Keskkonna nõukogu, 18. september 2025

Peamised tulemused

2040. aasta kliimaeesmärk

ELi keskkonnaministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse Euroopa kliimamääruse kavandatud muudatuse üle, millega kehtestatakse siduv eesmärk vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aasta tasemega. See on vaheetapp 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise protsessis.

Mõttevahetuse eesmärk oli vaadata läbi muudatuse üle peetavate läbirääkimiste edenemine ja anda täiendavaid suuniseid edasiste sammude kohta.

Lisaks 2040. aasta eesmärgi seadmisele esitatakse ettepanekus põhielemendid, nagu uued paindlikkusmeetmed, mida Euroopa Komisjon peaks 2030. aasta järgset poliitikaraamistikku käsitlevates ettepanekutes arvesse võtma, et võimaldada liikmesriikidel saavutada 2040. aasta eesmärk.

Arutelude suunamiseks koostas eesistujariik Taani eduaruande kliimamääruse kavandatud muudatuse üle peetavate arutelude seisu kohta. Aruandes tõsteti esile märkimisväärseid edusamme kavandatud paindlikkusmeetmete ja komisjoni teksti muudatuste selgitamisel, näiteks selleks, et võtta paremini arvesse riikide olusid ning tegeleda probleemidega, mis on seotud Euroopa tööstuse konkurentsivõimega ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga. Eesistujariik tegi samuti ettepaneku tugevdada Euroopa kliimamääruse kehtivat läbivaatamisklauslit.

Olles aruande teadmiseks võtnud, pidasid ministrid konstruktiivse arutelu, mille käigus hinnati seni tehtud edusamme ja anti täiendavaid suuniseid edasiseks tööks. Nad kinnitasid taas, kui oluline on seada 2040. aasta vahe-eesmärk kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks. Ministrid tunnustasid ka seni tehtud edusamme ja väljendasid oma seisukohti mitmesuguste seni lahendamata küsimuste teemal, nagu rahvusvaheliste CO₂ arvestusühikute ja looduslike süsiniku sidujate tulevane roll kavandatud 2040. aasta eesmärgi kontekstis. Samuti rõhutasid nad, kui oluline on kindel tugiraamistik kliimaneutraalsusele ülemineku toetamiseks.

• Vaatan avalikku istungit
• Eesistujariik Taani eduaruanne
• Euroopa kliimamääruse muutmise ettepanek (Euroopa Komisjon)
• Euroopa kliimamäärus
• Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses? (taustteave)
• Pakett „Eesmärk 55“ (taustteave)

Riiklikult kindlaksmääratud panuse esitamisega seotud kavatsuste deklaratsioon

Ministrid kiitsid samuti heaks ELi 2030. aasta järgset riiklikult kindlaksmääratud panust käsitleva kavatsuste deklaratsiooni. Deklaratsioonis kirjeldatakse ELi kavatsust esitada enne COP30 toimumist riiklikult kindlaksmääratud panus, mille soovituslik 2035. aasta eesmärk on vähendada heitkoguseid 66,25%–72,5%, tuginedes kehtivatele ELi kliimaalastele õigusaktidele ja eesmärkidele ning kavandatud 2040. aasta eesmärgile, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse.

Kavatsuste deklaratsioon edastatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile, kuid tegemist ei ole ELi ametliku panusega. Deklaratsiooniga kinnitab EL täielikult oma pühendumust Pariisi kokkuleppele ja selle eesmärkidele ning kavatsust esitada ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panus enne COP30 toimumist (10.–21. november 2025).

• ELi kavatsuste deklaratsioon, mis käsitleb ELi poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jaoks antava riiklikult kindlaksmääratud panuse esildist
• Pariisi kokkulepe: EL esitas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile kavatsuste deklaratsiooni 2030. aasta järgse riiklikult kindlaksmääratud panuse kohta (pressiteade, 18. september 2025)
• Pariisi kliimakokkulepe (taustteave)
• Üleilmsed kliimameetmed (taustteave)
• Riiklikult kindlaksmääratud panused (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni veebisait)

Muud punktid (A-punktid)

Nõukogu kiitis täna heaks ELi seisukoha eelseisvateks läbirääkimisteks Moldovaga seoses turulepääsu parandamisega teatavate eksporditavate põllumajandustoodete jaoks, mille puhul liberaliseerimist ei ole veel toimunud.

• Moldova: EL astub samme seitsme põllumajandustoote tollimaksude kaotamiseks (pressiteade, 18. september 2025)

Nõukogu võttis samuti vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Ühendkuningriigiga ja Kanadaga nende osalemise üle 150 miljardi euro suuruses kaitselaenu rahastamisvahendis SAFE.

• Kaitseinvesteeringud: nõukogu andis loa läbirääkimisteks Ühendkuningriigi ja Kanadaga nende osalemise üle SAFE-rahastamisvahendis (pressiteade, 18. september 2025)

Samuti võttis nõukogu ELi ühtekuuluvuspoliitika vahekokkuvõtte raames vastu kehtivate määruste muudatused, et tulla paremini toime praeguste ja tekkivate strateegiliste probleemidega, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega.

• Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamine: nõukogu võttis vastu uued õigusaktid, et paremini lahendada praeguseid ja esilekerkivaid probleeme (pressiteade, 18. september 2025)