"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Keskkonnaministrite videokonverents, 23. juuni 2020
Peamised tulemused
ELi keskkonna- ja kliimaministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse keskkonna- ja kliimapoliitika panuse üle COVID-19 pandeemiast taastumisel.
Ministrid pidasid seda olulist arutelu tervitatavaks ja olid üksmeelel, et Euroopa roheline kokkulepe peaks suunama majanduse taastamist rohelise majanduskasvu ja vastupanuvõimelisema ELi suunas.
Arutelu käigus paluti ministritel vastata järgmistele küsimustele:
Kuidas saavad hiljuti esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste meetmed, näiteks ringmajanduse tegevuskava ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia, aidata kõige tõhusamalt kaasa COVID-19 kriisist taastumisele, suurendada vastupanuvõimet ning luua kestlikum ja tulevikukindlam Euroopa?
Kuidas saab majanduse taastamise kava rakendamine tagada stabiilse ja tulevikku suunatud investeerimiskeskkonna, mis loob keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja keskkonnahoidlikke töökohti, hoides seega ELi õigel teel, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa?
Me tahame üles ehitada kaasaegse, puhta ja elujõulise majanduse, mis aitab tagada järgmiste põlvkondade elatusvahendid. Taastekava saab aidata Euroopa majanduse pärast COVID-19 kriisi uuesti käivitada ning samal ajal edendada Euroopa kestlikkust ja kliimameetmeid. Seetõttu oli tänane arutelu nii oluline. Avaliku sektori investeeringud majanduse taastamisse pärast COVID-19 kriisi peaksid austama rohevannet „ära tekita kahju“ ning me peaksime püüdlema selle poole, et rahaline toetus oleks kooskõlas ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega.
Horvaatia keskkonna- ja energeetikaminister Tomislav Ćorić
Ministrid tõstsid esile mitmeid punkte, näiteks:
Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste vahelised seosed ja nende sidusa käsitlemise vajadus.
Vajadus piisavate vahendite järele rohepöördeks taastekava ja mitmeaastase finantsraamistiku raames.
ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi tähtsus, et tagada stabiilne investeerimiskeskkond, mis toetab selliseid rohelise kokkuleppe eesmärke nagu puhas energia, hoonete renoveerimine, innovatsioon ja kohanemine; sellega seoses rõhutasid mitmed ministrid vajadust kohaldada põhimõtet „ära tekita kahju“, samal ajal kui mõned teised tõid esile vajaduse võtta arvesse riiklikke või kohalikke eripärasid.
Bioloogilise mitmekesisuse strateegia tähtsus kestliku taastumise jaoks ning looduskaitse ja ökosüsteemide taastamise roll vastupanuvõime suurendamisel ja tulevaste pandeemiate ennetamisel.
Vajadus integreerida bioloogiline mitmekesisus täielikult muudesse sektoritesse, nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus, ning tagada ELi meetmete ühtne rakendamine nendes valdkondades.
Ringlussevõtule keskenduv ringmajandus, säästev tootepoliitika ja rohkem plasti käsitlevaid meetmeid, samuti seos tulevase kemikaalistrateegiaga. Paljud ministrid rõhutasid, et ringmajandus võib hoogustada eelkõige kohalike töökohtade loomist ja suurendada vastupanuvõimet, vähendades Euroopa sõltuvust impordist. Mainiti ka hästi toimiva teisese toorme turu loomise tähtsust.
Strateegia „talust toidulauale“ ja mahepõllumajandus.
Muude küsimuste raames tutvustas järgmine eesistujariik Saksamaa oma 2020. aasta teise poolaasta tööprogrammi keskkonna ja kliima valdkonnas.
Istungit juhatas Horvaatia keskkonna- ja energeetikaminister Tomislav Ćorić. Komisjoni esindasid komisjoni asepresident Frans Timmermans ja volinik Virginijus Sinkevičius.
Me tahame üles ehitada kaasaegse, puhta ja elujõulise majanduse, mis aitab tagada järgmiste põlvkondade elatusvahendid. Taastekava saab aidata Euroopa majanduse pärast COVID-19 kriisi uuesti käivitada ning samal ajal edendada Euroopa kestlikkust ja kliimameetmeid. Seetõttu oli tänane arutelu nii oluline. Avaliku sektori investeeringud majanduse taastamisse pärast COVID-19 kriisi peaksid austama rohevannet „ära tekita kahju“ ning me peaksime püüdlema selle poole, et rahaline toetus oleks kooskõlas ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega.
