"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
ELi keskkonnaministrid kohtusid Luxembourgis, et vahetada arvamusi paketi „Eesmärk 55“ üle, valmistada ette COP26 kliimatippkohtumine ja arutada ELi uut metsastrateegiat aastani 2030. Nõukogu võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha Århusi määruse muudatuste kohta. Ministrid arutasid ka praegust energiahindade tõusu.
COP26 kliimatippkohtumine
Ministrid alustasid istungit 31. oktoobrist 12. novembrini Glasgow’s toimuva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kohtumise (COP26) ettevalmistamist käsitleva aruteluga. Nõukogu võttis vastu järeldused, milles määratakse kindlaks kõnealusel kohtumisel võetav ELi seisukoht.
Maailm ei suuda praegu hoida globaalset soojenemist alla 1,5 °C. Meie planeedi temperatuuri hoidmiseks ohututes piirides on vaja teha palju rohkem ühiseid jõupingutusi. COP26 konverentsil kutsub EL kõiki Pariisi kokkuleppe osalisi üles kehtestama ambitsioonikad riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning kutsub arenenud riike üles suurendama rahvusvahelist kliimamuutustega seotud rahastamist. Täna vastu võetud järeldustega ei ole ELil mitte ainult tahe juhtida arutelusid õiges suunas – nimelt selleks, et kaitsta planeeti kõigi hüvanguks ja toetada neid, kes on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad, – vaid tal on selleks ka tugev volitus.
Sloveenia keskkonna- ja ruumilise planeerimise minister Andrej Vizjak
Järeldustes kutsutakse kõiki osapooli üles esitama ambitsioonikad riiklikult kindlaksmääratud panused ning tunnistatakse vajadust kohanemispüüdlusi kollektiivselt tõhustada.
Nõukogu tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on maailma suurimad kliimameetmete rahastajad. Järeldustes kinnitatakse veel kord nende pühendumust rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise suurendamisele ja kutsutakse teisi arenenud riike üles rohkem panustama.
Nõukogu esitab ka ELi seisukoha Pariisi reeglistiku viimistlemise kohta, eelkõige seoses vabatahtliku koostööga artikli 6 alusel ja riiklikult kindlaksmääratud panuste ühise ajakavaga.
ELi keskkonnaministrid pidasid esimese ametliku mõttevahetuse paketi „Eesmärk 55“ üle, keskendudes eelkõige keskkonna nõukogu pädevusse kuuluvatele algatustele. Nende ettepanekute eesmärk on muuta
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi
jõupingutuste jagamise määrust
maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrust
määrust, millega kehtestatakse sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normid,
ning luua uus kliimameetmete sotsiaalfond
Paketi valdkonnaülese olemuse tõttu võib eeldada, et arutelud on keerulised ja realistlikult hinnates ka aeganõudvad. Üldiselt peavad liikmesriigid paketti „Eesmärk 55“ tervitatavaks, kuna selle eesmärk on anda ELile konkreetsed vahendid oma suuremate kliimaeesmärkide saavutamiseks. Eri ettepanekute vaheliste seoste mõistmine on oluline selleks, et hinnata, kas ja kuidas aitavad paketi kõik osad kaasa üldisele tasakaalule.
Sloveenia keskkonna- ja ruumilise planeerimise minister Andrej Vizjak
Pakett „Eesmärk 55“ üritab viia ELi kliimapoliitika kooskõlla ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%.
Pakett koosneb mitmest omavahel tihedalt seotud ettepanekust, millega muudetakse kehtivaid õigusakte või luuakse uusi algatusi eri poliitikavaldkondades ja majandussektorites.
Arutelu keskendus eri ettepanekute vahelisele tasakaalule ja seotusele ning panusele ELi kliimaeesmärkide suurendamisse. Ministrid esitasid oma seisukohad selle kohta, milliseid jõupingutusi on tehtud liikmesriikide ja nende majandussektorite vahel ja sees ning selle kohta, kuidas mõjutavad ettepanekud inimesi. Arutelul käsitleti eelkõige heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist hoonetele ja maanteetranspordile.
Ministrid arutasid ELi uut metsastrateegiat aastani 2030. See strateegia on üks Euroopa rohelise kokkuleppe juhtalgatusi ja tugineb ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030. Selle eesmärk on aidata kaasa ELi kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisele.
Arutelu keskendus peamiselt sellele, kas uus ELi metsastrateegia kajastab nõukogu järeldusi, mis käsitlevad elurikkuse strateegiat aastani 2030, ja kas see annab ELile hea aluse saada ülemaailmseks eeskujuks säästva metsamajandamise valdkonnas. Nõukogu võtab järeldused uue metsastrateegia kohta vastu novembris toimuval põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil.
Nõukogu võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist käsitleva Århusi määruse muudatuse kohta. Nõukogu seisukoht võeti vastu pärast seda, kui Euroopa Parlamendiga saavutati 2021. aasta juulis esialgne kokkulepe. Tegemist on vastuvõtmismenetluse viimase etapiga.
Kreeka, Hispaania ja Poola soovil arutasid ministrid praegust energiahindade tõusu.
See küsimus lisati Euroopa Ülemkogu 21.–22. oktoobri kohtumise päevakorda. Komisjon esitab enne Euroopa Ülemkogus toimuvaid arutelusid energiahindade tõusu kohta teatise.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Komisjon teavitas ministreid aruandest biotsiide käsitleva määruse (EL) nr 528/2012 rakendamise kohta. Belgia andis teavet vajaduse kohta võtta PFASi vastu kooskõlastatud meetmeid ning Saksamaa andis ministritele ülevaate Genfis toimunud mereprügi ja plastireostust käsitlevast ministrite konverentsist, mille korraldasid ühiselt Ecuador, Saksamaa, Ghana ja Vietnam ÜRO Keskkonnaprogrammi sekretariaadi toetusel.
Maailm ei suuda praegu hoida globaalset soojenemist alla 1,5 °C. Meie planeedi temperatuuri hoidmiseks ohututes piirides on vaja teha palju rohkem ühiseid jõupingutusi. COP26 konverentsil kutsub EL kõiki Pariisi kokkuleppe osalisi üles kehtestama ambitsioonikad riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning kutsub arenenud riike üles suurendama rahvusvahelist kliimamuutustega seotud rahastamist. Täna vastu võetud järeldustega ei ole ELil mitte ainult tahe juhtida arutelusid õiges suunas – nimelt selleks, et kaitsta planeeti kõigi hüvanguks ja toetada neid, kes on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad, – vaid tal on selleks ka tugev volitus.