"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Siseministrite videokonverents, 14. detsember 2020
Peamised tulemused
Rände- ja varjupaigaküsimused
Siseministrid arutasid rände ja varjupaigalepet käsitlevate komisjoni ettepanekute peamisi elemente. Need hõlmasid välismõõdet, kavandatavat sisenemiseelset etappi, solidaarsusmehhanismi, rände- ja varjupaigaküsimuste liidusisest haldamist, mitmesuguseid vahendeid tagasisaatmise parandamiseks, asutuste rolli, seaduslikke võimalusi Euroopasse sisenemiseks ning integratsiooni. Töö kõnealuste ettepanekutega jätkub lähikuudel.
Komisjoni uue rände- ja varjupaigaleppe ettepanekud on andnud meile nii vajaliku uue alguse. ELi liikmesriigid on pühendunud ühise lähenemisviisi leidmisele ning juba on jõutud suures osas kokkulepe mitmes aspektis, sealhulgas välismõõtme, piiride ja tagasisaatmise osas. Samuti ollakse laialdaselt valmis näitama üles solidaarsust suure rändesurve all kannatavate liikmesriikidega. Siiski on vaja täiendavaid arutelusid, et jõuda selgusele, milline saab praktikas olema õiglane tasakaal solidaarsuse ja vastutuse vahel.
Stephan Mayer, parlamentaarne riigisekretär sise-, ehitus- ja kogukondade ministri juures
Komisjon andis ministritele ka ülevaate ELi ja kolmandate riikide partnerite koostööst tõhusa tagasivõtmise ja rände parema haldamise tagamisel. Koostöö kolmandate riikide partneritega nõuab ulatuslikke, tasakaalustatud, kohandatud ja vastastikku kasulikke partnerlusi. Viimastel kuudel on EL ja liikmesriigid tihendanud koostööd mitmete partneritega nii poliitilisel kui ka operatiivtasandil, sealhulgas Lääne-Balkanil, Põhja-Aafrikas, Lääne-Aafrikas ja Aasias.
Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, millised on edasised sammud sisejulgeolekut ja Euroopa politseipartnerlust käsitlevate nõukogu järelduste rakendamise tagamiseks osana laiematest jõupingutustest ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks. Järelduste eesmärk on veelgi parandada koostööd kõnealuses valdkonnas, et reageerida paremini muutuvatele julgeolekuprobleemidele ja kasutada ära tehnoloogia arengu potentsiaali.
Neis korratakse mitmeid poliitilisi prioriteete, mida tuleb saavutada alates praegusest kuni 2025. aastani. Järeldustes kirjeldatakse üksikasjalikult ka edasisi samme mitmes valdkonnas, nagu õiguskaitsealane koostöö, tehnoloogia arenguga sammu pidamine, ülemaailmne koostöö, võitlus rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu ning terrorismi ennetamine ja selle vastu võitlemine.
Ministrid tervitasid komisjoni 9. detsembri teatist ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava kohta, mis järgnes ministrite 13. novembri avaldusele.
Eesistujariik rõhutas ka krüpteerimist käsitleva nõukogu resolutsiooni tähtsust.
Eesistujariik andis ministritele ülevaate Euroopa Parlamendiga saavutatud esialgsest kokkuleppest terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist käsitleva määruse eelnõu suhtes. Esialgse kokkuleppe tekst esitatakse ELi suursaadikutele 16. detsembril. Seejärel peavad selle ametlikult vastu võtma nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament.
Õigusakti eesmärk on terroristliku veebisisu kiire eemaldamine ja selleks kõigi liikmesriikide jaoks ühise vahendi loomine. Liikmesriikide pädevatel asutustel oleks õigus teha teenuseosutajatele kogu ELis eemaldamiskorraldusi terroristliku sisu eemaldamiseks või sellele kõigis liikmesriikides juurdepääsu blokeerimiseks ühe tunni jooksul. Kavandatud normid sisaldavad tugevaid kaitsemeetmeid sõna- ja teabevabaduse ning ettevõtlusvabaduse austamise tagamiseks.
Ministrid tegid kokkuvõtte koostalitlusvõime rakendamisel tehtud edusammudest ja kinnitasid, et nad kiidavad muudetud ajakava heaks.
Uue koostalitlusvõime raamistiku rakendamine käib käsikäes mitme justiits- ja siseküsimuste valdkonna IT-süsteemi, eelkõige uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ning kolmandate riikide kodanikke käsitleva Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN) loomise ja ajakohastamisega. COVID-19 pandeemia tõttu pikenenud viivituste tõttu kehtestati riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõtmiseks muudetud ajakava, mille kohaselt peaksid kõik kolm süsteemi hakkama toimima 2022. aastaks.
Komisjoni uue rände- ja varjupaigaleppe ettepanekud on andnud meile nii vajaliku uue alguse. ELi liikmesriigid on pühendunud ühise lähenemisviisi leidmisele ning juba on jõutud suures osas kokkulepe mitmes aspektis, sealhulgas välismõõtme, piiride ja tagasisaatmise osas. Samuti ollakse laialdaselt valmis näitama üles solidaarsust suure rändesurve all kannatavate liikmesriikidega. Siiski on vaja täiendavaid arutelusid, et jõuda selgusele, milline saab praktikas olema õiglane tasakaal solidaarsuse ja vastutuse vahel.
