"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Elektrituru korralduse reform: nõukogu saavutas kokkuleppe
Nõukogu jõudis täna kokkuleppele (üldine lähenemisviis) ettepaneku suhtes muuta ELi elektrituru korraldust. See võimaldab nõukogu eesistujariigil alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.
Saan uhkusega öelda, et täna astusime ELi tuleviku jaoks strateegilise sammu edasi. Saavutasime kokkuleppe, mis vaid paar aastat tagasi oleks olnud kujuteldamatu. See kokkulepe võimaldab kogu ELi tarbijatele palju stabiilsemaid energiahindu, väiksemat sõltuvust fossiilkütuste hinnast ja paremat kaitset tulevaste kriiside eest. Samuti kiirendame kodanike jaoks odavama ja puhtama energiaallika ehk taastuvenergia kasutuselevõttu.
Hispaania valitsuse kolmanda asepeaministri ning ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste väljakutsete ministri kohusetäitja Teresa Ribera Rodríguez
Reformi eesmärk on vähendada elektrihindade sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid järskude hinnatõusude eest, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja parandada tarbijakaitset.
Ettepanek on osa ELi elektrituru korralduse laiemast reformist, mis hõlmab ka määrust, millega tugevdatakse liidu kaitset turuga manipuleerimise eest, parandades järelevalvet ja läbipaistvust (REMIT). REMITi suhtes lepiti üldine lähenemisviis kokku transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika) 19. juuni 2023. aasta istungil.
Pikaajalised elektriturud
Reformiga soovitakse stabiliseerida pikaajalisi elektriturge, edendades energiaostulepingute turgu, muutes kahesuunaliste hinnavahelepingute kasutamise tavapäraseks ja parandades forvardturu likviidsust.
Nõukogu leppis kokku, et liikmesriigid edendavad energiaostulepingute kasutuselevõttu, kõrvaldades põhjendamatud tõkked ning ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad menetlused või tasud. Meetmed võivad muu hulgas hõlmata riigi tagatud turuhinnaga tagatissüsteeme, eratagatisi või vahendeid energiaostulepingute nõudluse koondamiseks.
Nõukogu leppis kokku, et kahesuunalised hinnavahelepingud (avalik-õiguslike üksuste poolt investeeringute toetamiseks sõlmitavad pikaajalised lepingud, mille alusel makstakse madala turuhinna korral välja täiendav summa ja nõutakse tootjalt teatavast piirmäärast kõrgema turuhinna korral vastava summa tagasimaksmist, et hoida ära ülemäärase juhusliku kasumi teke) võetakse avaliku sektori poolset rahastamist hõlmavate pikaajaliste lepingute puhul kasutusele kohustusliku mudelina, välja arvatud mõnel erandjuhul.
Kahesuunalisi hinnavahelepinguid kohaldatakse investeeringute suhtes uutesse elektrijaamadesse, mis põhinevad tuuleenergial, päikeseenergial, geotermilisel energial, ilma veehoidlata hüdroenergial ja tuumaenergial. See tagab prognoositavuse ja kindluse.
Kahesuunalisi hinnavahelepinguid käsitlevaid norme hakatakse kohaldatma alles pärast kolmeaastast (kahe või enama pakkumispiirkonnaga seotud avamere hübriidvara projektide puhul viieaastast) üleminekuperioodi, mis algab pärast määruse jõustumist, et säilitada käimasolevate projektide jaoks õiguskindlus.
Nõukogu suurendas paindlikkust selle osas, kuidas toimub kahesuunalistest hinnavahelepingutest riigile tekkinud tulu ümberjaotamine. Tulu jaotatakse lõpptarbijatele ning seda võidakse ka kasutada otseste hinnatoetuskavadega seotud kulude või lõpptarbijate elektrikulude vähendamiseks tehtavate investeeringute rahastamiseks.
Reservvõimsuse mehhanism
Reservvõimsuse mehhanismid on toetusmeetmed, mida liikmesriigid saavad kehtestada elektrijaamadele tasu maksmiseks, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis elektrivarustuskindlus. Nõukogu leppis kokku, et selliste meetmete puhul loobutakse nõudest, et need oleksid ajutised.
Nõukogu tegi rangetel tingimustel ja kuni 31. detsembrini 2028 erandi olemasolevatest nõuetest seoses tootjate CO₂ heite piirnormidega, mida kohaldatakse reservvõimsuse mehhanismidest toetuse saamiseks.
Ühtlasi olid liikmesriigid seisukohal, et reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise menetlusi tuleb lihtsustada. Nõukogu tegi muudatusettepanekud, mis keskenduvad menetluse lihtsustamisele praeguses reservvõimsuse mehhanismide raamistikus. Samuti palus ta komisjonil esitada üksikasjaliku aruande, milles hinnatakse täiendavaid võimalusi reservvõimsuse mehhanismide kohaldamise protsessi lihtsustamiseks. Kolm kuud pärast määruse jõustumist esitatakse sellele aruandele lisaks ettepanekud protsessi lihtsustamiseks.
Tarbijakaitse
Nõukogu täpsustas tarbijakaitset käsitlevaid sätteid. Ta leppis kokku tarbijakaitse tugevdamises, kehtestades nõude tagada tarnija vaba valik ja võimalus sõlmida nii dünaamiliste elektrihindadega kui ka kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga lepinguid, välja arvatud juhul, kui tarnijad ei paku selliseid püsilepinguid, ning tingimusel, et see ei vähenda püsilepingute üldist kättesaadavust.
Tarnijate hinnariski maandamise strateegiate suhtes leppis nõukogu kokku varasemast rangemate normide kohaldamises, et kaitsta kliente hulgimüügiturgude kõikumiste eest. Nõukogu leppis kokku, et kaitsetuid tarbijaid tuleb kaitsta elektrivõrgust lahtiühendamise eest, võttes kasutusele nn viimasena vastutava tarnija süsteemid, mis tagavad vähemalt kodutarbijate jätkuva elektriga varustamise, kui selliseid süsteeme ei ole juba loodud.
Samuti jõuti kokkuleppele, et kõigil tarbijatel peaks olema õigus osaleda energiajagamissüsteemides (omatoodetud energia kasutamine, jagamine ja salvestamine) ning et kõiki tarbijaõigusi laiendataks energiajagamissüsteemides osalevatele lõpptarbijatele.
Taskukohased energiahinnad kriisi ajal
Kehtivate õigusnormide kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada reguleeritud hindu energiaostuvõimetute ja vähekaitstud leibkondade puhul ning üleminekumeetmena kodumajapidamiste ja mikroettevõtjate puhul, olenemata sellest, kas on tekkinud elektrihinnakriis või mitte. Reformiga luuakse ajutine võimalus kohaldada kriisi ajal reguleeritud hindu, seejuures isegi omahinnast väiksemaid hindu ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) puhul.
Liikmesriigid tugevdasid nõukogu rolli ajutise piirkondliku või kogu liitu hõlmava elektrihinnakriisi väljakuulutamisel. Nad muutsid ka elektrihinnakriisi väljakuulutamise tingimusi, et kriisi saaks välja kuulutada, kui elektri hulgimüügiturgudel on väga kõrged keskmised hinnad, mis kehtivad eeldatavasti vähemalt kuus kuud, ning kui elektri jaehindade järsk tõus kestab eeldatavasti veel vähemalt kolm kuud.
Nõukogu leppis kokku, et liikmesriigid võivad kuni 30. juunini 2024 kohaldada väiksemate piirkuludega tootjate (nt taastuvenergia, tuumaenergia ja pruunsüsi) toodetud elektrist saadava ülemäärase turutulu ülempiiri, tehes seda samadel tingimustel kui 6. oktoobril 2022 vastu võetud erakorralises meetmes väiksemate piirkuludega tulude kohta.
Järgmised sammud
Üldine lähenemisviis võimaldab alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga õigusakti lõpliku vormi üle. Nõukogu ja parlament peavad nende läbirääkimiste tulemused ametlikult vastu võtma.
Taustteave
Elektrituru korralduse reformiga tehakse ettepanek muuta asjaomaseid õigusakte, mis käsitlevad elektriturgu, ning tugevdada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest, parandades järelevalvet ja läbipaistvust.
Komisjon võttis need ettepanekud ELi elektrituru korralduse reformi kohta vastu 14. märtsil 2023.
Saan uhkusega öelda, et täna astusime ELi tuleviku jaoks strateegilise sammu edasi. Saavutasime kokkuleppe, mis vaid paar aastat tagasi oleks olnud kujuteldamatu. See kokkulepe võimaldab kogu ELi tarbijatele palju stabiilsemaid energiahindu, väiksemat sõltuvust fossiilkütuste hinnast ja paremat kaitset tulevaste kriiside eest. Samuti kiirendame kodanike jaoks odavama ja puhtama energiaallika ehk taastuvenergia kasutuselevõttu.