Peamised tulemused

Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime

Siseministrid arutasid direktiivi ettepanekut, mis käsitleb selliste kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet, mis osutavad ELis elutähtsaid teenuseid, nagu tervise, transpordi või joogiveega seotud teenused. Ministrid jagasid oma esialgseid seisukohti komisjoni 2020. aasta detsembri ettepaneku kohta.

Praegune COVID-19 pandeemia on taas toonud esiplaanile meie ühiskondade vastastikuse sõltuvuse. Ainult koostöö abil saame tagada, et meie kodanike igapäevaeluks vajalikud elutähtsad teenused on vastupanuvõimelised ja valmis vastu pidama mis tahes eesootavale väljakutsele, olgu see siis mõni tulevane pandeemia, terrorirünnak või kliimamuutuste mõju. Täna väljendasid ministrid oma tahet konkreetsete meetmete võtmiseks, andes eesistujariigile volitused selle olulise direktiiviga tehtava töö jätkamiseks.

Portugali siseminister Eduardo Cabrita

Ministrid olid üldiselt ühel meelel, et selles valdkonnas on vaja õigusakte ajakohastada, eelkõige selleks, et suurendada hõlmatud sektorite arvu. Mitu liikmesriiki rõhutas ka seda, kui oluline on laiendada kohaldamisala taristu kaitselt laiemale üksuste vastupidavusvõime kontseptsioonile, sealhulgas taastumisvõimele ja talitluspidevusele.

Arutelu käigus valitses laialdane üksmeel, et on vaja tugevdada seost küber- ja füüsilise julgeoleku vahel ning tagada vastastikune täiendavus käesoleva ettepaneku ja selle direktiivi eelnõu vahel, mis käsitleb meetmeid küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme saavutamiseks kogu ELis ja on praegu samuti arutlusel. Lisaks rõhutasid paljud liikmesriigid, et vajaduse puhul kehtestada ELi tasandil ühised miinimumnormid tuleb arvesse võtta liikmesriikide esmast vastutust riikliku julgeoleku eest. Lisaks rõhutasid mõned liikmesriigid vajadust tagada ühise lähenemisviisiga teatav paindlikkus, milles võetakse arvesse riiklike struktuuride erinevusi.

Töö ettepanekuga jätkub nüüd tehnilisel tasandil.

• Uus direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime suurendamiseks (eesistujariigi aruteludokument)
• Uus direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime suurendamiseks (Euroopa Komisjon)

Varjupaiga- ja rändelepe

– Koostöö kolmandate riikidega tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas

Ministrid arutasid rände välisaspekte, tuginedes komisjoni teatisele koostöö tõhustamise kohta tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas ning hinnangule kolmandate riikide koostöö kohta tagasivõtmise valdkonnas osana uuest viisaeeskirja mehhanismist.

Ministrid kordasid, et laiema rändealase koostöö osana on oluline teha kolmandate riikidega tõhusat koostööd tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas. Nad leppisid kokku, et selles valdkonnas tuleks tööd kiirelt jätkata, et parandada koostööd peamiste riikidega nii kiiresti kui võimalik. Eesistujariik jätkab selle arutelu alusel tööd tehnilisel tasandil.

– Rände- ja varjupaigalepe

Eesistujariik teavitas ministreid rände- ja varjupaigaleppe üle peetavate läbirääkimiste seisust. Paljudes leppega hõlmatud küsimustes on käimas töö eri tasanditel.

Poliitilisel tasandil teatas eesistujariik oma kavatsusest keskenduda mõnele eelmistes aruteludes kindlaks määratud peamisele poliitilisele küsimusele, sealhulgas välismõõtmele, ELi välispiiride tõhusale haldamisele ning solidaarsusele ja vastutusele. Tehnilisel tasandil edeneb töö õigusaktidega, mis on seotud rände sisemõõtmega. Mõne sellise õigusakti, eelkõige ELi varjupaigaameti ja sinise kaardi direktiivi üle peetavad arutelud on juba lõppjärgus.

• Uus rände- ja varjupaigalepe (Euroopa Komisjon)
• ELi rändepoliitika (taustteave)
• ELi varjupaigasüsteemi reform (taustteave)

ELi ja Põhja-Aafrika riikide koostöö

Ministrid vahetasid arvamusi ELi ja Põhja-Aafrika riikide vahelise koostöö tõhustamise üle, tuginedes eesistujariigi ettepanekule käivitada selle piirkonna riikidega justiits- ja siseküsimuste alane poliitiline dialoog, mis keskenduks operatiivkoostöö tõhustamisele. Eesistujariik on teinud ettepaneku kaasata Egiptus, Liibüa, Tuneesia, Alžeeria ja Maroko ning teises etapis Aafrika lääneranniku ja Saheli piirkonna riigid.

Algatuse toetuseks võttis sõna enamik liikmesriike, mis annab märku, et eesistujariigi algatust toetatakse laialdases üksmeeles. Mitu liikmesriiki osutas, et vaja on sidusust olemasoleva poliitikaraamistiku ja selliste koostöövormide vahel nagu valdkondlikud dialoogid. Teemade osas kutsus enamik liikmesriike üles keskenduma rändele, teised nimetasid ka julgeolekut (sealhulgas terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus). Eesistujariik teatas oma kavatsusest korraldada mais ministrite tasandi kohtumine Põhja-Aafrika riikidega.