"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu võttis vastu oma seisukoha romusõidukite määruse kohta, milles sätestatakse nõuded, millega tagada, et uued sõidukid konstrueeritakse viisil, mis toetab nende korduskasutamist, ringlussevõttu ja taaskasutamist. Määrusega kehtestatakse eelkõige ringlussevõetud plasti kohustuslik eesmärk ning antakse võimalus kehtestada tulevased eesmärgid ringlussevõetud terase, alumiiniumi ja kriitiliste toormete jaoks.
Romusõidukite määrus on Euroopa jaoks pöördelise tähtsusega. See vähendab jäätmeid ja meie sõltuvust välismaalt pärit kriitilistest toormetest ning asetab meie autotööstuse ringmajanduse keskmesse. Pidades silmas nõukogu seisukohta, siis ei suurendata selle õigusaktiga mitte ainult meie auto- ja ringlussevõtutööstuse konkurentsivõimet, vaid viiakse ka bürokraatia miinimumini.
Kliima- ja keskkonnaminister Paulina Hennig-Kloska
ELi osalemine konverentsil COP30 – hetkeseis ja edasised sammud
Keskkonnaministrid vahetasid arvamusi 2025. aasta novembris Brasiilias Belémis toimuva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 30. istungjärgu (COP30) ettevalmistamise üle.
Sel aastal keskendub COP kliimamuutuste leevendamisele ja ajakohastatud kohustustele, täpsemalt 2035. aastaks riiklikult kindlaksmääratud panustele, millest osalised peavad Pariisi kokkuleppe kohaselt iga viie aasta järel teatama. Riiklikult kindlaksmääratud panuste esitamise tähtaeg on 2025. aasta september. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents avaldab Belémis toimuva COP30 eel eeldatavasti koondaruande kõnealustel riiklikult kindlaksmääratud panustel põhinevate ülemaailmsete heitkoguste vähendamise eesmärkide kohta.
Enamik ministreid nõustus, et Euroopa peab jääma kliimaalasele juhtpositsioonile, näidates eeskuju. Seepärast on vaja kiiresti kokku leppida riiklikult kindlaksmääratud panuses, mis on ambitsioonikas, realistlik, teaduspõhine ja kooskõlas nii Pariisi kokkuleppe 1,5º eesmärgiga kui ka ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Paljud delegatsioonid rõhutasid, et riiklikult kindlaksmääratud panuste eesmärgid peavad olema sidusad tulevase kliimamääruse 2040. aasta eesmärgiga.
Mitu ministrit hoiatas siiski, et riiklikult kindlaksmääratud panuste eesmärgid ei tohiks pärssida Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Teised delegatsioonid tuletasid meelde, et tähtis on võidelda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu (selliste vahenditega nagu süsiniku piirimeede – SPIM) ning anda ettevõtjatele pikaajaline kindlus seoses vajalike investeeringute tegemise ja rohepöörde võimalustest kasu saamisega. Paljud ministrid rõhutasid, et riiklikult kindlaksmääratud panustes tuleb arvesse võtta kliimapöörde sotsiaalseid tagajärgi, eelkõige haavatavatele kodanikele ja kõige enam mõjutatud sektoritele, nagu põllumajandus ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Ülevaade Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide osaliste Genfi konverentsist
Eesistujariik ja komisjon andsid ülevaate 28. aprillist 9. maini 2025 Šveitsis Genfis toimunud Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide osaliste kolmikkonverentsist.
Komisjon tegi ettekande vajaduse kohta toetada praeguses majandusolukorras ringlussevõtjaid. EL keskendub ringmajandusele ülemineku strateegia raames ringlussevõtu tõhustamisele.
Veemajanduse kriisivalmiduse strateegia
Komisjon tutvustas 4. juunil 2025 avaldatud veemajanduse kriisivalmiduse strateegiat, mille eesmärk on tegeleda veenappuse küsimusega, edendada tõhusat veekasutust ja tugevdada ELi veesektorit.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Prantsusmaa delegatsioon andis ministritele ülevaate 9.–13. juunini 2025 Nice’is (Prantsusmaa) toimunud 2025. aasta ÜRO maailmamerekonverentsi tulemustest.
Plii kasutamise keeld laskemoonas ja kalastustarvetes
Leedu, Slovakkia ja Tšehhi delegatsioon teavitasid ministreid kavandatavast plii kasutamise keelust laskemoonas ja kalastustarvetes kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH) alusel.
Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu
Eesistujariik teavitas ministreid osalemiskutsest, mille Euroopa Keskkonnaamet avaldas 1. juunil 2025 kandideerimise kohta kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu liikmeks (ametiaeg 2026–2030).
Komisjon andis ülevaate lõplike riiklike energia- ja kliimakavade hindamisest. Riiklikes energia- ja kliimakavades kirjeldatakse üksikasjalikult riiklikke meetmeid ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Need koostati esmakordselt 2020. aastal ja pärast seda on neid ajakohastatud, et viia need kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, õigusaktide paketiga „Eesmärk 55“ ja kavaga „REPowerEU“.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
MED9 riikide energeetika- ja keskkonnaministrite kohtumine
Sloveenia delegatsioon annab ministritele ülevaate Sloveenia MED9 eesistumise raames 1. ja 2. juunil toimunud MED9 riikide energeetika- ja keskkonnaministrite kohtumise aruandest.
Prantsusmaa delegatsioon teavitas ministreid ettevalmistava uuringu algatamisest uue F-gaaside määrusega seotud, jaotlaid käsitleva delegeeritud õigusakti jaoks, mille Euroopa Komisjon peaks peagi avaldama.
Taani eesistumine
Taani delegatsioon tutvustas järgmise eesistujariigina oma keskkonnaalast tööprogrammi.
Lõunalauaarutelu
Lõunalauas pidasid ministrid mitteametliku arutelu keskkonnaaspektide ja tööstusega peetavate valdkondlike strateegiliste dialoogide hetkeseisu üle.
