"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 7.–8. juuni 2021
Peamised tulemused
Justiitsküsimused (esmaspäev, 7. juuni)
Võitlus ebaseadusliku veebisisu vastu
Ministrid pidasid arutelu selle üle, kuidas võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu digiteenuste õigusakti ettepaneku kontekstis.
Väljendusvabadus on põhiõigus, mida tuleb kaitsta. Samal ajal on selge, et me ei saa lubada ebaseadusliku sisu kontrollimatut levikut veebiplatvormidel. Digiteenuste õigusakti edu võti on õige lähenemisviisi leidmine nende oluliste põhimõtete tasakaalustamiseks ning justiitsministrid kordasid täna oma soovi jätkata nendes aruteludes osalemist.
Portugali justiitsminister Francisca Van Dunem
Arutelus keskenduti peamiselt aspektidele, mis on seotud riikide ametiasutuste poolt teenuseosutajatele antud korraldusega võidelda ebaseadusliku sisu vastu või anda teavet, ning suurte teenuseosutajate kohustusele teatada ametiasutustele raskete kuritegude kahtlustest.
Mõttevahetuse käigus rõhutasid ministrid väljendusvabaduse tähtsust ja vajadust leida õige tasakaal, et mis tahes piirangud jääksid erandiks.
Riikide ametiasutuste korraldustega seotud aspektide osas väljendasid ministrid üldiselt toetust kavandatud süsteemile, kuid märkisid, et teksti tuleb täiendavalt selgitada, eelkõige tagamaks, et digiteenuste õigusakt ei mõjuta olemasolevate ja tulevaste justiits- ja siseküsimuste valdkonna õigusaktide toimimist.
Seoses teenuseosutajate kohustusega teatada rasketest kuritegudest pidasid ministrid vajalikuks selgitada mõisteid „raske kuritegu, millega kaasneb oht inimeste elule või turvalisusele“ ja „viivitamata“.
Ministrid vahetasid arvamusi riiklike prokuratuuride põhielementide üle. See teema on osa dialoogist õigusriigi põhimõtet käsitlevatel õigusküsimustega seotud teemadel.
Arutelude käigus keskendusid ministrid kolmele teemale: prokuratuuride sõltumatus täitevvõimust, kohtusüsteemi digitaliseerimine ning piisavad inim- ja rahalised ressursid.
Nõukogu kiitis täna heaks üldise lähenemisviisi, mis käsitleb määruse ettepanekut õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. Määruse eelnõu eesmärk on tagada ettevõtjatele ja kodanikele suurem õiguskindlus nõuete piiriülese loovutamise puhul, hõlbustades seeläbi juurdepääsu rahastamisele ning edendades piiriülest investeerimist ELis.
Kavandatava määrusega võetaks ELi tasandil vastu ühtsed kollisiooninormid, kõrvaldades nii õiguslikud riskid ja potentsiaalsed süsteemsed tagajärjed nõuetega tehtavate piiriüleste tehingute puhul, võimaldades piiriülest investeerimist, odavamate laenude saamist ning turgude täiendavat lõimumist. Nii aidatakse kaasa õiguskindluse suurendamisele kogu ELis.
Nõukogu kiitis heaks üldise lähenemisviisi e-CODEXi süsteemi määruse suhtes, mille eesmärk on parandada pädevate õigusasutuste piiriülese andmevahetuse tõhusust ning hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust kodanikele ja ettevõtjatele.
Nõukogu kiitis täna samuti heaks üldise lähenemisviisi määruse suhtes, millega muudetakse määrust, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Selle dokumendi eesmärk on suurendada ameti volitusi ja parandada selle toimimist tõhusamate menetluste abil.
Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu
Muude küsimuste all tutvustas Euroopa Komisjon organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegiat ja inimkaubanduse vastu võitlemise strateegiat, mis võeti vastu 2021. aasta aprillis.
„Meie ühiskondade digiüleminek toob endaga kaasa palju kasu, kuid ka teatavaid julgeolekualaseid väljakutseid. COVID-19 pandeemia on neid muutusi kiirendanud, tuues kaasa suurema internetikuritegevuse ja laialdasema tuginemise digitaalsetele vahenditele politseikoostöös. Täna oli arutusel mitu poliitikavaldkonda, mis võimaldavad meil julgeoleku digitaalse tuleviku jaoks paremini valmis olla.
Portugali siseminister Eduardo Cabrita
Ministrid vahetasid arvamusi tehisintellekti puudutavate sisejulgeoleku väljavaadete üle pärast seda, kui komisjon oli tutvustanud oma hiljutist ettepanekut võtta vastu tehisintellekti käsitlev määrus. Nad rõhutasid, kui oluline on tagada õiguskaitseasutuste jaoks õiguskindlus, et nad saaksid kuritegevuse vastu võitlemisel jätkuvalt kasutada uusi vahendeid, tagades samal ajal kodanike põhiõiguste täieliku kaitse.
Ministrid arutasid ka COVID-19 mõju kuritegevuse ennetamisele ja selle vastu võitlemisele. Nad andsid poliitilisi suuniseid prioriteetsete meetmete kohta, mille eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet ja valmisolekut sisejulgeoleku valdkonnas, tegeleda COVID-19 kriisi tagajärgedega, pidades silmas võimalikke sarnaseid kriise tulevikus.
Ministrid tegid kokkuvõtte Europoli määruse muutmist käsitleva määruse üle peetavate arutelude edenemisest. Eesistujariik on lähinädalatel endiselt pühendunud töö jätkamisele, eesmärgiga lõpetada võimalikult paljude elementide käsitlemine ja saada juuni lõpuks volitused läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga.
Pärast komisjoni ettekannet pidasid ministrid esialgse arutelu Schengeni strateegia üle, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2. juunil.
Strateegia ja sellele lisatud ettepanekute eesmärk on taastada Schengeni ala täielik toimimine, suurendada liikmesriikide vastastikust usaldust ja võtta arvesse COVID-19 kriisist saadud õppetunnid, eelkõige seoses meetmete parema koordineerimisega ELi tasandil. Strateegias võetakse terviklik lähenemisviis vaba liikumise ala suhtes, mis hõlmab välispiiride kaitset ja sisejulgeolekut, et lahendada praegu meie ees seisvaid probleeme.
Eesistujariik andis ülevaate uue rände- ja varjupaigaleppe hetkeseisust.
Leppe üheks põhiaspektiks jääb välismõõde. Tugevalt toetatakse päritolu- ja transiidiriikidega tehtava koostöö arendamist ja edasist tõhustamist, samuti terviklike, kohandatud ja vastastikku kasulike partnerluste käivitamist peamiste partnerriikidega. Sellega seoses tuletas eesistujariik Portugal meelde 12. mail Lissabonis toimunud ELi ja Aafrika ministrite rändevoogude teemalise konverentsi olulist tulemust.
Sisemõõtme osas on ekspertide tasandil jätkatud tööd varjupaiga ja rändehalduse määruse, muudetud varjupaigamenetluse määruse ja taustakontrolli määrusega. Nende arutelude käigus kinnitasid kõik liikmesriigid oma üldist pühendumust üksteist toetada ja osaleda solidaarsusmeetmetes, kui ühele liikmesriigile avaldatakse survet.
Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon rõhutasid ka oma pühendumust ja valmisolekut teha lähinädalatel intensiivselt tööd, et kinnitada ELi Varjupaigaameti loomist käsitlev määrus ja jõuda selle suhtes kokkuleppele.
Nõukogu rõhutas taas olulist kokkulepet, mis saavutati seoses sinise kaardi direktiiviga. Selles kokkuleppes esitati üks eesistujariik Portugali konkreetne prioriteet: teha tööd seadusliku rände haldamisel ning ELi tööturgude vajaduste ja Euroopasse seaduslikul ja nõuetekohasel viisil saabuvate kvalifitseeritud ressursside vajalikul ühitamisel.
Väljendusvabadus on põhiõigus, mida tuleb kaitsta. Samal ajal on selge, et me ei saa lubada ebaseadusliku sisu kontrollimatut levikut veebiplatvormidel. Digiteenuste õigusakti edu võti on õige lähenemisviisi leidmine nende oluliste põhimõtete tasakaalustamiseks ning justiitsministrid kordasid täna oma soovi jätkata nendes aruteludes osalemist.