Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (terviseküsimused), 29. märts 2022

Peamised tulemused

Pärast ajakohastatud teavet ELi reageerimise kohta Ukrainas toimuva sõja tagajärgedele tervisevaldkonnas vahetasid ministrid arvamusi ELi vaktsiinisolidaarsuse strateegia järgmiste väljakutsete üle.

Ukraina tervise- ja humanitaarolukord

Komisjon teavitas delegatsioone Ukraina tervise- ja humanitaarolukorrast ning liidu kehtestatud meetmetest, sealhulgas eelkõige järgmisest: solidaarsusmehhanismi loomine Ukraina patsientide üleviimiseks, juurdepääs nakkushaiguste vastu vaktsineerimisele, eelkõige laste puhul, ning vaimse tervise algatused.

Ministrid kordasid, et on pühendunud toetama Ukrainat ja selle elanikke tervise valdkonnas, aga ka neid Ukraina piiriäärseid liidu liikmesriike, kes esmajärjekorras tagavad Ukraina pagulastele arstiabi andmise.

• Terviseministrite mitteametlik videokonverents, 15. märts 2022
• Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine: Euroopa ettevalmistamine vajaduste katmiseks (Euroopa Komisjon)

Liidu vaktsiinisolidaarsuse strateegia

Kaks aastat pärast pandeemia algust ja üks aasta pärast liidus vaktsineerimiskampaaniate käivitamist arutasid liikmesriigid oma vaktsiinide hankimise ja annetamise strateegia ajakohastamist, et tegeleda uute väljakutsetega COVID-19 vastase vaktsineerimise valdkonnas.

SARS-CoV-2 levikuga seotud epidemioloogiline olukord Euroopas ja kogu maailmas on paranemas ning samal ajal ületab vaktsiinide pakkumine nüüd nõudlust nii liikmesriikides kui ka riikides, kuhu liit vaktsiine annetab.

EL on võtnud kohustuse annetada 2022. aasta keskpaigaks 700 miljonit doosi, et toetada WHO eesmärki vaktsineerida 70 % maailma elanikkonnast. 2022. aasta märtsiks olid liikmesriigid juba eraldanud rohkem kui 400 miljonit doosi COVID-19 vaktsiine riikidele, kes seda kõige enam vajavad, mis teeb EList maailma suurima annetaja.

Vaktsiinide jagamine abivajavatele riikidele jääb ELi vaktsineerimisstrateegia keskseks eesmärgiks, kuid tõhususe suurendamiseks tuleb selle rakendamist edasi arendada.

Võimalikud muudatused ELi üldises vaktsineerimisstrateegias on järgmised:

• vaktsiinide ostulepingute kohandamine, võttes arvesse esimesed vaktsiinidoosid saanud Euroopa elanikkonna suurt osakaalu ja liikmesriikide käsutuses olevat dooside reservi;
• annetamiseks mõeldud dooside tarnimise ja varude haldamise ajakava optimeerimine seoses COVAXiga;
• korrapärane dialoog ettevõtetega nende kohanduste tegemiseks.

Samuti rõhutasid liikmesriigid, kui oluline on neid hoobasid hinnata, pidades silmas jagatud eksperditeadmisi ja teaduslikku järelevalvet liidu tasandil.

Lõpuks rõhutasid liikmesriigid vajadust määratleda võimalikult kiiresti ühine vaktsineerimisstrateegia, eelkõige seoses võimalusega suurendada juurdepääsu neljandale doosile.

• Ülemaailmne solidaarsus COVID-19 pandeemia ajal (taustteave)

Euroopa reageerimine harvikhaigustele (mitteametlik lõuna)

Rohkem kui 30 miljonit Euroopa kodanikku põeb mõnda harvikhaigust; neist 95% ei ole ikka veel saanud ravi või pole nende raviplaan sobiv.

Sellega seoses arutasid ministrid võimalust tugevdada harvikhaiguste valdkonnas koostööd ja koordineerimist liikmesriikide vahel ja ELi tasandil. Eesistujariik soovis korraldada selle mõttevahetuse, kuna tema arvates on liidu tegevuse tõhustamine kõnealuses valdkonnas konkreetne näide liidu panusest rahvatervisesse Euroopa kodanike heaks.

Liikmesriikide ja meditsiiniasutuste koostöö harvikhaiguste valdkonnas on asjaomaste patsientide aitamiseks juba väga tähtis, kuid muud vahendid saaksid ELi tegevust veelgi parandada. Eelkõige arutasid ministrid tulevase Euroopa terviseandmete ruumi rolli võitluses harvikhaigustega. Juurdepääs kvaliteetsetele terviseandmetele kindlas raamistikus võiks seega aidata kiirendada juurdepääsu uutele ohutumatele ja personaalsematele ravimeetoditele.

Muud küsimused

Eesistujariik esitas teavet hiljuti nõukogu poolt vastu võetud otsuse kohta, millega antakse luba alustada liidu nimel läbirääkimisipandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle.

• Rahvusvaheline leping pandeemiate ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta (taustteave)
• Nõukogu andis rohelise tule läbirääkimiste alustamiseks pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle (pressiteade, 3. märts 2022)

Eesistujariik tegi ülevaate erinevatest konverentsidest, mida on alates 2022. aasta jaanuarist tervise valdkonnas korraldatud. Ta mainis konverentse järgmistel teemadel: tervishoiusüsteemide vastupidavus (18. jaanuar), e-tervis (2. veebruar), ülemaailmne tervishoid (9. veebruar), harvikhaigused (28. veebruar) ja antibiootikumiresistentsus (7. märts), ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu mitteametlikku istungit Grenoble’is (10. veebruar) rahvatervise liidu loomise teemal.

Lõpetuseks teavitas eesistujariik ministreid käimasolevatest läbirääkimistest nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, et leppida kokku ühises seisukohas tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid käsitleva määruse suhtes.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas esitatud punktid.

Nõukogu võttis vastu määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse regionaalse arvepidamise osas.

• Saavutati kokkulepe regionaalsete põllumajandusandmete kogumise kohta (pressiteade, 29. november 2021)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse regionaalse arvepidamise osas