"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu kiitis heaks järeldused laienemise ning ELi ja Lääne-Balkani stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta.
Järeldustes hinnatakse olukorda kõigis ELi kandidaatriikides ja partnerites, esitatakse suunised reformiprioriteetide kohta ning kinnitatakse nõukogu pühendumust ELi laienemispoliitikale. Kooskõlas muudetud laienemismetoodikaga, mille nõukogu kiitis heaks 2020. aastal, pööratakse suurt tähelepanu põhjalikele reformidele sellistes valdkondades nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng ja konkurentsivõime, demokraatlike institutsioonide tugevdamine ja avaliku halduse reform.
Tulenevalt Euroopa Ülemkogu juunikuise kohtumise järeldustest ja sellele järgnenud komisjoni 12. oktoobri 2022. aasta soovitusest, soovitab nõukogu anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse, tingimusel et Euroopa Ülemkogu selle kinnitab, ning eeldusel, et õigusriigi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, rände haldamise ja põhiõiguste tugevdamiseks võetakse komisjoni soovituses täpsustatud meetmed. Nõukogu jääb ootama selle otsuse kinnitamist detsembris toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
ELi laienemispoliitika on ülimalt tähtis rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tugeva alusena meie maailmajaos. Oma järeldustega saadab nõukogu tugeva sõnumi oma pühendumusest ELi laienemisele. Mul on eriti hea meel soovituse üle anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus ning Ukraina reformipüüdluste tunnustamise üle sellistel rasketel aegadel. EL jätkab Ukraina toetamist teel ELi tulevase liikmesuse suunas ning leppisime kokku, et pöördume tagasi assotsieerunud kolmiku olukorra juurde, tuginedes komisjoni poolt järgmisel kevadel esitatud ajakohastatud teabele.
Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade minister Mikuláš Bek
Nõukogu leppis kokku oma volitustes läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva määruse ettepaneku üle.
Olukorras, kus poliitkampaaniad toimuvad üha enam internetis ja piiriüleselt, on selle ettepaneku eesmärk edendada ELis poliitreklaami läbipaistvuse kõrgeid standardeid, piirata suunatud reklaami kasutamist poliitilistel eesmärkidel ning hõlbustada poliitreklaami teenuste piiriülest osutamist ja järelevalvet. See aitab võidelda desinformatsiooni, teabega manipuleerimise ja valimistesse sekkumise vastu ning tagab avatud demokraatliku arutelu ELi liikmesriikides.
Nõukogu volitused põhinevad komisjoni ettepanekul ning tugevdavad kavandatud norme, selgitavad nende rakendamist ja püüavad suurendada õiguskindlust.
Jõudsalt arenevas demokraatias peaksid inimesed saama objektiivset, läbipaistvat ja pluralistlikku teavet, mida ei ole manipuleeritud. Neil peaks olema lihtne ära tunda poliitreklaame, eriti internetis, ja aru saada, kes on nende taga. Samuti peame piirama ja rangelt jälgima suunamismeetodite kasutamist. Uue määrusega tagatakse kogu ELis ajakohased normid meie demokraatlike protsesside kaitsmiseks.
Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade minister Mikuláš Bek
Iga-aastase õigusriigidialoogi raames pidasid ministrid riigipõhise arutelu, keskendudes peamistele arengutele Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Rootsis.
Arutelu on osa nõukogu pühendumisest sellele, et muuta iga-aastast õigusriigidialoogi tugevamaks ja struktureeritumaks, austades samas täielikult objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtteid. Igale liikmesriigile pühendatakse umbes pool tundi. Arutelu toimub komisjoni aruande valguses, mis käsitleb õigusriigi olukorda. Ministrid jagavad oma kogemusi, kommentaare ja parimaid tavasid seoses nimetatud arengutega avatud ja konstruktiivse poliitilise dialoogi vormis.
Riigipõhiseid arutelusid on peetud alates 2020. aasta novembrist ja see oli viies voor. 25 liikmesriigi olukorda käsitletakse nüüd nende arutelude raames.
Ministrid pidasid arutelu Euroopa Ülemkogu 15. detsembri kohtumise järelduste eelnõu üle.
Euroopa Ülemkogu käsitleb oma kohtumisel Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda kõigis selle mõõtmetes ja ELi jätkuvat toetust Ukrainale. Juhid pöörduvad tagasi ka energeetika ja majanduse teemade juurde.
Julgeoleku ja kaitse valdkonnas arutab Euroopa Ülemkogu strateegilise kompassi rakendamist ning viise ELi julgeoleku- ja kaitsealase suutlikkuse edasiseks suurendamiseks. Samuti annab Euroopa Ülemkogu suuniseid ELi partnerite toetamiseks.
Juhid peavad ka strateegilise arutelu suhete üle lõunanaabrusega ja transatlantiliste suhete üle.
Nõukogu kiitis heaks ühisavalduse ELi 2023.–2024. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, mille üle pidasid läbirääkimisi komisjon, parlament ja nõukogu eesistujariik koos kolme järgmise eesistujariigiga.
Euroopa Parlamendi presidenti Roberta Metsolat, peaminister Petr Fialat (eesistujariigi Tšehhi nimel) ja komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit kutsutakse üles allkirjastama ühisavaldus Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumise raames.
Samuti kiitis nõukogu aruteluta heaks punktid, mis on esitatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.
ELi laienemispoliitika on ülimalt tähtis rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tugeva alusena meie maailmajaos. Oma järeldustega saadab nõukogu tugeva sõnumi oma pühendumusest ELi laienemisele. Mul on eriti hea meel soovituse üle anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus ning Ukraina reformipüüdluste tunnustamise üle sellistel rasketel aegadel. EL jätkab Ukraina toetamist teel ELi tulevase liikmesuse suunas ning leppisime kokku, et pöördume tagasi assotsieerunud kolmiku olukorra juurde, tuginedes komisjoni poolt järgmisel kevadel esitatud ajakohastatud teabele.