Üldasjade nõukogu, 18.6.2019, 18. juuni 2019

Peamised tulemused

Laienemine

Nõukogu võttis vastu järeldused ELi laienemispoliitika ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta.

Nõukogu järeldustes kinnitatakse taas nõukogu pühendumust laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt 2006. aasta detsembris heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega.

Nõukogu rõhutab taas, et laienemine kujutab endast jätkuvalt strateegilist investeeringut rahu, demokraatia, jõukuse, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse Euroopas.

Kinnitades oma 26. juuni 2018. aasta järeldusi, peab nõukogu tervitatavaks ajaloolist ja pretsedenditut Prespa kokkulepet ning võtab hoolikalt teadmiseks komisjoni soovituse alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia Vabariigi ja Albaaniaga, tuginedes positiivsele hinnangule tehtud edusammude ja nõukogu poolt kindlaksmääratud tingimuste täitmise kohta. Võttes arvesse piiratud aega ja küsimuse tähtsust, pöördub nõukogu selle teema juurde tagasi, et teha võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2019. aasta oktoobris, selge sisuline otsus.

Kõigi liikmesriikide vahel konsensuse teel kokku lepitud lahendus on keeruka läbirääkimisprotsessi käigus tehtud pingsa töö tulemus, mis saadab positiivse sõnumi, et oma kohustusi täitvatel partneritel säilib selge ELiga ühinemise väljavaade ja ajakava. Tänase nõukogu istungi tulemus kinnitab taas, et laienemispoliitika edendamine ELi sisemise ühtekuuluvuse alusel suurendab ELi ülemaailmse tegevuse (mis algab meie vahetust naabrusest) sidusust ja tähtsust. Rumeenia Euroopa asjade eest vastutav minister George Ciamba

• Nõukogu järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik

Nõukogus toimus Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumise eel poliitiline mõttevahetus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle. Ministrid vahetasid arvamusi muudetud läbirääkimispaketi eelnõu kohta, mille eesistujariik Rumeenia koostas käesoleval poolaastal tehtud pingsa töö tulemusel.

Dokumendi eesmärk on selgitada ja lihtsustada läbirääkimislaual olevaid võimalusi, et hõlbustada eelseisvaid juhtidevahelisi arutelusid, lähtudes põhimõttest, et milleski ei ole kokku lepitud enne, kui kõiges on kokku lepitud.

Töö läbirääkimispaketi eelnõu kallal peaks jätkuma Soome eesistumisajal, tuginedes 20.-21. juuni kohtumisel juhtide poolt antavatele suunistele.

Oma eesistumisperioodil nõukogus oleme teinud pingsat tööd mitmeaastase finantsraamistiku ja sellega seotud valdkondlike programmide kallal. Tehtud jõupingutuste hulka kuulub ka muudetud läbirääkimispaketi eelnõu koostamine. See loob eesistujariigi arvates kindla aluse, millelt meie Soome kolleegid saavad kõnealust tööd jätkata, pidades silmas õigeaegset kokkuleppele jõudmist. Rumeenia Euroopa asjade eest vastutav minister George Ciamba

• Eesistujariigi koostatud muudetud läbirääkimispaketi eelnõu (14.6.2019)

Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumine

Nõukogu viis järelduste eelnõu arutades lõpule ettevalmistused Euroopa Ülemkogu 20.-21. juuni 2019. aasta kohtumiseks.

ELi juhtidel on kohtumisel kavas

• teha otsused järgmiseks institutsiooniliseks tsükliks ametikohtadele nimetamise kohta ning võtta vastu ELi strateegiline tegevuskava aastateks 2019–2024
• pöörduda tagasi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teema juurde
• arutada kliimamuutuste küsimust ÜRO peasekretäri 23. septembril 2019 korraldatava ülemaailmse kliimameetmete alase tippkohtumise eel
• arutada Euroopa poolaasta kontekstis riigipõhiseid soovitusi
• tutvuda väärinfot ja valimisi käsitleva aruandega, mille eesistujariik Rumeenia on koostanud koostöös komisjoni ja kõrge esindajaga

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 20.-21.6.2019

Euroopa poolaasta

Nõukogu arutas horisontaalset aruannet riigipõhiste soovituste kohta ja otsustas edastada selle Euroopa Ülemkogule.

ELi tagasipöördumistunnistus

Nõukogu võttis ilma aruteluta vastu direktiivi ELi tagasipöördumistunnistuse kohta. Direktiiviga ajakohastatakse ELi tagasipöördumistunnistust käsitlevaid norme, selle vormi ja turvaelemente. See lihtsustab kolmandates riikides formaalsusi selliste esindamata ELi kodanike jaoks, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud.

• Nõukogu võttis vastu direktiivi ELi tagasipöördumistunnistuse kohta (pressiteade, 18.6.2019)