidad ja Tobago. Need jurisdiktsioonid vastavad nüüd kõigile protsessi kriteeriumidele.

Tänase ajakohastamise järel on nimetatud loetelus nüüd 10 jurisdiktsiooni:

  • Ameerika Samoa
  • Anguilla
  • Guam
  • Belau
  • Panama
  • Venemaa
  • Turksi ja Caicose saared
  • USA Neitsisaared
  • Vanuatu
  • Vietnam

Samuti kiitis nõukogu heaks tavapärase olukorra ülevaadet käsitleva dokumendi (II lisa), milles kajastatakse ELi koostööd oma rahvusvaheliste partneritega ning nende riikide kohustust reformida oma õigusakte, et järgida kokkulepitud hea maksuhaldustava standardeid.

Euroopa poolaasta 2026

Nõukogu kiitis heaks euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu 2026. aasta soovituse.

Soovituses käsitletakse euroala toimimisega seotud põhiküsimusi. Eesmärk on saavutada ELi majanduse juhtimises riikliku ja euroala mõõtme parem integreerimine.

Euroopa Ülemkogul palutakse soovitus märtsis toimuval kohtumisel heaks kiita. Pärast seda saab nõukogu selle ametlikult vastu võtta.

ELi eelarve

Nõukogu kiitis heaks oma suunised ELi 2027. aasta eelarve kohta, milles antakse komisjonile poliitiline suund järgmise aasta eelarveprojekti ettepaneku ettevalmistamiseks. See on ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 viimane aastane eelarvetsükkel.

Muude kaalutluste seas toonitatakse nõukogu järeldustes kindlalt, et 2027. aasta eelarve peaks olema realistlik, vastama tegelikele vajadustele, tagama konservatiivse eelarvestamise ning jätma mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade alusel piisava varu ettenägematute asjaolude puhuks ning ELi ees seisvate väljakutsetega tegelemiseks.

Nõukogu võttis vastu ka soovituse, mis käsitleb Euroopa Komisjoni tegevuse heakskiitmist ELi 2024. aasta üldeelarve täitmisel ning mis edastatakse Euroopa Parlamendile.

Taaste- ja vastupidavusrahastu

Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Leedu esitatud sihipärased muudatused, mis tehakse tema taaste- ja vastupidavuskavadesse.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi ulatuslik rahalise toetuse programm reageerimaks probleemidele, mida Euroopa majandusele tekitas COVID-19 pandeemia. See on keskne element ajutises taasterahastus „NextGenerationEU“, mis võimaldab komisjonil koguda rahalisi vahendeid pandeemia tekitatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks.

Rahastust toetuse saamiseks peavad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, milles on esitatud reformid ja investeeringud, mis nad kavatsevad 2026. aasta augusti lõpuks ellu viia.

Praeguseks on taaste- ja vastupidavusrahastust välja makstud ligikaudu 394 miljardit eurot.

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu

Kohtumisega seotud dokumendid

Ettevalmistavad dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 26. veebruar 2026