Üleilmsed kliimameetmed
EL ja selle liikmesriigid teevad kliimameetmete edendamiseks ja rahastamiseks koostööd ülemaailmsete partneritega.
Kliimaeesmärkide saavutamine üheskoos
Kliimamuutusi ei takista piirid ja ükski riik ei ole kaitstud.
Kliimakriisi saab lahendada üksnes juhul, kui kõik maailma riigid teevad koostööd.
Seepärast tegutsevad EL ja selle liikmesriigid aktviiselt mitte ainult meetmete võtmiseks ELi tasandil, vaid ka partnerite toetamiseks kogu maailmas nende kliimaeesmärkide saavutamiseks.
EL ja kõik selle liikmesriigid on Pariisi kokkuleppele – globaalse soojenemise ja kliimamuutuste vastu võitlemise leppele – alla kirjutanud ja selle ratifitseerinud.
Nad on kliimameetmete vallas eeskujuks, seades kliimaneutraalsuse eesmärgi kogu ELi jaoks siduvaks kohustuseks.
Siiski kuulub ELi arvele 8% üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest – ja see osakaal suureneb.
Äärmiselt tähtis on, et muud maailma riigid teeksid rohkem tööd, selleks et piirata globaalset soojenemist ja vähendada oma heitkoguseid.
Pariisi kliimakokkulepe
Roheline diplomaatia
Kliimamuutused on ELi välispoliitikas ja diplomaatilises tegevuses keskne element.
EL suhtleb kliima teemal partneritega eri tasanditel:
- kahepoolne ja mitmepoolne poliitiline dialoog
- rahvusvahelised läbirääkimised ja kokkulepped, näiteks Pariisi kokkulepe
- kaubanduspoliitika
- liidud ja partnerlused, nagu roheline liit Jaapaniga
Kahepoolsetes suhetes ELi mittekuuluvate riikidega jagab EL oma eksperdikogemusi kliimapoliitika vallas ja innustab partnereid astuma globaalse soojenemise vastu julgeid samme. Vajaduse korral annab EL sihipärast toetust kõige rohkem mõjutatud riikidele, et aidata viia läbi nende majanduse ümberkujundamine.
Mitmepoolse tegevuse osas on ELil aktiivne roll ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP) toimuvates üleilmsetes läbirääkimistes. EL on olnud kliimapoliitika alaste rahvusvaheliste kokkulepete, sh Pariisi kokkuleppe esirinnas.
Kliimamuutustega seotud rahastamine
Kliimamuutuste vastu võitlemine nõuab suuri rahalisi vahendeid nii ELis kui ka väljaspool selle piire.
Pariisi kokkuleppe kohaselt kohustusid arenenud riigid eraldama arengumaade toetamiseks igal aastal 100 miljardit USA dollarit (ligikaudu 90 miljardit eurot).
EL ja selle liikmesriigid on maailma suurimad kliimameetmete rahastajad avalikus sektoris. 2024. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriiki avaliku sektori vahenditest 31,7 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja mobiliseerisid täiendavalt 11 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid, et toetada arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.
Euroopa panus kliimameetmete rahastamisse (miljardites eurodes) (Infograafik)
Kõnealuste rahaliste vahenditega toetatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid ELi partnerriikides kogu maailmas, et aidata neil vähendada oma heitkoguseid ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule.
Rohkem kui üks kolmandik ELi eelarve vahenditest, mis on mõeldud naaberriikide ja arengumaade toetamiseks, eraldatakse kliimamuutustega seotud jõupingutuste toetamiseks.
Lisateave
Kliimapöörde rahastamine
Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses?
Euroopa roheline kokkulepe
Viimati läbi vaadatud: 5. november 2025