Ukraina
EL ja selle liikmesriigid toetavad Ukrainat üksmeelselt ja vankumatult. Ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga alustati ametlikult 2024. aasta juunis. EL ja Ukraina teevad koostööd ka idapartnerluse raames.
Laienemine
ELi liikmeks astumise avaldus
28. veebruaril 2022 esitas Ukraina ELi liikmeks astumise avalduse.
17. juunil 2022 esitas Euroopa Komisjon oma arvamuse ELi liikmeks astumise avalduse kohta.
Euroopa Ülemkogu andis 23. juunil 2022Ukrainale kandidaatriigi staatuse. Ülemkogu kutsus Euroopa Komisjoni üles andma nõukogule aru liikmeks astumise avaldust käsitlevas komisjoni arvamuses esitatud tingimuste täitmise kohta.
Ühinemisläbirääkimised
2023. aasta novembris esitas Euroopa Komisjon soovituse alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi. 2023. aasta detsembris otsustasid ELi juhid alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi ning kutsusid nõukogu üles võtma läbirääkimisraamistiku vastu kohe, kui komisjoni 8. novembri 2023. aasta aruandes toodud asjakohased meetmed on võetud.
Kooskõlas muudetud laienemismetoodikaga kiitis nõukogu läbirääkimisraamistiku heaks 21. juunil 2024 ja neli päeva hiljem korraldas EL esimese valitsustevahelise konverentsi Ukrainaga, et alustada riigiga ühinemisläbirääkimisi.
- Aruanne Ukraina kohta (Euroopa Komisjon, 8. november 2023)
- Euroopa Ülemkogu järeldused, 14. ja 15. detsember 2023
- EL alustas ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga (pressiteade, 25. juuni 2024)
Ühinemiskonverentsi kohtumised
Ühinemisläbirääkimised toimuvad valitsustevahelistel konverentsidel (mida sageli nimetatakse ka ühinemiskonverentsideks) ELi liikmesriikide ja kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute vahel. Läbirääkimised hõlmavad üldiste õiguste ja õiguse kogumit („ELi acquis“) ning need on jagatud eri peatükkideks või peatükkide teemaplokkideks, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi. Ühinemiskonverentsid võivad toimuda kas ministrite või nende asetäitjate tasandil.
EL pidas oma esimese valitsustevahelise konverentsi Ukrainaga 25. juunil 2024, alustades ametlikult ühinemisläbirääkimisi.
15. juunil 2026 toimunud teisel ELi ja Ukraina ühinemiskonverentsil alustasid pooled läbirääkimisi 1. teemaploki ehk põhiküsimuste teemaploki üle. See hõlmab eelkõige demokraatlike institutsioonide toimimist, avaliku halduse reformi ja majanduskriteeriume ning sisaldab järgmisi läbirääkimispeatükke:
- 23. peatükk – kohtusüsteem ja põhiõigused
- 24. peatükk – õigus, vabadus ja turvalisus
- 5. peatükk – riigihanked
- 18. peatükk – statistika
- 32. peatükk – finantskontroll
Konverentsil kehtestas EL 1. teemaploki ning 23. ja 24. peatüki vahekriteeriumid, mis tuleb täita enne, kui selle teemaploki üle peetavad läbirääkimised saavad edeneda. EL kehtestas ka kriteeriumid 5., 18. ja 32. peatüki ajutiseks sulgemiseks.
ELi juhid on enne ühinemiskonverentsi teist kohtumist toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumistel korduvalt kutsunud nõukogu üles avama viivitamata läbirääkimispeatükkide teemaplokid, alustades põhiküsimuste teemaplokist, kooskõlas laienemismetoodika ja tulemuspõhise lähenemisviisiga.
Iga-aastane edusammude kokkuvõte
Nõukogu teeb igal aastal kokkuvõtte edusammudest, mida on iga ELi kandidaatriik ja partner, sealhulgas Ukraina, teinud Euroopa suunas liikumisel.
Nõukogu eesistujariik Taani esitas 16. detsembril 2025 järeldused, mida toetasid poliitiliselt 26 ELi liikmesriiki.
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse
EL ja selle liikmesriigid mõistavad kindlalt hukka Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu.
EL toetab kindlalt Ukrainat ja Ukraina rahvast ning jätkab Ukrainale ja Ukraina rahvale poliitilise, finants-, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist nii kaua ja nii intensiivselt kui vaja. ELi meetmed Ukraina toetuseks hõlmavad järgmist:
- majandusabi
- sõjaline toetus
- humanitaarabi ja kodanikukaitse
- põgenike vastuvõtmine
- sõjakuritegude uurimine ja nende eest vastutusele võtmine
- lastekaitse
EL on vastu võtnud seninägematu hulga sanktsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ning Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite ebaseaduslikule annekteerimisele.
Meetmete eesmärk on nõrgendada Venemaa majanduslikku baasi, jättes ta ilma kriitilise tähtsusega tehnoloogiast ja turgudest ning piirates märkimisväärselt riigi võimet sõda pidada.
Idapartnerlus
Assotsieerimisleping
Idapartnerluse raames sõlmitud assotsieerimisleping on peamine vahend Ukraina ja ELi lähendamiseks. Sellega edendatakse:
- tihedamaid poliitilisi suhteid
- tugevamaid majandussidemeid
- ühiste väärtuste austamist
Põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping on assotsieerimislepingu majandusküsimusi puudutav osa. See jõustus 1. septembril 2017, kuid EL ja Ukraina leppisid kokku, et see vaadatakse läbi 30. juunil 2025.
Ajakohastatud põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping jõustus 29. oktoobril 2025. Sellega suurendatakse veelgi kaubavooge, võttes samal ajal arvesse teatavate ELi põllumajandussektorite tundlikkust, ning aidatakse kaasa Ukraina järkjärgulisele integreerimisele ELi ühtsele turule, toetades riiki ELi standarditega vastavusse viimisel.
Assotsiatsiooninõukogu
Assotsiatsiooninõukogu on ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu kohaselt asutatud peamine organ, mis jälgib lepingu rakendamist ja teostab selle üle järelevalvet.
ELi-Ukraina assotsiatsiooninõukogu kümnes istung toimus 9. aprillil 2025. EL ja Ukraina vahetasid arvamusi Venemaa agressioonisõjast põhjustatud olukorra üle ning käsitlesid laiemaid ülemaailmseid ja piirkondlikke küsimusi. Samuti arutasid nad assotsieerimislepingu rakendamist pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust, ülesehitamist ja reforme Ukrainas ning ELi finantsabi.
Viisanõude kaotamine
Viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud Ukrainaga jõustusid 2008. aastal. Samal aastal alustati viisadialoogi.
Nõukogu võttis 11. mail 2017 vastu määruse, mis käsitleb Ukraina kodanike vabastamist viisanõudest, kui nad reisivad ELi kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase perioodi jooksul.
Rändlus
1. jaanuaril 2026 lisati Ukraina ELi rändlusalasse „rändle nagu kodus“. See tähendab, et ELis viibivad ukrainlased ning Ukrainas viibivad ELi kodanikud saavad nüüdsest helistada, saata sõnumeid ja kasutada mobiilandmesidet ilma lisatasuta.
Enne selle otsuse jõustumist oli alates 2022. aasta aprillist kehtinud ELi ja Ukraina telekommunikatsioonioperaatorite vaheline vabatahtlik leping, millega tagati, et kõnede tegemine, sõnumite saatmine ja andmeside on eurooplastele ja ukrainlastele taskukohane ja soodne.
ELi ja Ukraina tippkohtumised
ELi ja Ukraina 24. tippkohtumine, 3. veebruar 2023
Tippkohtumine toimus Kiievis ja oli esimene tippkohtumine pärast Venemaa agressiooni algust ja pärast seda, kui Ukrainast sai ELi kandidaatriik.
Tippkohtumisel arutasid ELi ja Ukraina juhid järgmist:
- Ukraina teekond Euroopasse ja ühinemisprotsess
- ELi reageerimine Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale
- Ukraina algatused õiglase rahu ja vastutuse tagamiseks
- koostöö ülesehitus- ja hädaabiküsimustes ning energeetika ja ühendatuse valdkonnas
- ülemaailmne toiduga kindlustatus
Viimati läbi vaadatud: 15. juuni 2026