"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
ELi keskkonna- ja kliimaministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused, milles käsitletakse 10.–21. novembril 2025 Brasiilias Belémis toimuva ÜRO 2025. aasta kliimamuutuste konverentsi (COP30) ettevalmistamist. Need järeldused moodustavad ELi üldise läbirääkimisseisukoha COP30 jaoks.
Käesoleva aasta konverents tähistab Pariisi kokkuleppe kümnendat aastapäeva. Enne COP30 toimumist jagavad osalised üksteisega eeldatavasti oma uusi kliimakohustusi, mis näitavad, kas Pariisi kokkuleppe kohane 1,5 °C temperatuurieesmärk on endiselt saavutatav. Nõukogu rõhutab oma järeldustes tugevat toetust mitmepoolsele kliimakoostööle ja esitab kokkuvõtlikult ELi prioriteedid enne COP30 kohtumist, toonitades ülemaailmsete kliimameetmete kiireloomulisust.
Täna on ELil tugev Euroopa mandaat COP30 jaoks. Belémist lahkudes peab meil olema selge tegevussuund, et 1,5 °C eesmärki oleks jätkuvalt võimalik saavutada. Kliimamuutused on reaalsus ning me peame tegutsema ja nendega kohanema võimalikult kiiresti. Järgmine samm on ELi riiklikult kindlaksmääratud panuse kindlaksmääramine ja kliimamääruse vastuvõtmine ning me oleme valmis sellega jätkama pärast Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide strateegilist arutelu.
Lars Aagaard, Taani kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste minister
EL kinnitab taas oma pühendumust hoida üleilmse temperatuuri tõus alla 1,5 °C ning kutsub üles saavutama COP30 raames sihipäraseid tulemusi, et tegeleda ühiste ambitsioonide ja rakendamisega. Järeldustes kutsutakse lisaks üles tegema suuremaid jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks ja rõhutatakse, kui oluline on kaasata kliimarahastust paljudelt erinevatelt rahastajatelt kooskõlas uue ühise kvantifitseeritud eesmärgiga, mis võeti vastu Bakuus toimunud COP29 raames. Järeldustes toonitatakse vajadust kolmekordistada taastuvenergia ülemaailmset tootmisvõimsust ja kahekordistada 2030. aastaks ülemaailmset aasta keskmist energiatõhususe parandamise määra, millega peab käima käsikäes heiteta ja vähese heitega tehnoloogiate kiirem kasutuselevõtt ning fossiilkütustel põhineva energia tootmise ja tarbimise järkjärguline lõpetamine kogu maailmas.
Ministrid võtsid samuti vastu järeldused Euroopa veekerksuse strateegia kohta, mille Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta juunis.
Strateegia eesmärk on taastada ja kaitsta veeringet, luues samal ajal kestliku, vastupidava, konkurentsivõimelise ja ringluspõhise aruka veekasutusega majanduse ning tagades juurdepääsu ohutule ja taskukohasele veele. Strateegias esitatakse viis, kuidas muuta Euroopa veekerksaks, sealhulgas võidelda veepuuduse vastu tõhusama veekasutuse abil.
Euroopa vee- ja maailmamereressursid on reostuse, jäätmete ja kliimamuutuste tõttu üha suurema surve all. Kõige kiiremini soojeneva maailmajaona seisab Euroopa silmitsi rohkemate põudade ja üleujutustega ning suurema veepuudusega kui kunagi varem. Need probleemid ei tunne piire – need nõuavad tugevaid ja ühtseid Euroopa meetmeid. Täna veekerksuse strateegia ja maailmamerepakti osas tehtud edusammudega suurendame ühiseid jõupingutusi, et kaitsta oma mageveevarusid ja ookeane koordineerituma ja terviklikuma lähenemisviisi abil, mis kaitseb kliimat, elurikkust ja tulevasi põlvkondi.
Magnus Heunicke, Taani keskkonna- ja soolise võrdõiguslikkuse minister
Nõukogu tervitas oma järeldustes strateegiat, rõhutades tungivat vajadust taastada ja kaitsta veeringet, tõhustada veetaristut ja tagada võrdne juurdepääs veele. Ministrid rõhutasid, kui tähtis on veekerksus kõigis sektorites, innovatsioon, piiriülene koostöö ja koordineerimine. Nad rõhutasid kiireloomulist vajadust tegeleda saasteainetega nende tekkekohas, et kaitsta Euroopa vett.
Järeldustes rõhutatakse ka veega kindlustatuse strateegilist rolli ELi konkurentsivõime, kriisivalmiduse ja ülemaailmse koostöö jaoks. Nõukogu rõhutas, kui oluline on tagada piisav ja kättesaadav rahastamine veekerksuse tegevuskava rakendamiseks.
Keskkonnaministrid vahetasid arvamusi Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa maailmamerepakti üle, mille eesmärk on tugevdada ELi maailmamerepoliitikat kuues prioriteetses valdkonnas alates merekeskkonna seisundi taastamisest ja sinise majanduse hoogustamisest kuni rannikukogukondade toetamise ja merendusjulgeoleku suurendamiseni.
Ministrid rõhutasid vajadust tugevamate ja sidusamate meetmete järele, et kaitsta ja taastada mere elurikkust. Nad tervitasid pakti terviklikku lähenemisviisi, mis seob omavahel maailmamere seisundi, sinise majanduse ja rannikukogukonnad, ning rõhutasid, kui oluline on viia kooskõlla kehtivad ELi õigusaktid ja juhtimisraamistikud.
Merestrateegia raamdirektiivi eelseisev läbivaatamine leidis üldist toetust ja seda peeti oluliseks võimaluseks, et kiirendada edusamme ELi mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Ministrid märkisid, et direktiivi tuleb sidusamalt rakendada, ning kutsusid tungivalt üles ühtlustama aruandlustsükleid, et vähendada halduskoormust, ning viima need paremini kooskõlla muude ELi poliitikapõhimõtetega ja integreerima kliimamuutustega seotud kaalutlused. Ministrid rõhutasid ka vajadust sihtotstarbelise rahastamise järele, et paremini võidelda reostusega selle tekkekohas ja parandada mereala majandamist.
Muude küsimuste raames teavitasid eesistujariik Taani ja Euroopa Komisjon ministreid kolmest hiljutisest rahvusvahelisest kohtumisest:
teaduslik-poliitilise eksperdirühma ajutise tähtajatu töörühma uuesti kokku kutsutud kolmas istung (SPP OEWG 3.2) ja sellele järgnev kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist käsitlev valitsustevaheline kohtumine (SPP IM)
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
tulevane ettepanekute pakett hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kohta
Küpros teavitas ministreid erinevatest algatustest ja vahenditest, mille ta on välja töötanud, et tugevdada riigis ringmajandust ja hõlbustada selle rakendamist.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Leedu ja teised liikmesriigid teavitasid ministreid mitteametlikust dokumendist varilaevastiku ja selle poolt merekeskkonnale põhjustatud ohtude kohta, mis nõuavad kiiret reageerimist.
Ministrid kuulasid ära Tšehhi, keda toetasid teised liikmesriigid, mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 keskkonnaalase tegevuskava teemal.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Prantsusmaa ja Hispaania teavitasid ministreid ka kergsõidukite CO2 heite normidest, rõhutades eelkõige, et heiteta sõidukite puhul 2035. aastaks graafikus püsimine on oluline, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Ministrid pidasid mitteametliku lõunasöögiarutelu 2025. aasta detsembris Keenias Nairobis ÜRO Keskkonnaassamblee seitsmendal istungjärgul (UNEA-7) toimuvate rahvusvaheliste keskkonnaläbirääkimiste ettevalmistamise ja plastireostust käsitleva valitsustevahelise läbirääkimiskomitee protsessi teemal.
Kohtumisega seotud dokumendid
Ettevalmistavad dokumendid
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
