"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu kuulas ära Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles ta andis oma ELi kolleegidele ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ning käsitles Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi, eelkõige õhutõrjesüsteemide ja energiataristu valdkonnas. Seejärel pidasid ministrid arutelu Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.
Arutelu käigus mõistsid paljud ministrid hukka Venemaa raketirünnakud tsiviilisikute vastu ja Kiievis asuvat lastehaiglat tabanud hiljutise rünnaku.
Seejärel keskendus nõukogu Ukrainale antavale ELi sõjalisele toetusele, käsitledes vajadust teha lõpp Euroopa rahutagamisrahastust antava ELi toetuse blokeerimisele. Seoses Venemaa tõkestatud varadest tuleneva ootamatu tulu kasutamisega teavitas kõrge esindaja ELi ministreid edusammudest esimese 1,4 miljardi euro eeldatavaks ülekandmiseks augusti alguses. Neid vahendeid kasutatakse prioriteetse kaitseotstarbelise varustuse (õhukaitse, suurtükisüsteemid ja laskemoon) soetamise ning Ukraina kaitsetööstuse hangete rahastamiseks.
Seejärel arutas nõukogu hiljuti Šveitsis toimunud rahutippkohtumise järgseid samme. Sellega seoses rõhutas kõrge esindaja, et EL peab tegema rohkem, et kaasata partnereid kõikjalt maailmast, ning et Zelenskõi rahuvalem on jätkuvalt ainus tõeline rahuplaan, mida EL toetab.
Ainsana on sõja poolt Putin, kes kõigi kõneluste ja igasuguse relvarahu eeltingimusena nõuab Ukraina jagamist ja alade loovutamist. Ta tuletab seda meelde iga päev, saates teele tuhandeid rakette, droone ja planeerivaid pomme ning jätkates sõjalist pealetungi. Seega, kui soovite rääkida sõjapooldajast, siis rääkige Putinist, mitte Euroopa Liidust.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Lisaks teatas kõrge esindaja, et augusti lõppu kavandatud kaitseministrite ja välisministrite mitteametlikud kohtumised toimuvad Brüsselis.
Euroopa Investeerimispank
Lõunasöögi ajal pidasid ELi välisministrid mitteametliku arvamuste vahetuse Euroopa Investeerimispanga presidendi Nadia Calviñoga.
Ministrid tervitasid EIP suurenevat rolli julgeoleku- ja kaitsetööstuse valdkonnas, väljendasid huvi seda suundumust veelgi süvendada ning kutsusid üles andma Ukrainale lühiajalist toetust. Nad tervitasid ka EIP grupi suuremat toetust Ukraina energiasüsteemile ja ettevõtlusele.
Ühtlasi kinnitas EIP president, et EIP on pühendunud finantsstabiilsuse soodustamisele Jordani Läänekaldal ja Palestiina omavalitsuse reformikava toetamisele kooskõlas komisjoni toetusega.
Olukord Lähis-Idas
Välisasjade nõukogu arutas Lähis-Idas toimuvat, keskendudes kohapealsele olukorrale, sealhulgas humanitaarolukorrale Gazas ja pantvangide olukorrale.
Nõukogule tegid ettekande ELi inimõiguste eriesindaja Olof Skoog ja Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud ELi eriesindaja Sven Koopmans.
Hävitav sõda Gazas kestab juba peaaegu kümme kuud ehk 290 päeva ja me oleme tunnistajaks kurnatud tsiviilisikute järjekordsetele sunniviisilistele evakueerimistele. Gazas on üle 17 000 orvu. Ning humanitaarabi juurdepääs, mis oli alati keeruline, on nüüdseks pea olematu.
Praktiliselt iga inimene Gazas sõltub ellujäämiseks abist. 96% Gaza elanikkonnast on teravas toidupuuduses. Öelge mida tahate, kuid olukord on õudusttekitav ja väljakannatamatu ning me peame tegema kõik endast oleneva, et see lõpetada. Et säiliks inimlikkus meis endis.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kõrge esindaja märkis, et kahjuks ei ole relvarahu ja pantvangide vabastamise üle peetavatel läbirääkimistel positiivset tulemust silmapiiril näha.
Mõttevahetuse käigus arutasid ministrid piirkonnas olukorra eskaleerumise ohtu ja Rahvusvahelise Kohtu viimatist nõuandvat arvamust. Nad arutasid ka seda, kuidas Araabia ja muude partneritega tehtavale koostööle tuginedes liikuda sisukalt kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse suunas.
Nõukogu vahetas arvamusi ka selle üle, kuidas kõige paremini suurendada ELi toetust Palestiina omavalitsusele, et nii palestiinlaste kui ka iisraellaste huvides vältida selle kokkuvarisemist. Sellega seoses teavitas komisjon ELi ministreid Palestiina omavalitsusele märkimisväärse mitmeaastase toetuspaketina antavast ELi poliitilisest ja rahalisest abist, millega toetatakse Palestiina omavalitsuse reformikava.
Lisaks tegi nõukogu kokkuvõtte ELi-Iisraeli assotsiatsiooninõukogu kohtumise ettevalmistustest.
Päevakajalised küsimused
Päevakajaliste küsimuste raames vahetas nõukogu arvamusi digidiplomaatia üle, tuginedes Euroopa välisteenistuse ja komisjoni hiljutisele eduaruandele.
Nõukogu järeldused ja muud otsused
Nõukogu kiitis heaks järeldused Armeeniaga viisanõude kaotamise dialoogi alustamise kohta.
Ühtlasi võttis nõukogu Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu abimeetmed Armeenia relvajõudude ja Mauritaania Islamivabariigi relvajõudude toetamiseks.
Peale selle pikendas nõukogu kuni 31. jaanuarini 2025 ELi piiravaid meetmeid seoses Venemaa Föderatsiooni jätkuva Ukrainas valitsevat olukorda destabiliseeriva tegevusega ning kandis inimõiguste raske rikkumise eest loetellu neli isikut ja kaks üksust, kes on muu hulgas kasutanud piinamist ning süstemaatilist ja laialdast seksuaalset ja soolist vägivalda.
