"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu jõudis kokkuleppele osalises üldises lähenemisviisis Euroopa kliimaseaduse suhtes. Selle eesmärk on kehtestada õigusaktis eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL. Euroopa Ülemkogu kiitis selle eesmärgi heaks 2019. aasta detsembris.
EL on kindlalt pühendunud sellele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samal ajal kui Euroopa Ülemkogu on teatanud, et pöördub oma detsembrikuu kohtumisel tagasi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi juurde aastaks 2030, et leppida kokku uues eesmärgis, on mul hea meel teatada, et jõudsime täna liikmesriikide vahel kokkuleppele suure osa Euroopa kliimaseaduse ettepaneku suhtes. On oluline, et saavutaksime selle tähtsa õigusakti puhul võimalikult palju edu. Eelmisel nädalal kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu üles jätkama tööd selle tegevuskavaga ning täna saavutasime intensiivse arutelu tulemusena Euroopa kliimaseaduse ettepaneku käsitlemisel olulise vahe-eesmärgi.
Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusminister Svenja Schulze
A climate neutral EU... what does it mean?
The Council agreed that the Union-wide 2050 climate-neutrality objective should be pursued by all member states collectively. It stressed the importance of promoting both fairness and solidarity among member states and cost-effectiveness in achieving the climate neutrality objective.
Keskkonna- ja kliimaministrid võtsid vastu järeldused bioloogilise mitmekesisuse kohta, kinnitades ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgid 2030. aastaks, et suunata bioloogiline mitmekesisus taastumise teele. Liikmesriigid on sügavalt mures elurikkuse ülemaailmse vähenemise pärast ja tunnistavad vajadust suurendada jõupingutusi, et tegeleda elurikkuse vähenemise ja looduse kadumise otseste ja kaudsete põhjustega, nagu loodusvarade ülekasutamine, kliimamuutused, reostus, invasiivsed võõrliigid ning viis, kuidas me kasutame maad ja merd. Liikmesriigid kutsuvad taas üles täielikult integreerima elurikkuse eesmärgid muudesse sektoritesse, nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus, ning tagama ELi meetmete ühtne rakendamine nendes valdkondades.
COVID-19 pandeemia näitas meile taas ökosüsteemide ja elurikkuse põhjapanevat tähtsust meie tervise ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks. Elurikkus on meie elukindlustus: see pakub puhast õhku ja vett, toitu, ehitusmaterjale ja riideid. See loob töökohti ja elatusvahendeid. Looduse hävitamisega kaasneb ka haiguspuhangute ja pandeemiate oht. Elurikkuse säästmine ja ülemaailmne looduskaitse on uute nakkushaiguste ärahoidmise võti. Nõukogu eesistujana on mul hea meel, et saavutasime täna ühehäälse kokkuleppe suurendada jõupingutusi elurikkuse vähenemisega tegelemiseks.
Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusminister Svenja Schulze
Täna vastu võetud järeldustes antakse poliitilised suunised strateegia rakendamiseks ning kinnitatakse ELi otsustavust olla eeskujuks ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kriisi lahendamisel ja ambitsioonika uue ÜRO bioloogilise mitmekesisuse raamistiku väljatöötamisel ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil 2021. aastal.
Poola delegatsioon esitas oma ettepaneku ELi heitkogustega kauplemise süsteemi parandamiseks, et edendada ELis üleminekut kliimaneutraalsusele. Madalmaade delegatsioon teavitas ministreid kliimamuutustega kohanemist käsitlevast tippkohtumisest, mis on kavandatud 25. jaanuariks 2021.
Leedu delegatsioon teavitas ministreid piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni osaliste kohtumise kaheksandast istungjärgust (Espoo MOP-8), mis peaks toimuma 8.–11. detsembril 2020. Madalmaade delegatsioon teavitas ministreid maailma ringmajanduse foorumist, mis on kavandatud 15. aprilliks 2021.
Lõpetuseks esitas Euroopa Komisjon ministritele oma teatise ELi kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta, teatise keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise kohta liikmesriikides, oma praeguse seadusandliku ettepaneku määruse kohta, millega muudetakse Århusi määrust, ning otsuse kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta.
EL on kindlalt pühendunud sellele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samal ajal kui Euroopa Ülemkogu on teatanud, et pöördub oma detsembrikuu kohtumisel tagasi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi juurde aastaks 2030, et leppida kokku uues eesmärgis, on mul hea meel teatada, et jõudsime täna liikmesriikide vahel kokkuleppele suure osa Euroopa kliimaseaduse ettepaneku suhtes. On oluline, et saavutaksime selle tähtsa õigusakti puhul võimalikult palju edu. Eelmisel nädalal kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu üles jätkama tööd selle tegevuskavaga ning täna saavutasime intensiivse arutelu tulemusena Euroopa kliimaseaduse ettepaneku käsitlemisel olulise vahe-eesmärgi.
