"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu jõudis kokkuleppele üldises lähenemisviisis Euroopa kliimaseaduse, sealhulgas uue ELi eesmärgi suhtes vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, järgides Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri kohtumisel antud suuniseid. Euroopa kliimaseaduse peamine eesmärk on sätestada õigusaktides eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL.
Täna jõudsime Euroopa kliimaseaduse ettepaneku käsitlemisel olulise verstapostini. EL on kindlalt pühendunud sellele, et saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ning saadame maailmale tugeva signaali oma tõhustatud eesmärgiga vähendada 2030. aastaks oma kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55%.
Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusminister Svenja Schulze
Täna kokku lepitud üldise lähenemisviisiga täiendatakse nõukogu poolt oktoobris kokku lepitud osalist läbirääkimisseisukohta ning antakse nõukogu eesistujariigile volitused jätkata Euroopa Parlamendiga arutelusid komisjoni ettepaneku üle.
ELi ja selle liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panus
Nõukogu võttis täna vastu esildise ELi ja selle liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panuse kohta. Esildis hõlmab Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta suunistele vastavat ajakohastatud ja tõhustatud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Esildis edastatakse nüüd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.
Pariisi kokkulepe: ELi tegevus kliimaneutraalsuse saavutamiseks (Infograafik)
Õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaküsimustes
Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis Århusi määruse muutmise ettepaneku suhtes. Århusi määruses sätestatakse, kuidas EL ja selle liikmesriigid rakendavad rahvusvahelist Århusi konventsiooni, mille eesmärk on tagada keskkonnainfo kättesaadavus ja üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning neis asjus kohtu poole pöördumise võimalused.
Meie keskkonnapoliitika ja selle rakendamine mõjutavad kodanike igapäevaelu. Mul on hea meel, et täna saavutatud kokkulepe Århusi määruse kohta aitab parandada keskkonnaalast demokraatiat. Sellega laiendatakse nende õigusaktide kohaldamisala, mille puhul saab esitada läbivaatamistaotluse, ja pikendatakse selliste taotluste tähtaegu. Meil on üldsuse jaoks vaja hästi toimivat süsteemi, milles võetaks samas arvesse ELi õiguskorra ja kohtusüsteemi eripära.
Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusminister Svenja Schulze
Nõukogu nõustus üldiselt laiendama määruse reguleerimisala üldkohaldatavate haldusaktide hõlmamiseks. Nõukogu seisukohaga pikendatakse ka tähtaegu, mis on ette nähtud üldsusele läbivaatamise taotlemiseks ning ELi institutsioonidele ja organitele vastamiseks, et hõlbustada menetlust kaebuste esitajate jaoks ja tagada vastuste parem kvaliteet.
COVID-19-st taastumise tegemine ringluspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks
Nõukogu kiitis vastusena Euroopa Komisjoni uuele ringmajanduse tegevuskavale heaks järeldused, mis käsitlevad COVID-19st taastumise tegemist ringluspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks. Järelduste eesmärk on anda laiaulatuslikke poliitilisi suuniseid tegevuskavas ette nähtud mitmesuguste meetmete kohta. Nende eesmärk on saavutada tasakaal ambitsioonika lähenemisviisi ja vajaduse vahel võtta erinevate meetmete rakendamisel arvesse mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone.
Mul on väga hea meel, et astusime täna järjekordse sammu ringmajanduse suunas. Käesolevate järeldustega suuname komisjoni esitama ettepanekuid sellistel teemadel nagu näiteks parandamise õigus, mis on oluline vahend kõrvaldatavate IKT-toodete koguse vähendamiseks 2025. aastaks ning mida käsitletakse ka täna vastu võetud järeldustes digiülemineku kohta.
Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusminister Svenja Schulze
Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles käsitletakse kaksikväljakutseks nimetatud digi- ja rohepööret ja uuritakse võimalusi, kuidas aidata kaasa nendevaheliste vajalike sidemete loomisele.
Järeldustes antakse komisjonile poliitilised suunised asjakohaste algatuste esitamiseks, et kasutada digitaliseerimise pakutavaid võimalusi keskkonnakaitse ja kliimameetmete jaoks ning piirata digitaliseerimise negatiivset keskkonnamõju.
Keskkonnaministrid vahetasid arvamusi komisjoni hiljuti esitatud kestlikkust toetava kemikaalistrateegia üle, mis puudutab liikumist mürgivaba keskkonna suunas. Komisjon võttis strateegia kui Euroopa rohelise kokkuleppe olulise osa vastu 14. oktoobril 2020.
Liikmesriigid avaldasid strateegiale laialdast toetust ja leidsid, et strateegia üldine ambitsioonitase on asjakohane. Delegatsioonid väljendasid huvi jätkata tööd tulevaste strateegiasse kuuluvate ettepanekutega ning osaleda ka edaspidi tihedalt selle rakendamises.
Muude küsimuste raames esitas komisjon oma uue ettepaneku patareide ja patareijäätmete kohta. Komisjon teavitas ministreid üleskutsest võtta kiireloomulisi meetmeid seoses mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisega. Portugal andis delegatsioonidele teavet järgmise Euroopa konverentsi kohta: „Kliimamuutused ja Euroopa veemõõde – vastupanuvõime suurendamine“ (4.–5. november 2020). Hispaania tutvustas ministritele Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) aastakoosoleku (27.–30. oktoober 2020) aruannet. Prantsusmaa andis delegatsioonidele teavet raadamise likvideerimise kohta. Lõpetuseks tutvustas järgmine eesistujariik Portugal oma tööprogrammi 2021. aasta esimeseks pooleks.
Täna jõudsime Euroopa kliimaseaduse ettepaneku käsitlemisel olulise verstapostini. EL on kindlalt pühendunud sellele, et saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ning saadame maailmale tugeva signaali oma tõhustatud eesmärgiga vähendada 2030. aastaks oma kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55%.
