Kronoloogia. Kuidas reageeris EL 2022. aasta energiakriisile?

ELi liikmesriigid võtsid ametlikult vastu määruse, mis käsitleb Venemaa torugaasi ja veeldatud maagaasi ELi importimise järkjärgulist lõpetamist. Määrus jõustub 3. veebruaril 2026 ja etapiviisilist keeldu hakatakse kohaldama alates 18. märtsist 2026. Kehtivate tarnelepingute jaoks kehtestatakse üleminekuperiood ja täielik keeld jõustub veeldatud maagaasi impordi puhul 2026. aasta lõpus ja torugaasi impordi puhul 2027. aasta sügisel.

Uued õigusnormid sisaldavad ka meetmeid energiavarustuse tulemuslikuks seireks ja mitmekesistamiseks. See määrus on oluline verstapost, et saavutada kava „REPowerEU“ eesmärk lõpetada ELi sõltuvus Venemaa energiast.

• Venemaa gaasi import: nõukogu andis astmelisele keelustamisele lõpliku heakskiidu (pressiteade, 26. jaanuar 2026)
• Määrus (EL) 2026/261, mis käsitleb Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist

Kaasseadusandjad jõudsid kokkuleppele uue REPowerEU määruse suhtes, millega lõpetatakse täielikult Venemaa gaasi import ELi ja suurendatakse ELi energiajulgeolekut.

Määrusega kehtestatakse etapiviisiliselt kohaldatav keeld importida Venemaalt nii veeldatud maagaasi kui ka torugaasi ning täielik keeld vastavalt alates 2026. aasta lõpust ja 2027. aasta sügisest. Mõlema gaasiimpordi kategooria puhul on keelu tegeliku toimimise tagamiseks vaja eelneva loa andmise korda.

Lisaks peavad kõik liikmesriigid esitama riiklikud mitmekesistamiskavad, milles kirjeldatakse gaasitarnete mitmekesistamise meetmeid ja võimalikke väljakutseid. Määrus sisaldab ka peatamisklauslit, mida võib kasutada ootamatute arengute korral, mis ohustavad energiavarustuskindlust.

• Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele õigusnormides, mille eesmärk on järk-järgult lõpetada Venemaa gaasi import ning tagada Euroopas energiajulgeolek ja energiasõltumatus (pressiteade, 3. detsember 2025)

Nõukogu leppis 20. oktoobril 2025 kokku oma läbirääkimisseisukohas Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist käsitleva määruse eelnõu suhtes.

Kavandatava määrusega kehtestatakse õiguslikult siduv etapiviisiline keeld importida Venemaalt nii torugaasi kui ka veeldatud maagaasi. Täielik impordikeeld hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2028.

Nõukogu tehtud muudatused on peamiselt seotud järgmisega:

• üleminekuetapp kehtivate tarnelepingute puhul
• tolliprotseduurid ja loa andmine
• riiklikud mitmekesistamiskavad

Lõplikku teksti arutatakse nüüd Euroopa Parlamendiga, et leppida kokku määruse lõplikus tekstis, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud.

• Nõukogu leppis kokku oma seisukohas normide suhtes, millega lõpetatakse REPowerEU kohaselt järk-järgult Venemaa gaasi import (pressiteade, 20. oktoober 2025)

Nõukogu pikendas nimetatud normide kehtivust kahe aasta võrra ja võttis kasutusele täiendava paindlikkuse, mis võimaldab liikmesriikidel pidevas muutumises olevate turutingimustega kohaneda ja võidelda võimalike turumanipulatsioonide vastu:

• säilitatakse kehtiv siduv 90% täitumuse eesmärk, kuid selle saavutamine on paindlik igal ajal 1. oktoobrist kuni 1. detsembrini
• kehtestatakse 10% suurune paindlikkusvaru, et katta raskused hoidlate täitmisel, ning komisjon võib ebasoodsate turutingimuste püsimise korral suurendada täitumuse sihttaseme paindlikkusvaru täiendava 5% võrra
• hoiustamise vahe-eesmärgid muutuvad soovituslikuks, mis lubab prognoosida hoidlate täituvustasemeid ja võimaldab samas turuosalistel osta gaasi kogu aasta jooksul, valides hetke, mil tingimused on kõige soodsamad

• Gaasi hoiustamine: nõukogu kiitis heaks gaasihoidlate täitmise normide kahe aasta võrra pikendamise, et kaitsta talvist varustuskindlust (pressiteade, 18. juuli 2025)

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele gaasi hoiustamise määruse muutmist käsitleva ettepaneku suhtes, millega pikendatakse kahe aasta võrra liikmesriikide kohustust tagada, et enne talvehooaega oleks hoidlates piisavalt gaasi.

Muudatuse eesmärgiks on vähendada ELi mõjutatust volatiilsetest hindadest, mis on seotud Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tuleneva geopoliitilise ebastabiilsusega.

Esialgse kokkuleppega:

• sätestatakse hoidlate 90% täituvuse sihttase
• kehtestatakse liikmesriikidele täiendav paindlikkus, et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimustega ja tegeleda võimalike turuga manipuleerimise juhtumitega

• Gaasivarustuskindlus: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele piisavate ja taskukohaste hindadega varude tagamise suhtes (pressiteade, 24. juuni 2025)

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks, et pikendada kahe aasta võrra norme, millega nõutakse, et liikmesriikide gaasihoidlad oleksid enne talve 90% ulatuses täidetud.

See aitaks parandada energiajulgeolekut ja gaasituru stabiilsust.

• GAASI HOIUSTAMISE NORMID | Nõukogu leppis kokku oma läbirääkimisvolitustes (pressiteade, 11. aprill 2025)

On 9 February 2025, the electricity grid of the three Baltic states became fully synchronised with the Continental Europe Network (CEN), and disconnected from Russia and Belarus. Full integration with the EU energy grid will lead to greater energy security in the region, and will speed up the uptake of renewable energy.

The synchronisation of the grid, including the necessary grid reinforcements, was supported by EU funds from the Connecting Europe Facility and through projects of common interest under the TEN‑T regulation.

Nõukogu võttis ametlikult vastu soovituse, milles innustatakse liikmesriike jätkama gaasitarbimise vähendamist kuni 31. märtsini 2025 vähemalt 15% võrreldes nende keskmise gaasitarbimisega ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022.

Kõnealuse soovituse eesmärk on aidata liikmesriikidel võtta piisavaid varustuskindluse meetmeid kuni energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid käsitlevate direktiivide ülevõtmiseni 2025. aastal. Mõlemad direktiivid toovad lähitulevikus kaasa struktuurse nõudluse vähenemise, saavutades samal ajal ELi CO₂ heite vähendamise eesmärgid.

Eelmine gaasinõudluse vähendamise meetmete määrus võeti vastu 2022. aastal kiireloomulise vastusena energiakriisile, mille on põhjustanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, ning seda pikendati 2023. aastal ühe aasta võrra. Selle kehtivus lõppes 31. märtsil 2024.

• Gaasivarustuskindlus: nõukogu andis lõpliku rohelise tule vabatahtlikele nõudluse vähendamise meetmetele (pressiteade, 25. märts 2024)

Nõukogu võttis vastu määruse, millega tugevdatakse turujärelevalvet Euroopa Liidus ning tagatakse energia hulgimüügiturgudel avatud ja aus konkurents.

Määrusega luuakse alus turu suuremale läbipaistvusele ja terviklikkusele, suurendades üldsuse usaldust energia hulgimüügiturgude toimimise vastu.

Sellega kehtestatakse kolmandas riigis asuvatele ELi turuosalistele selgemad ja rangemad nõuded. Uue määrusega antakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (ACER) õigus uurida piiriülese mõõtmega juhtumeid, kus on mõjutatud vähemalt kaks liikmesriiki.

• Energia hulgimüügiturud: nõukogu võttis vastu õigusakti, et kaitsta turuga manipuleerimise eest (pressiteade, 18. märts 2024)

Nõukogu jõudis märtsis toimunud energeetikanõukogu istungil poliitilisele kokkuleppele soovituse suhtes jätkata gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid.

Kokkuleppe kohaselt innustatakse liikmesriike jätkama gaasitarbimise vähendamist kuni 31. märtsini 2025 vähemalt 15% võrreldes nende keskmise gaasitarbimisega ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022.

See soovitus aitab liikmesriikidel võtta piisavaid varustuskindluse meetmeid kuni energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid käsitlevate direktiivide ülevõtmiseni 2025. aastal, mis toovad lähitulevikus kaasa struktuurse nõudluse vähenemise, saavutades samal ajal ELi CO2 heite vähendamise eesmärgid.

• Gaasivarustuskindlus: liikmesriigid leppisid kokku soovituses jätkata vabatahtlikke nõudluse vähendamise meetmeid (pressiteade, 4. märts 2024)

Nõukogu võttis kirjaliku menetluse teel vastu kolm erakorralist nõukogu määrust nende kohaldamisaja pikendamise kohta, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 122, mis on ette nähtud hädaolukordade jaoks.

Erakorralised meetmed võeti vastu pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukraina vastu, et suurendada solidaarsust liikmesriikide vahel, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja kaitsta ELi kodanikke ülemäära kõrgete energiahindade eest.

• Varustuskindlust ja energiahindu käsitlevate erakorraliste määruste pikendamine: nõukogu võttis vastu meetmed (pressiteade, 22. detsember 2023)

Detsembris toimunud energeetika nõukogu istungil jõudsid ELi ministrid poliitilisele kokkuleppele pikendada ELi toimimise lepingu artikli 122 alusel vastu võetud kolme nõukogu hädaolukorra määruse kohaldamisaega.

Erakorralised meetmed võeti eelmisel aastal vastu Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu eesmärgiga:

• suurendada solidaarsust liikmesriikide vahel
• kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu
• kaitsta ELi kodanikke ülemäära kõrgete energiahindade eest

• Energiahinnad ja energiavarustuskindlus: nõukogu leppis kokku erakorraliste meetmete pikendamises (pressiteade, 19. detsember 2023)

The Council and the Parliament reached a provisional agreement to reform the EU’s electricity market design (EMD). The reform aims to make electricity prices less dependent on volatile fossil fuel prices, shield consumers from price spikes, accelerate the deployment of renewable energies and improve consumer protection.

The provisional agreement with the European Parliament needs to be endorsed and formally adopted by both institutions.

• Reform of electricity market design: Council and Parliament reach deal (press release, 14 December 2023)
• Electricity market reform (background information)

Nõukogu jõudis kokkuleppele (üldine lähenemisviis) ettepaneku suhtes muuta ELi elektrituru korraldust. Reformi eesmärk on vähendada elektrihindade sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid järskude hinnatõusude eest, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja parandada tarbijakaitset.

Ettepanek on osa ELi elektrituru korralduse laiemast reformist, mis hõlmab ka määrust, millega tugevdatakse liidu kaitset turuga manipuleerimise eest, parandades järelevalvet ja läbipaistvust (REMIT). REMITi suhtes lepiti üldine lähenemisviis kokku energeetika nõukogu 19. juuni 2023. aasta istungil.

• Elektrituru korralduse reform: nõukogu saavutas kokkuleppe (pressiteade, 17. oktoober 2023)

Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviis energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse suhtes. Ettepaneku eesmärk on toetada avatud ja ausat konkurentsi Euroopa energia hulgimüügiturgudel, keelates siseteabel põhineva kauplemise ja takistades turuga manipuleerimist.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse ettepanek on osa ELi elektrituru korralduse laiemast reformist. Reformi ülejäänud osade eesmärk on vähendada elektrihindade sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid järskude hinnatõusude eest, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja parandada tarbijakaitset. Reformi ülejäänud osade suhtes tuleb kokku leppida hiljem.

• Nõukogu jõudis kokkuleppele elektrituru reformi osade suhtes (pressiteade, 19. juuni 2023)

Nõukogu võttis vastu määruse, millega pikendatakse liikmesriikide gaasinõudluse vabatahtliku 15% võrra vähendamise eesmärgi kehtivusaega ühe aasta võrra.

Määrusega säilitatakse nõukogu võimalus kuulutada seoses varustuskindlusega välja liidu häireolukord, mille korral muutuks gaasinõudluse vähendamine kohustuslikuks.

Määrus võeti vastu kirjaliku menetluse teel. See jõustub 1. aprillil 2023.

• Nõukogu võttis ametlikult vastu gaasinõudluse 15% võrra vähendamise eesmärgi (pressiteade, 30. märts 2023)

ELi energeetikaministrid leppisid energeetikanõukogu 19. detsembri 2022. aasta istungil kokku uutes energiakriisi lahendamise meetmetes. Nad leppisid kokku uues turumehhanismisgaasihinna liigse tõusu piiramiseks, meetmetes gaasitarnete kindlustamiseks ja jagamiseks ELis ning kiiremates loamenetlustes taastuvenergiaprojektide jaoks.

See määrus on ajutine erakorraline meede, mille eesmärk on piirata perioode, mil gaasihinnad on ülemäära kõrged ning mis ei kajasta maailmaturu hindu, tagades samal ajal:

• energiavarustuse kindluse
• finantsturgude stabiilsuse

See kaitseb kodanikke ja ettevõtjaid kõrgete energiahindade väga kahjuliku mõju eest.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika), 19. detsember 2022

2022. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vaatasid ELi juhid läbi energiakriisi lahendamise meetmete osas tehtud edusammud ja kutsusid nõukogu üles viima lõpule töö uute määruste ettepanekutega, mille eesmärk on suurendada energiasolidaarsust, kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja kehtestada gaasihindade turu korrigeerimise mehhanism.

Samuti rõhutas Euroopa Ülemkogu, kui tähtis on suurem koordineerimine ELi tasandil, pidades silmas edaspidiseid külmaperioode. Eriti tuleks jätkata tööd seoses järgnevaga:

• gaasinõudluse koondamise ja ühisostude mehhanismi kiire kasutuselevõtmine, samuti usaldusväärsete partneritega peetavate arutelude kiirendamine pikaajaliste lepingute sõlmimiseks
• gaasihoidlate tõhus täitmine ning täitmistrajektooride ja gaasinõudluse vähendamise eesmärkide hoolikas jälgimine
• erandolukorra plaanide varajane koostamine 2023/2024. aasta talveks.

• Euroopa Ülemkogu, 15. detsember 2022

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele REPowerEU ettepaneku suhtes, mille eesmärk on tugevdada liidu strateegilist autonoomiat energiavarustuse mitmekesistamise ning liidu energiavarustuse sõltumatuse ja kindluse suurendamise kaudu.

Kava „REPowerEU“ peamised eesmärgid on suurendada liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet, turvalisust ja kestlikkust fossiilkütustest sõltuvuse vajaliku vähendamise ja energiavarustuse mitmekesistamise kaudu liidu tasandil, sealhulgas suurendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiatõhusust ja energiasalvestusvõimsust.

Enne ametlikku vastuvõtmismenetlust peavad nõukogu ja Euroopa Parlament kokkulepitud teksti heaks kiitma.

• ELi taastekava: REPowerEU suhtes saavutati esialgne kokkulepe (pressiteade, 14. detsember 2022)

The Council decided to set an oil price cap for crude oil and petroleum oils and oils obtained from bituminous minerals which originate in or are exported from Russia, at USD 60 per barrel.

The price cap on Russian oil will limit price surges driven by extraordinary market conditions and drastically reduce the revenues Russia has earned from oil after it unleashed its illegal war of aggression against Ukraine. It will also serve to stabilise global energy prices while mitigating adverse consequences on energy supply to third countries.

• Russian oil: EU agrees on level of price cap (press release, 3 December 2022)

ELi energeetikaministrid arutasid uusi ajutisi erakorralisi meetmeid kõrgete energiahindade ohjeldamiseks ja varustuskindluse parandamiseks.

Uute meetmetega:

• suurendatakse solidaarsust tegeliku hädaolukorra ja gaasivarustuse nappuse korral
• tagatakse gaasi ühisostude parem koordineerimine
• piiratakse gaasi- ja elektrihindade volatiilsust

Pärast komisjoni 2022. aasta oktoobris esitatud ettepanekut leppisid ELi liikmesriigid meetmete sisus kokku 24. novembril 2022 toimunud energeetika nõukogu erakorralisel istungil.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu erakorraline istung (energeetika), 24. november 2022
• Nõukogu leppis kokku gaasi ühisoste ja solidaarsusmehhanismi käsitlevate uute meetmete sisus (pressiteade, 24. november 2022)

Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks leppis nõukogu kokku uute normide sisus, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergiaprojektide loamenetlusi.

Normid on ajutised ja hõlmavad meetmeid, mis käsitlevad konkreetseid tehnoloogiaid ja konkreetset liiki projekte, millel on suurim potentsiaal kiireks kasutuselevõtuks ja mis avaldavad keskkonnale kõige vähem mõju. Lisaks kehtestatakse nendega taastuvenergiaprojektide puhul ülekaaluka avaliku huvi eeldus.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu erakorraline istung (energeetika), 24. november 2022
• EL kiirendab taastuvenergiaprojektide loamenetlusi (pressiteade, 24. november 2022)

ELi rahandusministrid arutasid probleeme seoses riikliku tasandi meetmetega, millega leevendatakse kõrgete energiahindade mõju haavatavatele leibkondadele ja ettevõtjatele.

Komisjoni hinnangul on euroala valitsused seni kulutanud selle aasta energiatoetustele kokku ligikaudu 1,25% euroala SKPst. See on ligikaudu 200 miljardit eurot. Ministrid käsitlesid märkimisväärse toetusega kaasnevaid probleeme seoses tõhusa kompromissi saavutamisega inflatsiooni vähendamise ning samal ajal nii haavatavate leibkondade kui ka euroala rahvusvahelise konkurentsivõime toetamise vahel. Eurorühma esimees Paschal Donohoe

• Eurorühm, 7. november 2022

Euroopa Ülemkogu arutas energiakriisi teemat ja leppis kokku vajaduses kiirendada ja intensiivistada jõupingutusi energianõudluse vähendamiseks, tarbimise piiramise vältimiseks, varustuskindluse tagamiseks ja energiahindade alandamiseks. Ülemkogu rõhutas, et tuleb säilitada ühtse turu terviklikkus.

ELi juhid kutsusid nõukogu ja komisjoni üles esitama kiiresti konkreetsed otsused täiendavate meetmete kohta, mis hõlmavad järgmist:

• gaasi ühine ostmine, mis on vabatahtlik
• uus täiendav gaasi käsitlev võrdlusalus
• maagaasitehingute ajutine dünaamiline hinnakoridor
• ajutine ELi raamistik elektri tootmiseks tarbitava gaasi hinnale ülempiiri kehtestamiseks

• Euroopa Ülemkogu, 20.–21. oktoober 2022

ELi juhid kohtusid Tšehhi Vabariigis Prahas, et arutada Venemaa sõda Ukraina vastu ja selle mõju energiaolukorrale Euroopas, sealhulgas selle majanduslikke tagajärgi.

Venemaa on tulistanud Euroopa mandri ja maailma pihta energeetikapommi. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, 7. oktoober 2022

ELi juhid keskendusid kolmele valdkonnale, mida nad pidasid energiakriisi lahendamisel oluliseks: elektrinõudluse vähendamine, energiavarustuskindluse suurendamine ning taskukohaste hindade tagamine kodumajapidamistele ja ettevõtjatele. Sellega seoses rõhutasid juhid, et on oluline tagada gaasivarude täitmine võimalikult suurel määral, ning arutasid ühiseid energiaostuplatvorme.

• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine Prahas, 7. oktoober 2022

ELi liikmesriigid võtsid ametlikult vastu nõukogu määruse, mis käsitleb erakorralist sekkumist kõrgetele energiahindadele reageerimiseks.

Määrusega kehtestatakse ühised meetmed elektrinõudluse vähendamiseks ning energiasektori ülemääraste tulude kogumiseks ja ümberjaotamiseks majapidamistele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Täna astus EL tähtsa sammu selleks, et leevendada kõrgeid energiahindu kodanike ja ettevõtete jaoks, kuid kindlasti ei jää see viimaseks sammuks. ELi energeetikaministrid on pühendunud sellele, et töötada välja täiendavad meetmed, mille kohta komisjon kavatseb ettepaneku teha. Vaja on tegeleda praeguse kriisi algpõhjustega ja aidata ka ELi tööstust. Eesistujariik on valmis jätkama väsimatult tööd kõigi võimalike lahendustega. Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Jozef Síkela

• Nõukogu võttis ametlikult vastu erakorralised meetmed energiahindade alandamiseks (pressiteade, 6. oktoober 2022)

ELi energeetikaministrid jõudsid täna poliitilisele kokkuleppele kõrgetele energiahindadele reageerimist käsitleva nõukogu määruse ettepaneku suhtes. Määrusega kehtestatakse ühised meetmed, mille eesmärk on alandada energiahindu ja jaotada energiasektori ülemäärased tulud ümber lõpptarbijatele. Need on järgmised:

• elektritarbimise vähendamine
• elektritootjate tulude piiramine
• fossiilkütuseid kasutavate ettevõtete solidaarsuspanuse tagamine

• Nõukogu leppis kokku erakorralistes meetmetes energiahindade alandamiseks (pressiteade, 30. september 2022)

Energeetika nõukogu erakorralisel istungil pidasid ELi energeetikaministrid kaks arvamuste vahetust energiaolukorra üle ELis. Nad arutasid järgmisi küsimusi:

• meetmed kõrgete energiahindade leevendamiseks
• ELi ja riikide meetmed talveks valmistumiseks

Pärast teabevahetust valmisolekumeetmete üle jõudsid ministrid järeldusele, et hoolimata hiljutistest suundumustest ja eelkõige Venemaa gaasivoogude vähendamisest Nordstream I kaudu, on Euroopa selleks talveks valmis.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu erakorraline istung (energeetika), 9. september 2022

Nõukogu võttis kirjaliku menetluse teel vastu määruse, milles käsitletakse gaasinõudluse 15% vähendamist.

Vastuvõtmine on jätkuks juulis saavutatud poliitilisele kokkuleppele. Määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 8. augustil ja see jõustub avaldamisele järgneval päeval.

• Nõukogu võttis vastu määruse, milles käsitletakse saabuval talvel gaasinõudluse vähendamist 15% võrra (pressiteade, 5. august 2022). ELi energeetikaministrid saavutasid 27. juulil 2022 poliitilise kokkuleppe maagaasinõudluse vabatahtlikus 15% vähendamises sel talvel.

ELi energeetikaministrid saavutasid 26. juulil 2022 poliitilise kokkuleppe maagaasinõudluse vabatahtlikus vähendamises sel talvel 15% võrra.

Ministrid vahetasid arvamusi Euroopa energiaolukorra üle Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis.

Samuti vahetasid nad arvamusi oma riiklike meetmete ja erandolukorra plaanide ning täiendavate lühiajaliste meetmete üle, mille abil ELi energiavarustuskindlust tugevdada.

• Liikmesriigid kohustusid vähendama saabuval talvel gaasinõudlust 15% võrra (pressiteade, 26. juuli 2022)

Arvestades, et Venemaa sõda Ukraina vastu on jätkuvalt olulisel määral halvendanud energiajulgeolekut, kohustusid G7 juhid võtma viivitamata meetmeid energiavarustuse kindlustamiseks ja hinnatõusu vähendamiseks, sealhulgas kaaluma selliseid täiendavaid meetmeid nagu hinnalaed.

Me kinnitame veel kord, et kavatseme kaotada järk-järgult oma sõltuvuse Venemaa energiast, seadmata ohtu meie kliima- ja keskkonnaeesmärke. G7 juhtide kommünikee

• G7 tippkohtumine Elmau lossis, 26.–28. juuni 2022

ELi energeetikaministrid vahetasid juunis toimunud nõukogu istungil arvamusi energiaolukorra üle ELis seoses Ukraina sõjaga. Nad arutasid maagaasisektori arengute üle ja jagasid teavet oma riigi valmisoleku taseme kohta järgmiseks talveks.

Ministrid arutasid ka täiendavaid meetmeid, mida kavandatakse ELi ühise ettevalmistuse tugevdamiseks.

Sellega seoses pidasid ministrid tervitatavaks komisjoni poolt 2022. aasta mais esitatud „REPowerEU“ kava ja ELi energiaplatvormi loomist, mille ülesanne on teha koostööd rahvusvaheliste tarnijatega ja hallata vabatahtlikke gaasiostusid.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika), 27. juuni 2022

Nõukogu võttis lõplikult vastu gaasi hoiustamise määruse, mille eesmärk on tagada, et vaatamata gaasituru häiretele täidetakse ELi gaasihoidlad enne talveperioodi ning varud jagatakse solidaarselt liikmesriikide vahel.

Selle määruse vastuvõtmine on Ukraina sõja kontekstis oluline samm Euroopa Liidu energiavarustuskindluse tugevdamise suunas.

Määruses sätestatakse, et liikmesriikide territooriumil asuvad maa-alused gaasihoidlad peavad olema täidetud vähemalt 80% ulatuses nende hoiustamisvõimsusest enne 2022.–2023. aasta talve algust ja 90% ulatuses enne järgmisi talveperioode.

ELi üldeesmärk on täita 2022. aastal ELis ühiselt 85% maa-aluste gaasihoidlate kogu hoiustamisvõimsusest.

• Nõukogu võttis vastu määruse gaasi hoiustamise kohta (pressiteade, 27. juuni 2022)

Viidates Versailles’ deklaratsioonile ja hiljutistele Euroopa Ülemkogu järeldustele, kordasid ELi juhid komisjonile esitatud üleskutset uurida koos rahvusvaheliste partneritega võimalusi energiahindade tõusu ohjeldamiseks, sealhulgas ajutiste hinna ülempiiride kehtestamise teostatavust, kui see on asjakohane.

Olukorras, kus Venemaa kasutab gaasitarneid relvana, palub Euroopa Ülemkogu komisjonil jätkata kiiremas korras jõupingutusi, et tagada energiavarustus taskukohase hinnaga.

Euroopa Ülemkogu kutsus samuti nõukogu üles võtma koos komisjoniga asjakohaseid meetmeid, et tagada tihedam energiaalane koordineerimine ELi liikmesriikide vahel.

• Euroopa Ülemkogu, 23.−24. juuni 2022

Võttes arvesse Venemaa jätkuvat Ukraina-vastast agressioonisõda ja Valgevene toetust sellele, samuti teateid Venemaa relvajõudude poolt Ukrainas toime pandud julmustest, otsustas nõukogu kehtestada kuuenda majandus- ja individuaalsetest sanktsioonidest koosneva paketi, mis on suunatud nii Venemaa kui ka Valgevene vastu.

EL otsustas keelata Venemaalt toornafta ja teatavate naftasaaduste ostmise, impordi ja veo ELi. Venemaa nafta kasutamise järkjärguline lõpetamine võtab toornafta puhul aega kuus kuud ja muude rafineeritud naftasaaduste puhul kaheksa kuud.

Ette on nähtud ajutine erand torujuhtme kaudu imporditava toornafta suhtes nende ELi liikmesriikide jaoks, kes oma geograafilise asukoha tõttu kannatavad erilise sõltuvuse all Venemaa tarnetest ja kellel puuduvad sobivad alternatiivid.

Lisaks lubatakse Bulgaarial ja Horvaatial rakendada ajutisi erandeid, mis käsitlevad vastavalt meritsi transporditava toornafta ja vaakumgaasiõli importi Venemaalt.

• Venemaa agressioon Ukraina vastu: EL võttis vastu kuuenda sanktsioonide paketi (pressiteade, 3. juuni 2022)

ELi juhid leppisid Euroopa Ülemkogu 2022. aasta mai erakorralisel kohtumisel kokku, et Venemaa vastu suunatud kuues sanktsioonide pakett hõlmab Venemaalt liikmesriikidesse tarnitavat toornaftat ja naftatooteid. Ajutine erand tehakse torujuhtme kaudu tarnitava toornafta suhtes.

Võttes arvesse ELi liikmesriikide erinevaid energiaallikate jaotusi, tingimusi ja asjaolusid, vaatasid ELi juhid läbi, kuidas Venemaa gaasi-, nafta- ja söeimpordi järkjärguline lõpetamine on edenenud.

Võttes arvesse varasemaid otsuseid Venemaalt pärit impordi keelustamise kohta ja Euroopa Komisjoni esitatud kava „REPowerEU“, kutsusid ELi juhid üles:

• mitmekesistama veelgi rohkem tarneallikaid ja tarneteid
• kiirendama taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu
• parandama veelgi enam energiatõhusust
• parandama Euroopa gaasi- ja elektrivõrkude omavahelisi ühendusi taristusse investeerimise kaudu

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 30.–31. mai 2022

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele poliitilisele kokkuleppele gaasi hoiustamist käsitlevate uute reeglite suhtes. Määruse ettepaneku eesmärk on tagada, et ELi hoidlad täidetakse enne talve ja et gaasitagavarasid saab solidaarselt liikmesriikide vahel jagada.

Kaasseadusandjad leppisid kokku, et liikmesriikide territooriumil asuvad maa-alused gaasihoidlad tuleks enne 2022.–2023. aasta talve täita vähemalt 80% ulatuses nende hoiustamisvõimsusest ja enne järgmisi talveperioode 90% ulatuses. Liit püüab 2022. aastal ühiselt täita 85 % maa-aluste gaasihoidlate hoiustamisvõimsusest.

• Gaasi hoiustamine: nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe (pressiteade, 19. mai 2022)

Nõukogu saavutas kokkuleppe gaasi hoiustamist käsitleva ettepaneku üle Euroopa Parlamendiga peetavate läbirääkimiste volituste suhtes. ELi varustuskindluse parandamiseks praeguses geopoliitilises kontekstis on ettepaneku eesmärk tagada, et ELi gaasihoidlad täidetakse enne järgmist talve ja et gaasitagavarasid saab solidaarselt liikmesriikide vahel jagada.

Volitustes leppisid kokku liikmesriikide esindajad COREPERis. Järgmise sammuna peab nõukogu eesistujariik alustama läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et leppida kiiresti kokku teksti lõplikus versioonis. Seejärel võtavad kaks institutsiooni määruse ametlikult vastu.

• Liikmesriigid leppisid kokku gaasi hoiustamist käsitleva ettepanekuga seotud läbirääkimisvolitustes (pressiteade, 11. mai 2022)

Erakorralisel istungil vahetasid ministrid arvamusi energiaolukorra üle ELis seoses sõjaga Ukrainas ja seoses gaasitarnete hiljutise peatamisega Gazpromi poolt mõnele ELi liikmesriigile. Nad arutasid ELi valmisoleku taset tarnekriisi korral ning võimalikke erakorralisi ja solidaarsusmeetmeid. Samuti tuletasid nad meelde solidaarsust Ukrainaga.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu erakorraline istung (energeetika), 2. mai 2022

Euroopa Ülemkogu käsitles energiahindade tõusu mõju ja arutas võimalusi selle leevendamiseks, tuginedes komisjoni 23. märtsi 2022. aasta ettepanekutele.

Juhid arutasid järgmisi teemasid:

• turumeetmed
• gaasi hoiustamine ja ühine kütuse ostmine
• lühiajalised meetmed kodanikele ja ettevõtjatele avalduva mõju leevendamiseks

• Euroopa Ülemkogu, 24.–25. märts 2022

Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel arutasid ELi juhid, mil viisil on praeguste Ukraina sündmuste taustal võimalik tagada energiavarustuskindlus ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine.

Juhid leppisid kokku, et järk-järgult kaotatakse ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest, ning kutsusid Euroopa Komisjoni üles esitama 2022. aasta mai lõpuks sellekohane kava „REPowerEU“.

Samuti kutsusid nad komisjoni üles esitama 2022. aasta märtsi lõpuks kava varustuskindluse ja taskukohaste energiahindade tagamiseks ning väljendasid kavatsust arutada võimalusi, kuidas käsitleda energiahindade tõusu mõju kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige haavatavatele kodanikele ja VKEdele.

• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, Versailles, 10.–11. märts 2022

ELi energeetikaministrid kohtusid Brüsselis, et arutada energiaalast olukorda Ukrainas ja Euroopas pärast Venemaa vägede sissetungi.

Ministrid esitasid seisukohti oma riigi energiavarustuse, -varude ja -voogude hetkeolukorra kohta. Nad olid seisukohal, et gaasi- või kütusetarnete osas ei ole EL koheselt ohustatud isegi Venemaa gaasitarnete katkemise korral.

Samuti arutasid nad:

• vajadust võtta erandolukorra meetmeid, sealhulgas varustuskindluse, varude optimaalse haldamise ja liikmesriikidevahelise parema koordineerimise osas;
• võimalusi piirata energiahindade mõju kodumajapidamistele ja tööstusele;

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika), 28. veebruar 2022

Euroopa Ülemkogu pidas 24. veebruaril erakorralise kohtumise, et käsitleda olukorda, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse.

Peale selle, et Euroopa Ülemkogu mõistis Venemaa agressiooni hukka ning väljendas täielikku ühtsust rahvusvaheliste partneritega ja solidaarsust Ukrainaga, kutsusid ELi juhid komisjoni üles esitama energiaturul valitseva olukorra käsitlemiseks erandolukorra meetmeid.

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 24. veebruar 2022

Detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutasid ELi juhid energiahindade tõusu, mis mõjutab praegu nii kodanikke kui ka ettevõtjaid. Euroopa Ülemkogu jääb olukorda tähelepanelikult jälgima ja tuleb selle küsimuse juurde mõnel eelseisval kohtumisel tagasi.

• Euroopa Ülemkogu, 16. detsember 2021

ELi energeetikaministrid vahetasid arvamusi kõrgete energiahindade ja võimalike leevendusmeetmete mõju üle riiklikul ja ELi tasandil.

Ministrid jagasid oma kogemusi viimastel kuudel võetud meetmete kohta ja komisjoni meetmepaketis esitatud meetmete rakendamisel. Aruteludes keskenduti energiahindade kontrolli all hoidmiseks ja tarbijate kaitsmiseks mõeldud meetmete mõjule.

Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) esitas ministritele kokkuvõtte oma esialgsest aruandest Euroopa kõrgete energiahindade ja elektrienergia hulgimüügituru praeguse korralduse kohta, mis avaldati 15. novembril. Liikmesriigid väljendasid heameelt esialgse analüüsi üle, leides, et see on tõenditel põhineva poliitilise arutelu alus.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika), 2. detsember 2021

Eurorühma novembrikuisel kohtumisel arutati euroalal toimunud energiahindade tõusu. See oli osa eurorühma laiemast arutelust makromajanduslike arengute üle.

• Eurorühm, 8. november 2021

ELi energeetikaministrid kohtusid Luxembourgis, et vahetada arvamusi energiahindade tõusu üle ning arutada võimalikke liikmesriigi ja ELi tasandi leevendusmeetmeid. Nad tervitasid komisjoni meetme-ja toetuspaketti ning leppisid kokku, et kiiremas korras tuleb võtta lühiajalisi riiklikke meetmeid kõige haavatavamate tarbijate kaitsmiseks.

Ministrid arutasid ka võimalikke keskpika perioodi ja pikemaajalisi tegutsemisvalikuid, sealhulgas elektri hulgimüügituru reformimist, vabatahtlikkusel põhinevaid gaasi ühisostukavasid ja ELi tasandi lahendusi gaasi hoiustamiseks.

• Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika), 26. oktoober 2021

Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumisel arutasid ELi juhid energiahindade tõusu ning kutsusid üles jätkama tööd keskpikas ja pikas perspektiivis. Nad palusid:

• komisjonil uurida gaasi- ja elektriturgude toimimist ning ELi heitkogustega kauplemise turu toimimist
• liikmesriikidel ja komisjonil kiiresti kasutada komisjoni meetme- ja toetuspaketti parimal võimalikul viisil kõige haavatavamate tarbijate abistamiseks ning Euroopa ettevõtjate toetamiseks
• komisjonil ja nõukogul kiiresti kaaluda keskmise tähtajaga ja pikaajalisi meetmeid energiavarustuse taskukohasuse ja kindluse tagamiseks
• Euroopa Investeerimispangal kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamisse tehtavaid investeeringuid

Euroopa Ülemkogu märkis, et jätkab olukorra jälgimist ja tuleb selle juurde tagasi detsembris.

• Euroopa Ülemkogu, 21.–22. oktoober 2021

Nõukogu rõhutas 6. oktoobri istungil (keskkond) vajadust kiireloomuliste meetmete järele, eelkõige selleks, et kaitsta haavatavaid leibkondi, ning kutsus üles kooskõlastatud lähenemisviisi võtmisele Euroopa tasandil.

• Keskkonna nõukogu, 6. oktoober 2021

Mõned liikmesriigid väljendasid 22. septembril toimunud mitteametlikul energeetika ja transpordi nõukogu kohtumisel muret energiahindade tõusu pärast ning kutsusid komisjoni üles uurima gaasi- ja elektrihindade tõusu põhjuseid. Volinik Kadri Simson lubas sel kohtumisel, et välja töötatakse võimalike liikmesriigi ja ELi tasandi meetmete pakett.

• Transpordi- ja energeetikaministrite mitteametlik kohtumine, 22.–23. september 2021