Nõukogu (üldasjad), 17.-18.11.2015, 17.–18. november 2015

Peamised tulemused

Nõukogu alustas ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu 17.-18. detsembri 2015. aasta kohtumiseks, lähtudes selgitustega päevakorra kavandist. „Täna alustasime ettevalmistusi järgmiseks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, arutades kuut teemat, mida Euroopa riigijuhte kutsutakse üles käsitlema. Nendeks on Pariisi rünnakute järgne terrorismivastane võitlus; ränne – riigipead ja valitsusjuhid annavad oma hinnangu juba vastu võetud otsuste rakendamisel tehtule; viie juhi aruanne majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta; ühisturu lõpuleviimine; Ühendkuningriigi referendumiplaanid; suhted Venemaaga ning olukord Ukrainas,” ütles Luksemburgi välisminister ja nõukogu eesistuja Jean Asselborn.

Luksemburgi eesistumise üks prioriteet oli õigusriigialase poliitilise dialoogi algatamine. Mul on hea meel, et järgmine eesistujariik Madalmaad soovib jätkata nende küsimustega tegelemist ja tugineb täna toimunud arvamuste vahetusele.” Jean Asselborn, Luksemburgi välis- ja Euroopa asjade minister

Ministrid pidasid oma esimese iga-aastase õigusriigialase dialoogi, millele pandi alus 2014. aasta detsembris. Nad jagasid selle valdkonna sõlmküsimustest saadud kogemusi ja arvamusi, kuidas kõige paremini reageerida. Ministrid käsitlesid eraldi ka õigusriigi teemat digitaalajastul. „Luksemburgi eesistumise üks prioriteet oli õigusriigialase poliitilise dialoogi algatamine,” ütles Jean Asselborn, lisades: „Mul on hea meel, et järgmine eesistujariik Madalmaad soovib jätkata nende küsimustega tegelemist ja tugineb täna toimunud arvamuste vahetusele.”

Ministrid tegid samuti kokkuvõtte käimasolevatest aruteludest nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise kokkuleppe üle, mille eesmärk on parandada ELi tegevust seadusandjana. Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe üks peamisi eesmärke on tagada, et ELi õigusaktid ja poliitika saavutaksid oma eesmärgid võimalikult väikeste kuludega. Kolme institutsiooni eesmärk on jõuda kokkuleppele aasta lõpuks.

Ühtekuuluvuspoliitika

Eesistujariik kutsus ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavaid ministreid üldasjade nõukogu istungile, mis on pühendatud järgmistele teemadele:

Ühtekuuluvuspoliitika on üks peamisi viise, kuidas EL saab anda oma panuse keskkonnasäästlikku majandusse.” Camille Gira, Luksemburgi riigisekretär

Pidades silmas detsembris Pariisis toimuvat ÜRO kliimakonverentsi, võttis nõukogu vastu selleteemalised järeldused. Need hõlmavad ühtekuuluvuspoliitika ja üldisemalt 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panust, et toetada liikumist vähese CO2-heitega majanduse suunas. „Ühtekuuluvuspoliitika on üks peamisi viise, kuidas EL saab anda oma panuse keskkonnasäästlikku majandusse. Ajavahemikul 2014–2020 eraldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kliimaküsimustega soetud meetmeteks 110 miljardit eurot, millest 45 miljardit eurot läheb vähese CO2-heitega majanduse suunas liikumise toetamiseks,” ütles Luksemburgi säästva arengu ja infrastruktuuri riigisekretär ja nõukogu eesistuja Camille Gira.

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles tehakse kokkuvõtte kogemustest, mis on saadud Euroopa territoriaalse koostöö (tuntud ka kui Interreg) käivitamisest möödunud 25. aasta jooksul, ja Interregi panusest ühtekuuluvuspoliitikasse. Lisaks arutas nõukogu Interregi lisaväärtust piiriülese kultuurilise ja institutsionaalse õppimisprotsessi jaoks.

Samuti võttis nõukogu vastu järeldused, milles määratletakse liikmesriikide prioriteedid ja ootused seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lihtsustamisega, mis on valmistanud pidevalt muret toetusesaajatele ja kõigile programmide haldamise ja kontrolliga tegelevatele asutustele.

• Outcome of the Council meeting