"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Üldasjade nõukogu (ühtekuuluvuspoliitika), 22. november 2022
Peamised tulemused
Ühtekuuluvuspoliitika pikaajaline mõju ELi piirkondadele
Nõukogu arutas ühtekuuluvuspoliitika rolli olulise vahendina pikaajalise lähenemise edendamisel ELis ja erinevuste vähendamisel eri piirkondade arengutasemes.
Ministrid tervitasid ühtekuuluvuspoliitika panust vähem ja rohkem arenenud piirkondade ja liikmesriikide vahelise lõhe kaotamisseviimastel aastakümnetel ning märkisid selle positiivset mõju ka väljaspool neid piirkondi, mis saavad ELi programmidest kõige rohkem kasu.
Nad rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitika on tänapäevane ja paindlik investeerimisvahend, mis aitab piirkondadel kogu ELis töötada ühiste pikaajaliste eesmärkide nimel, tegeledes samal ajal vajaduse korral kohapealsete pakilisemate probleemidega.
Mõttevahetuse käigus tutvustasid ministrid ka oma seisukohti mitmesugustes küsimustes, nagu ühtekuuluvuspoliitika peamised eesmärgid ja põhimõtted, mida tuleb tulevikus kaitsta, poliitika ees seisvad väljakutsed ja viis, kuidas nendega kõige paremini tegeleda. Ministrid käsitlesid ka ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust võrreldes teiste ELi poliitikameetmete ja vahenditega ning rõhutasid vajadust luua eri vahendite vahel rohkem sünergiat, et saavutada paremini ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärgid.
Muu hulgas rõhutasid nad, et ühtekuuluvuspoliitika peaks tuginema tugevale ja tõhusale riiklike ja ELi poliitikameetmete ja vahendite kombinatsioonile, et aidata piirkondadel toime tulla mitmesuguste probleemidega, mis tulenevad demograafilistest ja tehnoloogilistest muutustest ning digi- ja rohepöördest, tagades, et ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale.
Ühtekuuluvuspoliitika on võimas ja dünaamiline Euroopa investeerimisvahend, mis aitab liikmesriikidel ja nende piirkondadel areneda. Ühtekuuluvuspoliitika abil on suudetud hiljutistele kriisidele paindlikult reageerida, kuid selle tõeline tugevus seisneb kohaliku tasandi pikaajalistes ümberkorraldustes. Peame tagama, et see poliitika on jätkuvalt eesmärgipärane ka tulevikus ning aitab ELi piirkondadel tõhusalt lahendada mitmesuguseid probleeme, millega nad silmitsi seisavad, nagu demograafilised muutused ning rohe- ja digipööre.
Tšehhi digiülemineku eest vastutav asepeaminister ja regionaalarenguminister Ivan Bartoš
Nõukogu kiitis heaks järeldused ühtekuuluvuspoliitika kohta, milles antakse üldine hinnang selle poliitika rollile ELi regionaalarengu edendamisel ning esitatakse rakendamise peamised tugevused ja väljakutsed, samuti võimalikud tulevikuväljavaated.
Järeldustes käsitletakse ühtekuuluvuspoliitika eri aspekte, sealhulgas selle lisaväärtust, selle rolli hiljutiste kriiside lahendamisel, territoriaalseid elemente ja poliitika tulevikku pärast 2027. aastat. Tuuakse esile poliitika peamised eelised, näiteks asjaolu, et iga kulutatud euro suurendab ELi SKPd hinnanguliselt 2,7 euro võrra. Nõukogu teeb samuti ettepanekuid valdkondade kohta, mida tuleks veelgi parandada, näiteks normide lihtsustamine ja ühtlustamine, kattumise vältimine teiste ELi programmidega ning vajadus võtta arvesse iga piirkonna eripärasid.
Nõukogu kiitis aruteluta päevakorrapunktina ametlikult heaks ELi 2023. aasta eelarve, milles oli kokku lepitud 14. novembril Euroopa Parlamendiga peetud läbirääkimistel. Kulukohustuste kogusummaks kehtestati 186,6 miljardit eurot. See on 1,1% rohkem kui muudetud 2022. aasta eelarves. Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kulude ülemmäärade raames on eraldatud 0,4 miljardit eurot, mis võimaldab ELil reageerida ettenägematutele vajadustele. Maksete kogusumma on 168,6 miljardit eurot, mis on 1% rohkem kui 2022. aastal.