"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 12. juuni 2026
Peamised tulemused
Meie eesistumisperioodi lõppedes on mul hea meel käsitleda Küprose panust majandus- ja rahandusküsimuste valdkonnas. Muude saavutuste hulgas tagasime Ukrainale pöördelise tähtsusega 90 miljardi euro suuruse laenupaketi, sõlmisime kokkuleppe ELi tolliraamistiku ajakohastamiseks ning tegime edusamme seoses turgude integreerimise ja järelevalve paketiga, mis on oluline tulemus ELi juhtide jaoks. Kõigi nende jõupingutuste kaudu täitsime oma lõppeesmärgi eesistujariigina, pürgides senisest sõltumatuma liidu suunas, mis on maailmale avatud.
Küprose Vabariigi rahandusminister Mákis Keravnós
Süsiniku piirimeede
Nõukogu leppis enne Euroopa Parlamendiga peetavaid läbirääkimisi kokku oma seisukohas süsiniku piirimeetme, mis on ELi vahend süsinikuheite ülekandumise vastu võitlemiseks, tugevdamise kohta.
Uue raamistikuga laiendatakse süsiniku piirimeetme kohaldamisala uutele toodetele ja kõrvaldatakse lüngad, mida võidakse kasutada süsteemist kõrvalehoidmiseks.
EL on jätkuvalt pühendunud kliimaheite vähendamisele nii liidus kui ka kogu maailmas. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline süsiniku piirimeedet tugevdada ja kõrvaldada lüngad, mida võidakse kasutada normidest kõrvalehoidmiseks. Täna kokku lepitud seisukoht on esimene samm süsteemi töökindlamaks muutmisel.
Küprose Vabariigi rahandusminister Mákis Keravnós
Alates 1. jaanuarist 2026 kehtiva süsiniku piirimeetmega määratakse õiglane maksumus süsinikuheitele, mis tekib imporditavate kaupade tootmisel kõige süsinikumahukamates sektorites, nagu raud ja teras, tsement, väetised, alumiinium, elekter ja vesinik, ning soodustatakse puhtamat tööstustootmist kolmandates riikides.
Lisaks muudele komisjoni esialgsesse süsiniku piirimeetme tugevdamist käsitlevasse ettepanekusse tehtud parandustele on nõukogu täpsustanud loetelu uutest toodetest, mille suhtes mehhanismi kohaldatakse. Samuti annab nõukogu komisjonile õiguse vaadata igal aastal läbi tootmisahela järgmise etapi tooted, mis võidakse tulevikus loetellu lisada. Ühtlasi on nõukogu määranud täpsemalt kindlaks protsessi, mida tuleb järgida, kui tehakse otsus vabastada konkreetne kaup süsiniku piirimeetme raamistikust tõsiste ja ettenägematute asjaolude ilmnemisel siseturu jaoks.
Ministrid vahetasid arvamusi turgude integreerimise ja järelevalve paketi üle, mis on hoiuste ja investeeringute liidu üks põhielemente. Selle paketi suhtes kokkuleppele jõudmine on üks tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ eesmärkidest.
Õigusakti eelnõu eesmärk on süvendada ELi kapitaliturgude integratsiooni, milleks kõrvaldatakse piiriülest investeerimistegevust takistavad tegurid ja parandatakse järelevalvetõhusust. Tänu erasektori säästude mobiliseerimisele peaks see omakorda aitama suurendada ELi konkurentsivõimet.
Eeskätt hõlmavad kavandatud õigusnormid meetmeid, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) rolli, tugevdades muuhulgas tema rolli kokkulepitud valdkondade (näiteks oluliste kesksete vastaspoolte, väärtpaberite keskdepositooriumide ja kauplemiskohtade) ELi tasandi järelevalves ja reformides selle juhtimist.
Arutelu käigus toetasid paljud ministrid ESMA järelevalvet oluliste piiriüleste turuosaliste üle ELis, rõhutades, et selline järelevalve peaks olema suunatud üksustele, millel on tõeline piiriülene ja/või süsteemne tähtsus.
Mitu ministrit rõhutas, et olulisuse kindlakstegemiseks on vaja määrata kindlaks proportsionaalsed, objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid, millega tagatakse üksuste, sealhulgas krüptovarateenuse osutajate võrdne kohtlemine. Samal ajal esines ka üleskutseid kavandatavat konsolideerimisgrupi kriteeriumi täiendavalt kaaluda. Paljud ministrid rõhutasid, kui oluline on vältida ettevõtjate halduskoormuse ja kulude suurenemist.
Juhtimisega seoses arutasid ministrid ülesannete jaotust ESMA kavandatava direktorite nõukogu ja praeguse järelevalvenõukogu vahel. Komisjoni ettepaneku kohaselt koosneks uus direktorite nõukogu viiest liikmest ja keskenduks järelevalvega seotud ülesannetele. Praegune järelevalvenõukogu, kuhu kuulub üks esindaja igast ELi liikmesriigist, säilitaks laiema strateegilise rolli ja saaks esitada vastuväiteid mõnedele direktorite nõukogu kõige olulisematele otsustele.
Kuigi mõned liikmesriigid toetasid komisjoni ettepanekut näha direktorite nõukogu jaoks ette jõuline roll, et tagada ELi tasandi järelevalveotsuste kindel ja tulemuslik tegemine, rõhutasid paljud ministrid vajadust säilitada riiklike pädevate asutuste ja järelevalvenõukogu sisuline roll, sealhulgas nende asjakohase kaasamise kaudu järelevalveotsuste tegemisse.
Ministrid võtsid stabiilsuse ja kasvu pakti raames vastu kaks otsust – ELi normid, mille eesmärk on kindlustada, et ELi liikmesriigid tagavad riigi rahanduse usaldusväärsuse ja koordineerivad oma eelarvepoliitikat.
Esiteks otsustas nõukogu lõpetada või tühistada Malta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, mis algatati 2024. aastal.
Tühistamisotsus oli põhjendatud, kuna Malta valitsemissektori eelarvepuudujääki on edukalt ja püsivalt vähendatud alla 3% SKPst.
Teiseks aktiveeris nõukogu stabiilsuse ja kasvu pakti alusel riikide vabastusklausli Hispaania puhul. See meede hõlbustab Hispaania üleminekut suurematele kaitsekulutustele riigi tasandil, seadmata küsimuse alla riigi võla jätkusuutlikkust.
Riikide vabastusklausel võimaldab liikmesriigil eelarvenõuetest ajutiselt kõrvale kalduda, et reageerida erandlikele asjaoludele, mis ei ole tema kontrolli all, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse.
Varem on heaks kiidetud veel 17 liikmesriigi taotlused riikide vabastusklausli aktiveerimiseks.
Komisjon esitles 3. juunil vastu võetud 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketti.
Pakett sisaldab kõigile liikmesriikidele suunatud riigipõhiseid soovitusi nende majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta. Nõukogu peaks need riigipõhised soovitused vastu võtma juulis.
Ministrid vahetasid komisjonilt saadud värske teabe põhjal arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majandusliku ja finantsmõju olukorra üle. See on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu päevakorras korduv teema.
Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Belgia, Poola, Portugali, Slovakkia ja Hispaania esitatud sihipärased muudatused oma taaste- ja vastupidavuskavades.
Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi ulatuslik rahalise toetuse programm reageerimaks COVID-19 pandeemiast tingitud väljakutsetele Euroopa majanduses. Kõnealune rahastu on keskne element taasterahastus „NextGenerationEU“, mis on ajutine taastevahend, mis võimaldab Euroopa Komisjonil koguda vahendeid pandeemia tekitatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks.
Rahastu kasutamiseks peavad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, milles on esitatud 2026. aasta augusti lõpuks ellu viia kavatsetavad reformid ja investeeringud.
Praeguseks on taaste- ja vastupidavusrahastust välja makstud ligikaudu 426 miljardit eurot.
Nõukogu kiitis aruteluta päevakorrapunktina heakskaks korda aastas Euroopa Ülemkogule esitatava majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu aruande maksuküsimuste kohta. Aruandes antakse ülevaade Küprose eesistumise ajal (2026. aasta jaanuarist juunini) nõukogus maksustamise valdkonnas tehtud edusammudest ning tutvustatakse maksustamise valdkonnas menetluses olevate kõige tähtsamate ettepanekute menetlemise seisu.
Ministrid võtsid samuti vastu järeldused ELi käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) poolt samal ajavahemikul tehtud edusammude kohta.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
