Kliima- ja energiaraamistik 2030
Lühiülevaade
Euroopa Ülemkogu leppis 23. oktoobril 2014 kokku kliima- ja energiaraamistiku 2030 suhtes.
Komisjon esitas 22. jaanuaril 2014 kliima- ja energiaraamistiku 2030. Tegemist on teatisega, milles on esitatud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030. Raamistiku esitamisega peaksid algama arutelud selle üle, kuidas neid poliitikavaldkondi praeguse 2020. aastani kestva raamistiku lõppedes edasi arendada.
Raamistiku 2030 eesmärk on aidata ELil tegeleda muu hulgas järgmiste küsimustega:
- teha järgmine samm eesmärgi suunas, milleks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 80–95%
- kõrged energiahinnad ja ELi majanduse haavatavus tulevaste hinnatõusude, eeskätt nafta ja gaasi hinna tõusu suhtes
- ELi sõltuvus energia impordist, kusjuures energiat imporditakse sageli poliitiliselt ebastabiilsetest piirkondadest
- vajadus energiataristu väljavahetamise ja ajakohastamise ning potentsiaalsetele investoritele stabiilse õigusraamistiku loomise järele
- leppida kokku kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgis 2030. aastaks
Lähemalt
Komisjoni teatis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 – COM(2014) 0015
Raamistik 2030 sisaldab uusi eesmärke ja meetmeid, mille abil muuta ELi majandus ja energiasüsteem konkurentsivõimelisemaks, turvalisemaks ja säästvamaks. Raamistikus on esitatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergia kasutamise suurendamise eesmärgid ning uut juhtimissüsteemi ja tulemusnäitajaid käsitlevad ettepanekud.
Eeskätt soovitatakse selles järgmisi meetmeid:
- kohustus jätkata kasvuhoonegaaside heite vähendamist, kehtestades eesmärgiks vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 40%
- taastuvenergia eesmärk, mille kohaselt peaks taastuvenergia osakaal olema vähemalt 27% energiatarbimisest, kusjuures liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust riiklike eesmärkide kehtestamisel
- energiatõhususe parandamine energiatõhususe direktiivi võimalike muudatuste kaudu
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reform, eesmärgiga luua turustabiilsusreserv
- energiahindu, energiavarustuse mitmekesistamist, liikmesriikide vahelisi võrguühendusi ja tehnoloogiaarendust käsitlevad olulised näitajad, mille abil mõõdetakse edenemist konkurentsivõimelisema, turvalisema ja säästvama energiasüsteemi suunas
- uus juhtimisraamistik liikmesriikide aruandluse jaoks, mille aluseks on liikmesriikide kavade koordineerimine ja hindamine ELi tasandil
Töö nõukogus
Euroopa Parlament võttis 5. veebruaril 2014 vastu muu kui seadusandliku resolutsiooni raamistiku 2030 kohta.
Raamistikku 2030 on arutatud nii Euroopa Ülemkogu kui ka nõukogu tasandil.
Nõukogus toimusid 3.–4. märtsil ja 12.–13. juunil 2014 raamistiku 2030 üle avalikud poliitilised mõttevahetused. Nende mõttevahetuste tulemused olid väärtuslikuks panuseks Euroopa Ülemkogu aruteludesse kõnealuse raamistiku teemal.
Veel üks poliitiline mõttevahetus raamistiku üle toimus transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 9. detsembri 2014. aasta istungil. Aruteludel keskenduti uuele juhtimisprotsessile. Eelkõige rõhutasid ministrid vajadust hoida juhtimisprotsess võimalikult paindlik, kuna seda hakatakse kohaldama pika aja jooksul ning see ei tohiks suurendada liikmesriikide halduskoormust. Aruteludel käsitleti ka peamisi energianäitajaid kliima- ja energiapoliitika seireks. Samuti arutati mitmeid teisi küsimusi, sealhulgas järgmist:
- piirkondlik koostöö ja koordineerimine kavandamisprotsessides
- CO2-heite vähendamise tähtsus
- süsinikdioksiidi leke
- taskukohased energiahinnad nii tarbijate kui tööstusettevõtjate jaoks
- gaasi- ja elektriühenduste lõpuleviimine ning nutivõrkude väljaarendamine
- energia- ja kliimasektori potentsiaal investeeringute kaasamiseks kavandatava Euroopa investeerimiskava raames.
Komisjon võttis ministrite panuseid arvesse juhtimisprotsessi väljatöötamisel koostöös liikmesriikidega.
Töö Euroopa Ülemkogus
Euroopa Ülemkogu võttis 2014. aasta märtsis vastu järeldused raamistiku 2030 kohta ning tegi oma 2014. aasta juuni kohtumisel kokkuvõtte saavutatud edust. Juuni kohtumisel arutasid ELi juhid ka komisjoni energiajulgeoleku strateegiat, mis on raamistikuga 2030 tihedalt seotud.
Oma 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumisel leppis Euroopa Ülemkogu kokku ELi kliima- ja energiaraamistikus 2030. Samuti võttis ülemkogu vastu järeldused ning eelkõige kinnitas neli olulist eesmärki:
- ELi siduv eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40% võrra
- ELi tasandil siduv eesmärk, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustaks 2030. aastal vähemalt 27% tarbitavast energiast
- ELi tasandil soovituslik eesmärk parandada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 27% võrra
- toetada energia siseturu väljakujundamist, täites kiiresti ja hiljemalt 2020. aastaks olemasoleva eesmärgi ühendada omavahel 10% elektrivõrkudest, eelkõige Balti riikide ja Pürenee poolsaare puhul, ning eesmärgi, et 2030. aastaks oleks vastav näitaja 15%.
Energiajulgeoleku osas kinnitas Euroopa Ülemkogu täiendavad meetmed ELi energiasõltuvuse vähendamiseks ning selle elektri- ja gaasitarnete kindluse suurendamiseks.
Raamistiku 2030 suhtes saavutatud kokkulepe, eelkõige seoses eesmärgiga vähendada ELi territooriumil tekitatavat kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40% võrra, oli aluseks ELi panusele uue ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamiseks. Selle panuse, mida teatakse kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panusena (INDC), võttis keskkonnanõukogu ametlikult vastu 6. märtsil 2015. EL ja selle liikmesriigid olid esimene suur majandusjõud, kes läbirääkimisteks oma INDCd teatavaks tegid.
Euroopa Ülemkogu jätkab vastavalt vajadusele strateegiliste suuniste andmist raamistiku 2030 kohta, eelkõige heitkogustega kauplemise süsteemi, energiaühenduste ja energiatõhususe kohta.
Komisjon esitas 2015. aasta veebruari lõpus oma esialgsed seadusandlikud ettepanekud kliima- ja energiaraamistiku 2030 rakendamiseks. Nende energialiitu käsitlevate õigusaktide paketis esitatud ettepanekute eesmärk on luua kliimamuutuste, energiajulgeoleku ja konkurentsivõime suhtes ühtne lähenemisviis ning anda panus mõnede 2030. aasta raamistiku kohaselt kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks.