Elektrituru reform
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse põhjustas 2022. aastal kogu ELis energiahindade hüppelise tõusu. Et vältida tulevikus hinnašokke, kujundas EL 2024. aastal oma elektrituru ümber.
Miks EL elektriturgu reformis?
Elektrituru reform on ELi pikaajaline lahendus 2022. aasta energiakriisile.
Vaatamata taastuvate energiaallikate suurele osakaalule energiatootmises on fossiilkütuste (eelkõige gaasi) hindade hüppeliste tõusude tõttu elektrihinnad järsult tõusnud.
See on tingitud ELi elektrituru sellisest korraldusest, kus elektrihind põhineb elektri tootmises kasutatavate fossiilkütuste maksumusel. Seda mehhanismi nimetatakse koormamisjärjestuse põhimõtteks. Kui kõrged hinnad mõjutasid 2022. aasta suvel tugevalt tarbijaid, tegutsesid ELi liikmesriigid kohe, et leevendada elanike koormust, võttes selliseid meetmeid nagu toetused ja käibemaksu peatamine.
Reform keskendus pikaajalistele lahendustele, et sarnaseid olukordi tulevikus vältida.
Kuidas ELis elektrit toodetakse ja müüakse? (Infograafik)
Mis elektrituru reformiga muutus?
Uued õigusnormid vähendasid elektrihindade sõltuvust fossiilkütuste hinnast. Tänu sellele tekkis tarbijate makstavate elektriarvete ja turgude vahele puhver.
Eesmärgid
Parem kaitse tarbijatele
Suurem stabiilsus ettevõtetele
Rohkem rohelist elektrit
Parem kaitse tarbijatele
Elanikel on elektrilepingu sõlmimisel nüüd rohkem valikuvõimalusi. See tähendab
- fikseeritud hinnaga ja tähtajaliste lepingute paremat kättesaadavust
- paindlikkust valida dünaamiline hinnakujundus, kusjuures on võimalik sõlmida mitu lepingut või kombineeritud lepingud
- selgemat teavet enne allkirjastamist
Juurdepääs taastuvenergiale on muudetud lihtsamaks tänu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga kauplemisele kohalikul tasandil (näiteks võib päikesepaneelidest saadud energiat müüa naabritele).
Haavatavad tarbijad on paremini kaitstud:
- valitsused peavad tagama, et viimasena vastutavaid tarnijaid on piisaval hulgal, et ükski tarbija ei jääks ilma elektrita
- valitsused saavad nüüd paremini reguleerida kodumajapidamiste ja VKEde makstavaid jaehindu
Ettevõtete suurem stabiilsus ja konkurentsivõime
Ettevõtete jaoks on hinnad stabiilsemad tänu pikaajalistele lepingutele (näiteks energiaostulepingud, millega tootja nõustub müüma energiat kindla hinnaga otse tarbijatele).
Elektritootjate jaoks on tulud stabiilsemad. Investeeringud uutesse elektrijaamadesse, mis põhinevad tuuleenergial, päikeseenergial, geotermilisel energial, ilma veehoidlata hüdroenergial ja tuumaenergial, tehakse kahesuunaliste hinnavahelepingute vormis. Sellega tagatakse, et niisuguste investeeringute tasuvus ei jää alla teatava taseme, ja samas hoitakse ära kriisiolukorras liigsete kulude kandmine.
Kuidas toimib kahesuunaline hinnavaheleping?
Tootja müüb enda toodetud elektrienergiat turul, misjärel turuhinna ja avalik-õigusliku üksusega eelnevalt kokku lepitud täitmishinna vahe tasaarvestatakse. Kogu ülemäärane tulu jaotatakse lõpptarbijatele, jättes liikmesriikidele teatava paindlikkuse.
Rohkem rohelist elektrit
Uued normid lihtsustavad ka taastuvate energiaallikate integreerimist süsteemi. Lisaks on taastuvenergia tootmist lihtsam prognoosida (tulenevalt võrguettevõtjate uutest läbipaistvuskohustustest ja paremast suutlikkusest seirata energiaturgu).
See võimaldab hoida hindu kontrolli all ja saavutada paketis „Eesmärk 55“ seatud ELi ambitsioonikad kliimaeesmärgid.
Taastuvenergia tootmine ELis kasvab jätkuvalt
Diagramm, millel on näha päikese-, tuule-, bio- ja hüdroenergia kumulatiivne tootmisvõimsus gigavattides (GW) ELis aastatel 2010–2024 ühes prognoosidega aastateks 2025–2030.
- Hüdroenergia tootmisvõimsus kasvas vaid vähesel määral: 143,2 GW-lt 2010. aastal 152,7 GW-le 2024. aastal. Selle energialiigi puhul peaks tootmisvõimsus jääma stabiilseks ja jõudma 2030. aastaks 159 GW-ni.
- Bioenergia moodustab ELis toodetud taastuvenergiast vaid väikese osa. ELi bioenergia tootmisvõimsus kasvas 25 GW-lt 2010. aastal 37,2 GW-le 2024. aastal ja prognooside kohaselt jääb see lähiaastatel enam-vähem samale tasemele.
- Tuuleenergia tootmisvõimsus kasvas pidevalt ja jõudis 79,2 GW-lt 2010. aastal 230,8 GW-le 2024. aastal. Selle energialiigi tootmisvõimsuse kasv prognooside kohaselt jätkub ja jõuab 2030. aastaks 368,6 GW-ni.
- Päikeseenergia tootmine on teiste taastuvenergia liikidega võrreldes kõige enam kasvanud: 30 GW-lt 2010. aastal 332,1 GW-le 2024. aastal. Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognoosi kohaselt jõuab päikeseenergia tootmisvõimsus ELis 2030. aastaks 690,1 GW-ni.
Milline oli nõukogu roll?
Euroopa Komisjon esitas elektrituru reformi ettepaneku 2023. aasta märtsis. Sellega sooviti muuta 2019. aasta elektrimäärusi ja 2018.–2019. aasta elektridirektiive, samuti energia hulgimüügiturul turuga manipuleerimise vastast kaitset käsitlevat määrust (REMIT).
Pärast tehnilisi arutelusid nõukogu energeetika töörühmas leppis nõukogu 17. oktoobril 2023 kokku üldises lähenemisviisis elektrituru reformi suhtes (välja arvatud turuga manipuleerimist käsitlevad normid). Liikmesriikide kokkulepe nõukogus avas võimaluse alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi reformi lõpliku kuju üle.
Nõukogu üldise lähenemisviisi mõned põhielemendid olid näiteks:
- võimaldada tarbijatel energiatarnijat vabalt valida
- muuta nii taastuvenergia- kui ka vähese CO2 heitega tuumaenergia alaste avaliku sektori rahastatavate projektide puhul hinnavahelepingud kohustuslikuks
- võimaldada suuremat paindlikkust hinnavahelepingutest saadavate tulude jaotamisel tarbijatele
- tugevdada nõukogu rolli kogu ELi hõlmavate elektrihinnakriiside väljakuulutamisel
2023. aasta detsembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament reformi suhtes esialgsele poliitilisele kokkuleppele. Varem, 2023. aasta novembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament esialgsele poliitilisele kokkuleppele REMITi määruse suhtes.
Nõukogu võttis REMITi määruse vastu 2024. aasta märtsis ja elektrituru reformi 2024. aasta mais.
Vaata ka
Kuidas reageeris EL 2022. aasta energiakriisile?
Kuidas ELis elektrit toodetakse ja müüakse?
Kuidas EL energia keskkonnahoidlikumaks muudab
Viimati läbi vaadatud: 4. märts 2026